tiitpld

Nonii, olen ennast parasjagu jälle vihaseks ajanud. Nimelt on probleemi olemus järgmine. Vanuses 17-20 külastasin aktiivselt jõusaali. Areng oli, ehkki vähene, sest treenisin üsna umbes. Juba siis panin tähele, et osad lihased arenevad kiiremini, osad aeglasemalt. Siis tegelesin vahelduseks jälle jalgpalliga (ehk siis oma lemmikalaga) neli aastat ning jõusaali praktiliselt ei külastanud. Nüüd käin teist aastat jõusaalis (alustasin uuesti juuli 2003). Treenin targemalt (tänud amazonile ja kirjandusele) ning ka areng on hoopis teisest klassist võrreldes "noorusajaga". Biitseps, õlad, trapets ja reied kasvavad, mis mühiseb. Seevastu rind ei arene praktiliselt üldse. Jõudu tuleb nagu juurde (2003 august lamadessurumise seeriad 60 kiloga, praegu 75 kiloga) Mis on valesti? Olen kasutanud erinevaid harjutusi, varieerinud raskusi, mahtu, tempot jne. Praegune kava siin: 1. ületõmbed trenazööril 3x8-12 2. lamadessurumine 3x8-12 3. ristivedu ettekallutatult 3x8-12 4. lendamine hantlitega kaldpingil 3x8-12 5. surumine rööbaspuudel 3x8-12 Kordused on antud selliselt, et alustan raskusega, millega suudan 1. seerias teha 8 kordust ning kui jõud on kasvanud sedavõrd, et jõuan esimeses seerias teha 12 kordust, suurendan raskust nii, et jõuan jälle 1. seerias ainult 8 kordust teha.

Kas pausid seeriate vahel peaksid kestuselt erinema pausidest harjutuste vahel? Ja kui, siis mismoodi.

Mul sama lugu. Jooksen üsna palju, võhma on ja kui vaja, siis kiirust ka, aga kui joosta pulsiga 120-140, siis peab ju lausa kõndima hakkama. Minu tavapärane pulss on kergel jooksul kusagil 150-155. Puhkeolekus tavaline 60-68. Ma arvan, et siin peab iga inimene kasutama pulsisagedust 120-140 lihtsalt orientiirina ning õppima enda organismi tundma.

kuuldused kergejõustiklaste jõutreeningutest peavad paika :-) ka minu treeningud koosnesid teatud periooditi 4-st jõusaalitrennist nädalas. pealegi - kümnevõistlus on ala, kus jõul ja plahvatusel üsna suur tähtsus. näiteks 100m sprindi kohta ütlevad kergejõustikutreenerid - see ju puhtalt jõuala. osadel aladel on kergej. vantidel päris kõvad tulemused - meil võistlesid kuulitõukaja ja kõrgushüppaja, kumb teeb suurema raskusega kükki. üks tegi 210, teine 200 kiloga. ei põrgand nad midagi, korralikult tegid. minu jaoks on need tulemused siiani kättesaamatuks jäänud, hoolimata 4 jõusaaliaastast. aga lamadessurumises olin mina trenni rekordiomanik - tühise 105 kiloga. Nool aga on kindlasti kõvem mees kui mina sel ajal. nõustun Otiga ning arvan, et 130 võib ta ka "puhtalt" suruda.