KaisakeM

Jõusaalis katsun ikka rihmaks tõmmata, aga ülejäänud sellised keskmised, et saan koormust, aga ei värise pärast.

Ei tea kas enam seda teemat keegi vaatab, aga kui vaatab siis küsimus: Kas võib iga päev trenni teha? Jõusaali teeks 3-5 x nädalas ja ülejäänud päevad mingi rühmatrenn või kardio, üldiselt mul ka nii kujunenud või peab siiski olema täiesti 1-2 puhkuse päeva? Küsin, sest tegelikult väga raske spordiklubist eemal olla

Proovisin ka selle Sire saia ära. Ma ütleks, et vägagi söödav. Singi/juustuviilu ja tomatiga jumala ok Ainus miinus see, et peres teistele ei maitse ja ise ei jõua ka nii kiirelt seda pätsi nahka panna.

Kusjuures aeroobsega mul nüüd nii, et olen võtnud vähemaks ja keskendunud rohkem jõutrennile, kuna lugesin kuskilt soovitust, et parem teha rohkem jõudu ja lihased "töötavad" ka vabal ajal edasi + olen suurendanud valku oma menüüs. Niiet asi läheb vaikselt ülesmäge, kuigi arvan, et asi ka selles, et kehale meeldib kava muutus Aga eks näis, mis edasi saama hakkab, praegu tunnen ennast hästi, naudin tugevat trenni ja isegi peegli ees meeldib juba olla

Eile mõtlesin, et olen kaval ja võtan shokolaadi asemel kuivatatud banaani viilukesi ja oi kuidas ma vihastasin pärast, kui hakkasin paki pealt vaatama, et 100 g kohta 519 kcal Õnneks ma polnud liialdamiseni jõudnud. Kuid kuidas on lood selle valgu imendumisega? Pole vist väga mõtet korraga 200 g kanafileed nahka pista ja siis kodujuustu sinna otsa, sest osa valku läheb raisku või mis?

Okei, et pean siis toitumise luubi alla võtma. Kusjuures viimased päevad toitumispäevikut pidades ja analüüsides on olnud valgud ja rasvad ülekaalus. Kuid kui suurelt peaksid siis ideaalis need protsendid jaotuma? (1.päeva näide mul %-de jaotumine: Süsivesikud 44,5%, rasvad 36,2, valgud 19, 4%, kaloreid 1920). Aga mida siis teha, kui vahest tuleb hirmus magusanälg/vajadus? Vahest õppides jääb mõte nii kinni ja kui paar shoksi tükki võtta, hakkab mõte palju paremini tööle. samuil: kava võtan ette ja vaatan, kuidas hakkab minema.

Suur aitäh soovituste eest Võibolla tõesti keha harjunud samade harjutustega, aga ma ei oska midagi väga muuta ka. Tavaliselt olen lihtsalt raskusi lisanud, et raskem oleks ja aeroobset (näiteks jooksmine) teen nii, et jooksen stabiilselt umbes 11 km/h ja siis sinna vahele teen kiireid sööste, et pulss tõuseks. Olen ka mõelnud, et osta toitumis/treening kava, aga praegu peab ressurssidega arvestama ja kui osta, siis alles suvel/sügisel, aga niikaua pean hakkama saama. Samuil: selle süsikate triki proovin ära

Toidukogused hoian sellised, et kõht saaks normaalselt täis ehk jätan ruumi natuke, täis ei pugi ennast. Mulle ei meeldi ka täiesti kõhtu täis süüa, siis väga raske olla. Kui koguseid kärpida, siis kardan, et hakkan nälga tundma ja see tekitaks ebamugavust, eriti praegu koolis pingelisel ajal. Olen mõelnud, et äkki asi geneetikas, kuna vanemad kerge polstriga ja ise kaalusin ka paar aastat tagasi pea 80 kg ehk paras trulla. Ei tahaks samas selle süüle ajada ja mõelda, et asi on lootusetu. Tahaks vaeva näha, aga tulemusrikkalt. Katsun õlad samuti kavasse võtta

Tegelikult oleks suht segav, kui keegi tuleks treeningu ajal tülitama ja vestlust aretama, aga kindlasti on naisi, kellele see just meeldib.

Kaloraaz jääb tõesti liiga alla. Tegin ise ka kunagi nii (totu olin), et päevane kalorinorm jäi alla 1000-nde ja asi lõppes sellega, et tundsin kurnatust ja tekkisid söömishood. Parem proovi häid rasvu menüüsse võtta, näiteks pähklid, avokaado, oliivõli

Kahju tänapäeva lastest. Lisaksin seda, et niipalju kui ma näinud ja kuulnud koolist ja tänavapildist, siis üldises pildis on tüdrukud tervislikema eluviisidega, aga mitte kõik. See vist tänu sellele, et mõtlevad oma välimusele. Tavaliselt näen põhikooli ja gümnaasiumi poisse krõpsude, coca ja energiajookidega ringi tolknemas. Ise olen ennast tervsiliku toitumisega ära harjutanud, seeläbi võtsin üle 20 kg alla. Sinna juurde käis ka loomulikult treenimine. Mäletan, et veel põhikooli ja keskkooli ajal elasin põhimõtteliselt võikude, kommikeste, mahla/limonaadi ja muu pahna peal. Putru ei tahtnud suu sissegi võtta. 12. klassis hakkasin hommikuti putru sööma ja mis seal salata, harjumine võttis kõvasti aega, aga nüüdseks on hommikune puder minu suurim sõber Kuna tänu tervislikule eluviisidele näen, et elu on ilusam ja parem, siis proovin ka enda väikest õde selle järgi harjutada ja võtab juba õppust. Kahju ainult, et on palju lapsi, kelle vanematel ükskõik, sest nad ise söövad ka ebatervislikult.