Tragl

Minul on seda täpsuse asja natuke raske mõsta. Selles mõttes, et sportlane peaks sööma ka naturaalset toitu, aga kuidas arvutada välja, palju kaloreid saab õunast, peedist, porgandist, mustsõstrast, hernest, sibulast, salatilehest jm, mille õues peenralt üles korjad. Ütleme, sööd päevas 10 õuna ja 2 porgandit, kuus hernest ja paned 15 kcal mööda. Nädala lõikes on see juba 105 kcal. Kuu lõikes 420 kcal. Ehk et võime ju täpsed olla, aga absoluutne täpsus jääb ikkagi vaid unistuseks.

Piisavalt ruumi. Olgu varustus kui tahes hea, aga kui ruumi on vähe ja peab kellegi järel pidevalt ootama, siis ma eelistaks midagi muud.

Arteris olid ka, ehkki pisut vale nimega.

Tänud huvitava informatsiooni eest!

Uurisin ka natuke lisaks ja tundub, et Sul on täielik õigus. Pakun siis uueks eeskujuks välja:

See sissepääsu tähistus on ikka väga masendav. Kunagi sai seal talvel käidud ja mul läks vist vähemalt poolt tundi õige ukse leidmiseks. Muidu tore saal.

Martin, kui tahad teada, mis on naturaalselt võimalik, mis ei ole, siis mõõdupuuks võiksid olla esimeste Olümpiate võitjad. See peaks olema aeg, kui dopingu mõju alles hakati teadvustama...

Jah. Kui tehnikat tunneb, on hästi. Vaatasin üht teist videot, kus ta palja ülakehaga oli - jättis üsna Oti masti mehe mulje. Sinu videos tundub suurem olevat. Üldiselt näiteks Pianaga võrreldes jätab väga soliidse ja toreda inimese mulje. Loodan, et ta pole dopingist.

Kas see mees on dopingist?

Sport on vabatahtlik tegevus. Sellest, kas sportlane on keelatud aineid manustanud, ei sünni teistele mingit kahju. Pole põhjust hakata kedagi millekski sundima. Dopinguproovist keeldumine võrdubki negatiivse prooviga - kõik on ju niigi selge?

AlanBStard, nagu me teame, käib pidevalt huvide võitlus. Üks pool toetab üht, teine teist seisukohta, mõlemad on oma huvide kaitseks valmis maksimaalselt panustama. Küsimus on järgmine: millest on tingitud asjaolu, et need kasulikud ained, millest räägid, ei ole leidnud laialdasemat kasutamist headel eesmärkidel? Ei saa ju öelda, et moodne meditsiin kramplikult vanast kinni hoiab. Samuti peaks leiduma Sinu räägitu toetamiseks piisavalt võimsaid ärihuve ja survegruppe. Miks nad ei ole suutnud end kehtestada?

Kuldsed sõnad&kuldsed pildid.

Ma ei tea, kuidagi kummaline oleks minna täiesti võõra mehe, kes nähtavasti on tõsine spordipoiss, juurde, jääda seal vahtima, teha ilusat naeratust ja siis võluda välja "tere". Ole loominguline. Tekita näiteks oma kellale või kaelaehtele mingi kerge viga, sattu just selle mehe juurde treenima ja palu talt abi... Või mine ta juurde pudeliga ja ütle, et käsi on trennist nõrk - aidaku lahti keerata.

Väljaasted sobivad eelkõige tuhara arendamiseks. Jalapressi puhul on oluline, kuidas labajalad paiknevad - nelipea jaoks jalad koos ja plaadi allosas. Jala sirutamine masinal on jala tervise seisukohalt problemaatiline, kuid isoleerib nelipead väga võimsalt.

Lesukovist ei oska midagi rääkida. Ma ei tea, kuidas teistel, kuid minul on kergem mõista steroidist sportlast kui steroidist jõmmi, kes mitte kunagi ei kavatse võistelda. Aga jään siiski oma arvamuse juurde, et steroidid on igal juhul ja igal tasandil probleem, millega tuleb pidevalt tegeleda. Kirp mainis, et teema pandi FB-sse üles. Huvi pärast vaatasin, mis seal kirjutatakse. Üks kommentaar: "No kurat, oleks siis vähemasti viimasepeal muskelgi... Oli siis vaja?" Minu meelest lööb säärane mentaliteet siin ka välja, mis näitab, et tegelikult on suhtumine dopingusse asjaomases ringkonnas palju ambivalentsem ja diferentseeritum, kui võiks eeldada. Näib, et neid mehi, kes kasutavad dopingut ja on saavutanud selle tagajärjel võimsa vormi, vaadatakse isegi kerge imetlusega - kõvad vennad justkui või nii. Ei tea, mida see kommenteerija siis oleks mõelnud, kui Lauri oleks ka 20 kg raskem ja 2 cm laiem... Väga imelik suhtumine igal juhul. Võrrelge näiteks seda teemat kasvõi Viperi-Argo dopingu-teemaga. Tonaalsus on totaalselt teine, ehkki pigem tuleks just viimasele mehele täie rauaga anda (küps isik, meeletu häma jne).