eliviielo

Puhtast uudishimust küsin, kas dopinguproovid on juba avalikustatud?

Kui sokiga proovida, siis jäi veidi suureks, aga hädasti oli vaja saada. Kuna kasutan ka ortopeedilisi tallatugesid, siis nendega olid täitsa paras. Laos jah kahjuks pole alati saadaval, õnnelik, kellel parajad satuvad jalga. Pole erilist vahet, kas võistlustel või trennipäevadel. Eks jalats kestab kauem kui seda vähem kasutada. Samuti saab trennijalatsitega ka korralikult võistlemas käia.

Kui ma "in" endiselt, siis üks väike aeroobne kulubki lisaks ära.

Mulle öeldi enda uuringu põhjal, et mul liiga kõrge kuigi nagu üle maximumi ei küündinud arvuliste näitajate vahemiku puhul.kui ise vaatasin. Soovitas mõni aeg D vitamiini hoopis menüüst välja jätta. 168.83 nmol/l kohta näitas,aga piir on 50-250, nagu mul seda ruumi veel oleks. http://forum.bonsuna.com/index.php?action=dlattach;topic=4319.0;attach=32881;image

Kreatiin toimib pikaajalisel regulaarsel annustamisel. Erilist vahet pole, kas võtad seda süsivesikuga või ilma jne. Jõunäitajaid suurendab koostöös progresseeruva trenniga. Eristatavad on laadimisfaas või nö pikaajaline faas, eesmärk ja tulemus on üks ja seesama, aga erineva kiirendusega. Monohüdraat seob vett, seetõttu võib väike kaalutõus olla vedeliku arvelt organismis. *(ma võin parema hinnaga teha kreatiini)

Pulbriline MSM kaks korda päevas, hommikul 5gr ja õhtul 5gr- kindel laks MINU puhul!

Ahhh, ma ei hakka nüüd peale taolist tulemust nüüd üritamagi! KESKNÄRVISÜSTEEM on juba halvatud.

Ise soovitaksin tegelema hakata jõusaalitreeningutega ja aeroobse tegevusega: ujumine, jooksmine, rühmatreeningud, suusatamine. Miks just jõusaal? -saab "stressi" maandada -annab vormis ja kena välimuse, trimmi -saab tugevaks ja vastupidavaks -saab enesekindlust juurde -leiab sõpru ja "silmarõõme" -võibolla muudab hoiakuid ja ellusuhtumist -hakkab huvituma rohkem tervisealastest tegevustest: toitumine, tervis, jne... Veidi silmailu ka....

Selge, mul on siis stress.

Mina oman. Täitsa OK on, suur vahe ikka, kas on pehme jooksutoss või jõutõstejalats jalas. Kandepind on kohe stabiilsem ja jõutoetuspunkt kindlam. Kindlasti soovitan neid ennem proovida, teha erinevaid liigutusi jne, sest nendegi puhul on õige suurus tähtis. Sellised valikud Eestis: http://fitshop.fitness.ee/trenazoorid/0/readmore/995/Adidas-Power-Perfect-2.0-/ http://pood.bonsuna.com/spordikaubad/sporditarbed/jalanoud.html http://isport.ee/tostmine/jalats

Ma leidsin kohe mitu sõna! Tarkust mulle kohe kulbiga antud.

Tõesti, asi on tahtmises! Mul õnneks kaal liigub kergesti ülespoole ja endal seetõttu raske taolise murega kaasa rääkida. Kaloraaž endal olenevalt päevast 3000+ hetkel. Aga jah, süüa järjepidevalt plusskaloraažis, eelnevalt välja arvutada vajaminev kaloraaž, et üldse kasvama hakata mingilgi määral. Samuti seejures mitte teha liigselt aeroobset.

