Draw

Eelmisel aastal treenisin ka poolmaratoniks, sel aastal juba täismaratoniks. Olen jrx-ga sama meelt, et taastavaks jooksuks korraga 8 km on palju. Tempo peaks olema väga vaikne (arvestades sinu keila poolmaratoni tempot, siis nii 7.30 - 8 min/km ehk), kestvus 30 - 40 minutit. Ja nädalas peaks olema kaks nö kvaliteettrenni, st, mis arendavad sind vajalikus suunas. 1 - pikk jooks rahulikus tempos (arendamaks aeroobset töövõimet) ja 2 - tempokas jooks, arendamaks anaeroobses tsoonis pingutust. Pikk jooks võiks olla nädalavahetusel, puhanuna. Tempokas jooks võiks vahetuda näiteks iga kuu: üks kuu fartlek, teine kuu lõigutrenn, kolmas kuu progresseeruv jne. Otsi nende kohta, guugelda, neil on ka eri variatsioone. Sedasi saad mitmekülgsemat treenitust ja trenn ei muutu ka igavaks/rutiinseks. Kindlasti tee ka edaspidi lihastrenni juurde - see on ka jooksjale vajalik. Keila poolmaratoni päeval aga oli ju hirumus kuum. Võistlusteks küll mõeldakse eeldatav tempo valmis, kuid see ei pruugi alati sobida, olenevalt kas siis ilmast, tervisest, ületreenitusest vms. Edukaid kilomeetreid!

Mina mõtlen, et kuna see on tervislik viis maiustamiseks, võiks seda samahästi ka pidulauale serveerida, näiteks tordi näol. Ehk siis teha tavaline küpsise põhi (või + Digestive küpsised). Katteks teeksin valmis selle pudingu, lisaksin sutsu rummiessentsi ja mõnusaid marju, näiteks vaarikaid. Tarretaks selle želatiiniga. Et asjale pidulikkust (ja peo puhul ka rammusust) juurde anda, sulataksin valget šokolaadi ja joonistaksin sellega triibud peale.

Ei lootnudki siit sellele vastust leida, lihtsalt kirjeldasin, mis muredega ma koormustestile lähen. Tänud soovituste eest, ilmselt pöördun siis spordiarsti poole.

Tere! Olen minemas koormustestile. Esiteks tahan teada saada oma pulsitsoonid. Teiseks on mul pidevalt peale trenni iiveldus. Kolmandaks tahan saada näpunäiteid treeninguteks. Küsimus - kas on targem minna spordiarsti või personaaltreeneri konsultatsiooni? Kas siin saab üldse mingeid eelistusi olla või on see suhteline? Ette tänades

Niiet söö kasvõi õhtul kell 22 korralik praad ja on okei? Kas nii väidate?

To MoloM: Tõin välja teooria, mitte ei raiunud mingit arvamust ainuõigena. Ootasin selle teooria mõistlikku arutlemist/ümberlükkamist, mitte lalinat ja naeruvääristamist.

Ei meenu tõesti, et kooliajal öisest söömisest oleks räägitud. Mis seal tänapäeval õpetatakse, ei tea. Sellest artiklist aga samuti midagi öiste protsesside kohta ei leidnud. Jäi kahe silma vahele?

Alati on ju räägitud, et viimane toidukord peaks olema ca 2 - 3 h enne magamaminekut. Ja mina tean seda nii: Esiteks, kui sööd õhtul paraja kalorikoguse sisse, aga hilisõhtul seda kõike ju ära ei kasuta, ja magades kulutab ka organism kaloreid minimaalselt, siis õhtul sisse õgitu ladestub. Teiseks, öösel tegeleb organism selliste protsessidega nagu regenereerimine, mitte toidu seedimine (see on päevatöö). Seega õhtul hilja süües ei jõua toitu ära seedida enne magamaminekut ega ei seedita ka öösel. Kujutage ette kui see sama söök jääb ööseks laua peale seisma - kas ta säilib? Aga miks ta peaks sellisel kujul sinu kõhus paremini säilima? Sealt tulevad probleemid nagu organismi mürgistus, mis omakorda tekitab halva vere ja sealt edasi erinevad tervise hädad. Kuidas sellesse teooriasse suhtute? Pealegi, kui sa sööd päeva jooksul õigesti ja õhtul ca 2 tundi veel enne magamaminekut lahja söögi, ei tohiks öösel sellist nälga tulla, mis lausa üles ajab.

Neid artikleid ma just eelnevalt olingi lugenud, sealt ka tekkis küsimus, kuna neis artiklites ei ole ühest vastust. Aga tänan!

Vabandan oma korduva kommentaari eest, ei oska seda kustutada.

Niisiis pooldad lühemaid seeriaid (ja suuremad raskused siis).

Kas sellel teemal ei osata siin tõesti nõu anda? Raske uskuda

Kas sellel teemal ei osata siin tõesti nõu anda? Raske uskuda

Terekest! Olen jooksuhuviline. Olen isepäiselt tegelenud tervisejooksuga pisteliselt suviti ja nüüd, paar kuud tagasi võtsin ette programmi, millega treenin 21 km jooksma. Siin fitness.ee-s oli ka paar arutlevat artiklit sellel teemal, kuid küsiksin ka siinsete tegijate käest: milline peaks olema jõutreening vastupidavusalal treenijale? Neis artiklites kirjutati, et paljud vastupidavussportlased teevad pikki seeriaid, 20 - 50 kordust seerias, samas artikli autor oli selle kasulikkusest lahkarvamusel, põhjendades, et sedasi kasvatatakse lihamäed jalgadele ja vastupidavussoprtlased peaksid hoopis tegema jõutrenni 1 - 6 kordust seerias. Kumba pidi see siis parem on? Soovin arendada kiirust ja vastupidavust. Ise teen praegu jõusaalis kolmeks jaotatud kava, seeriad 3 x 15 keskmiselt. Jalgu teen 20 kordust seerias, kergemate raskustega (väljaasted, jalgade sirutamine trenažööril ja jalapress). Tänud!!

Trennipäevi on mul nädalas 5: kolmel päeval teen jooksu + jõusaal, 2 päeval ainult jooksu. Aga kuidas ta siis ei aita? Selliselt on mul arvestus, mida ja kui palju ma söön, kui palju veel on vaja jne. Probleem oligi selles, et kaloraaž täis saaks. Selliselt ma mitte võib-olla ei söö, vaid sööngi. Mõni päev söön lõunaks midagi muud, aga vaatan, et rasvad-valgud-süsivesikud ja kalorid oleksid ikka enam-vähem samas väärtuses. Nii see aitabki kaalu alandada