Annan ka tagasisidet Eesti noorte, juunioride ja veteranide meistrivõistlusest jõutõstmisest, mis toimus Tartus 23.11.2013. Tegemist oli varustusega jõutõstmise võistlusega. Seekord oli naistest sõelale jäänud lõplikuks registreerimiseks 4 võistlejat: 1 noor- Luik – 72kg kategoorias, 1 juunior- mina- 63kg kategoorias, 2 veterani (Aus- 47kg, Sügis- 63kg) erinevates kategooriates. 13. november õnnestus mul haigeks jääda, ning alates 14-ndast ei teinud trenne kuni võistluseni kuna tervis ei lubanud. Enne seda oli tööd tehtud korralikult. Palavik kõikus 38 kraadi kandis ja üle selle, olin kusagil külma saanud... Ausaltöelda on praeguseni haigusevimm sees. Varasemalt olen ka haigena trenne teinud, kuid seekord otsustasin pigem tervist säästa, sest ega näitajad trennis haigena paremaks minna saa. Pigem käib nõnda motivatsioon ja kesknärvisüsteem alla, mida oli juba esimeses trennis haigena tunda. Kuigi võistlus oli varustusega, siis ise kasutasin abivahenditena ainult surumissärki ja põlvesidemeid. Kuigi surumissärki pole just kõige istuvam seljas, siis mingi tulemuse sain kirja, mis enda jaoks oli ametlikult isiklik rekord surumises -87.50kg. Algraskus- 77.50kg - OK, kolmas katse ebaõnnestus ”vist” tehnilistel põhjustel, mis oleks olnud avatud klassi naiste rekord 90.50kg. Plaanid siis särgiga midagi edaspidi peale hakata. Kuigi alguses mõtlesin hoopis RAW suruda, siis ei tahtnud jääda alla enda kaalukategoorias võistelnud veteranile, kes kasutas täisvarustust, seega lasin ka särgi selga visata, kuigi sellega eesmärke polnud. Aitäh Revali tiimiliikmetele, kes viitsisid särgiga mul jännata ja nõu andsid! Hetkel just ongi probleem pigem varustuse taga, sest varustus pole istuv- paras ning ei ole motivatsiooni teha kui RAW näitajad on samad nii kükis kui tõmbes varustusega. Kükk on mul alati väga ebakindel ala, sest selja peale ei julge ma kunagi loota. Küki algraskuseks panin 90kg ilma varustuseta, mis ei läinud kirja, istusin vist kinni end närvist. Teiseks sidemetega 100kg- OK, kolmandana 110kg sidemetega, mis vist jäi kõrgeks- sai üle pika aja sellist raskust esimest korda õlule võetud. Raske just ei olnud, aga sidemetega ei oska veel sügavust tunnetada. RAW tõmme oli mulle endalegi tõsiseks üllatuseks, sest trennis ei ole see määrustepäraselt üles tulnud. Kuigi olin haigusest niidetud, siiski usun, et see poolteist nädalat, mis ma ”puhkasin”, andiski selle taastumise juurde tõmbeks. Sain siis kirja 140kg jõutõmbes, mis märkis naisjuunioride rekordit. Samas varustusega naiste rekord samas kaalukategoorias on 150kg. RAW 150-ni on veel mul minna 10kg. Kui saaks ka varustusega joonele, siis ei oska ennustada, mis varustusega numbrid oleksid. Aga jah, algraskus 125kg- oli raske, teine katse 135kg- oli kerge, kolmandaks otsustasin panna rekordi 138, kuid mõtlesin riskida ja panin 140kg, mis imestuseks polnudki kõige raskem. Igatahes oli see kergem kui minu eelmine tõmmatud 135kg rekord. Aga jah, kehakaal oli seekord kilo raskem kui EMV lamades surumisel, kuna võtsin tiimiliikme TARMO juttu kuulda, et ma mingit JAMA ei korraldaks enne võistlust JÄLLE. Siis seekord ei võtnud mingeid kaalulangetusi ja aeroobset tegevust ette ning sõin ilusti eelneval õhtul ja võistluspäeva hommikul. Jämedaks olen läinud, aga pole hullu, suvi veel kaugel. PS. Kükis ei taha selg hästi vastu pidada ja seal näen probleemkohta. Foto: Marko Terasmaa

Vabandan.

Mul ei lahustunud hästi. Võibolla siis kohvis viga.

Eks see taastumine oleneb inimesest endast jah, kuidas ta endaga ringi käib.(dieet, läbimõtlemata toitumine...). Kuna valgusüntees on üleval kuni 48 h, siis selle poolest võiks teha sama lihasgruppi vähemalt kahe päevase pausiga. Kasutades väiksemaid pause seeriate vahel sunnib kasutama väiksemat raskust, mis ei koorma närvisüsteemi nii nagu suuremate raskustega. Palju on räägitud sellest, et just närvisüsteem on see, mis vaja taastumist, mil lihased on valmis uuesti treenima.Seega peaks saama väiksemate raskustega treenida tihemini ja samas trennid on väga intensiivsed. Progress toimub iga treening kas või natukene ja kui treenida 2 korda nädalas ühte lihast (lihas saab 48h taastuda) siis progressi on rohkem, kui 1x treenides. Treening on kõrge pulsiga ja verevool lihastesse on väga tugev. Lihaste verevarustus ja taastumine paraneb. Ise harrastasin oma hiilgeaegadel järmist kava, et jaotasin kolmeks ja tegin kava 2 korda nädalas läbi. Kui muidu tehakse 1 kord nädalas läbi kava, siis jalg on ühel päeval, lihased nagu triitseps, biitseps, selg, rind, trapets on koondunud ülespoole kehajaotust ja sestap esinebki vaadet, et paljudel on ülakeha suur ja jalad "väiksed", kuid sellel võib ka olla põhjuseks, et jalgu tehakse 0 korda nädalas. Ise kasutasin variatsiooni: rind/triitseps/õlg, selg/bi, jalg/kõht, vahel ka vahetan jalg/biitseps ja selg/kõht.

Siis võib tasapisi athletic fitnessiga plaanid maha matta, võib-olla.

Mul oli algusaegadest taoline teadmine paar aastat tagasi, et süsivesikut on vaja, paki peal ka tavaliselt kirjas kui alustasin, kuna ise monohüdraati pole kasutanud kaua aega, siis teadmine iganenud või saanud väära teadmise ohvriks. Muidugi kreatiini kasutamisel avaldub mõju pikema perioodi jooksul.

Väga muljetavaldav vorm. Pole sõnu!

Sai järgmine päev peale särgitrenni tehtud RAW surumist, et see väga maha ei käiks. Videos siis üks suvaline seeria tagantpoolt: 4x72.50kg nö kurnatud lihasega, 2 viimast kordust tagumik veidi tõuseb. Puhand lihasega oleks asi kohe teine. http://www.youtube.com/watch?v=xchiqlnj-nU

Ajan veidi mulli. Sain oma esimesed nö jõutõstmise saapad kätte- lõpuks ometi. Eelnevalt olen teinud pehme jooksutossuga nii trennis kui ka võistlustel. Väga suur erinevus on, mida ka esialgu ei tahtnud uskuda, kuni tänaseni, mil proovisin ESIMEST korda nendega kükkida. Kui varem tõusin varvastele ja tald vajus läbi, siis nendega seda muret pole, samuti on seetõttu tehnika parem ja kergem kannal püsida. Ausalt öeldes on mul tehnika siiani väär, sest olen alustanud enda käel ja vale tehnika sisse õppinud. Nii pagana raske on ümber õppida, kuigi tean, kuidas tegelikult peaks kükkima, teha on hoopis teine asi. Täna sain veel kinnitust, et selg on mul väga kõver, võin küll seista nii ,et varbad ühel joonel, aga kang on risti seljas. Seetõttu minu special stiil on seista kükipuuris väikse nurga all risti, mitte otse nagu tavaliselt, muidu lihtsalt kaon puuri sisse ära. Samuti kui kükkimisel üles liikuda, siis selg teeb sinka-vonka nagu S-täht. Samuti soovitan asjalikematele tavaharrastajatele jalatsipaar soetada, sest tõesti, õige jalanõu võib väga palju muuta! Mis eelkõige väga meeldiv oli, et sai kohapeal proovimas käia, sest jalga istuvus on väga tähtis. Uurisin ja mehkeldasin välismaa poodidega ka, aga seal nullib toote ära, kas siis kõrge postikulu või tollimaks, samuti puudub proovimisvõimalus. Kes siis ikka hane kotis ostab. Välimus ka täitsa stiilne, ikkagi Adidas. Veidi reklaami ka: Jõutõstejalatsid soetasin FitShop Spartast. Omades kliendikaarti on ale -10% ning üle 100 eurose ostuga saab kaasa hetkel pakkumises oleva hitttoote! Toode ja informatsioon saadaval: http://fitshop.fitness.ee/trenazoorid/3/readmore/995/Adidas-Power-Perfect-2.0-/

Huvitav idee ja kui aus olla, olen seda ka ise mõttest läbi lasknud, sest endalgi rahuldavad RAW näitajad lamades surumises Eesti tasemel. Aga arvan, et kuna Eesti MV-sid korraldatakse selle järgi, mis maailma mastaabis hetkel toimub ja on kinnitatud, siis see oleks vähetõenäoline. Varem polnud ju klassikalist jõutõstmist kavas, ja niipea, kui see sai ka ametliku kinnituse maailma mastaabis, hakkas see toimuma ka Eestis. Eestis on see-eest palju nö külavõistlusi, kus saab üksteisega rammu katsuda varustuseta lamades surumises. Taolisi võistlusi on nurgast-nurka erinevate reeglitega, seetõttu ka tase erinev.

Kindlasti hakkan jälgima, tõotab tulla huvitav lugemine ja kindlasti saab ka ise midagi kõrva taha pandud!

Kuna võtan teelusikatäie ja ei kaalu iga kord täpselt, siis olen täheldanud, et üldjuhul ei aja kihelema, siis arvatavasti on sama palju või võetud vähem gramm või mõni milligramm. Aga kui läheb rohkem veidi või panen teadlikult, siis kiheleb küll kus jube. Teatud piir on kujunenud tarvitamisega, kust hakkab kihelema, see mul üldjuhul siis kui läheb võibolla väike kuhi peale teelusikale. Aga sellest pole hullu, saabki seda mõnusat trennisärtsu sisse (eriti just peopesad ja kõrvalestad).

Eks neid soovitusi ole erinevaid. On välja toodud uuring, kus räägiti, et päevane kogus väiksemate annuste peale jagatuna on efektiivsema kasuteguriga. Ise ka mõni aeg tagasi jagasin 4-5 annust ca 1-2 gr korraga päeva peale ära. Aga kuna ei viitsi mässata enam, siis olen võtnud 5gr korraga 30 minutit enne trenni: lusikatäis suhu ja klõmm alla. Samuti teine variant mul kasutusel, et segan enne trenni aminojoogi koos kreatiini ja beeta-alaniiniga valmis ja libistan seda vahetult enne trenni ja trenni ajal sisse. Mis joogiga koos võtta ei oma tähtsust, peaasi, et läheks kõrist alla.