htilga
-
Sisu loend
1 896 -
Liitus
-
Viimati külastanud
-
Päevavõidud
7
Postitused posted by htilga
-
-
Milleri kinnitusel võivad kõik tavapäraste toitumisharjumustega ja terved inimesed olla kindlad, et nad ei vaja vitamiine.
Tervisliult toituv inimene ei vajagi, aga kui paljud söövad igapäev toiduga omega 3 ja b-vitamiine? C-vitamiini? Rauda? arvestades et toitu valesti kombineerides vitamiinid ja mineraalid võivad takistada üksteise imendumist?
Isiklik arvamus, et keskmine eestlane peaks siiski mõistlikul määral võtma vitamiine mineraale lisandina.
See ei ole objektiivne argumentatsioon, vaid propaganda
-
1
-
-
Seoses teatud vitamiinide tarbimisega on mõistlik olla teadlik järgnevatest artiklitest ning nende taga olevatest teadusuuringutest.
Artikkel: http://novaator.ee/ET/meditsiin/kas_vitamiinid_kiirendavad_kasvajate_arengut/
Uurimus: http://stm.sciencemag.org/content/6/221/221ra15.abstract
Antioksüdandid võivad vähiriski suurendada.
Paljud võtavad igapäevaselt vitamiine ja toidulisandeid. E-vitamiini peetakse rakku kaitsvate omaduste pärast ka kasvajaid ennetava toimega aineks. Mõned kliinilised katsed on seevastu näidanud, et DNAd kahjustavate vabade radikaalidega võitlevad molekulid võivad teatud geenikombinatsioonidega inimestel vähiriski hoopis tõsta.
Hiljutises uuringus näitasid Rootsi Göteborgi ülikooli molekulaarbioloogid, et mõõdukas igapäevane doos E-vitamiini muutis kopsuvähki põdevate hiirte olukorra halvemaks.
Hiirtel tehtud uurimuse tulemusi ei saa otsejoones inimestele üle kanda, kuid siiski tekitab ajakirjas Science Translational Medicine ilmunud uurimus palju küsimusi.
Mulje antioksüdantide vähivastasest toimest tekkis mõnikümmend aastat tagasi, kui arstid panid tähele, et suures koguses juur- ja puuvilja söövatel inimestel on vähem kasvajaid.
1980ndatel viidi läbi kaks suur uuringut erinevate antioksüdantide mõjust suitsetajatele. Paraku jäi vähivastane mõju toona leidmata.
A-vitamiini eellase β-karoteeni igapäevane võtmine tundus vähi tekkimist hoopis kiirendavat. Samasugune seos leiti ka E-vitamiini tarvitamise ja eesnäärmevähi vahel.
Göteborgi ülikooli teadlased Per Lindahl ja Martin Bergö uurisid kaht antioksüdandi omadustega ainet - E-vitamiini ja n-atsetüültsüsteiini, mida kasutatakse kopsuhaigusega inimestel röga lahtistamiseks.
Neid aineid anti muundatud geenidega hiirtele, kellel oli pärilik eelsoodumus kopsuvähi tekkimiseks. Närilised said igapäevaselt sama suure koguse antioksüdante, mis on võrreldav mõistlikul hulgal apteegi toidulisandeid tarbiva inimese doosiga.
See tekitas loomadel suurema hulga kopsukasvajaid, vähk oli neil agressiivsem ja hiired elasid umbes poole vähem kui kontrollrühma loomad, kes ei saanud toidulisandeid.
Põhjalik biokeemiline analüüs näitas, et rakkudes vabade radikaalidega võideldes
takistavad antioksüdandid valgu p53 tööd. p53 vastutab selle eest, et tõsiselt kahjustatud rakud surmatakse ega saaks vähirakkudeks areneda. Paljudes kasvajates on seda valku kodeeriv geen välja lülitatud.
Bergö sõnul viitavad katsetulemused, et kõrge vähiriskiga inimesed – suitsetajad ja need, kel on peres palju vähihaigeid – peaksid olema toidulisandite suhtes ettevaatlikud. Tavalistes rakkudes on antioksüdantidest palju kasu. Vähirakkude puhul takistavad need ained raku enda kaitsemehhanismide toimimist ning kasvajad võivad kiiremini vohama hakata.
Kindlasti ei tähenda see, et inimesed peaksid vältima toiduainetes leiduvaid looduslikke antioksüdante ja lõpetama näiteks puuviljade söömise.
-----------------------------------------------------------------
Artikkel: http://novaator.ee/ET/meditsiin/kas_vitamiinide_ostmine_on_raharaisk/
Uuringud:
*esimene: http://annals.org/article.aspx?articleid=1789247
*teine: http://annals.org/article.aspx?articleid=1789246
*kolmas http://annals.org/article.aspx?articleid=1767855
Kes ei teaks, et kevadväsimuse ennetamiseks ja keha turgutamiseks tuleb võtta vitamiine. Paljud usuvad, et õiged toidulisandid hoiavad ära krooniliste haiguste tekke ja lisavad koguni elupäevi.Paraku on suur osa apteegis müüdavatest toidulisanditest kasutud ja mõne tarvitamine teeb pigem kahju. Nii väidavad kolm põhjalikku uurimust, mis ilmusid äsja ajakirjas Annals of Internal Medicine.
Esimeses uuringus jälgisid teadlased ligi kuut tuhandet üle 65 aasta vanust meesarsti, kes võtsid iga päev kas multivitamiine või platseebotablette. Iga paari aasta tagant hinnati katsealuste vaimset võimekust ja mälu. Kümnekonna aasta möödudes polnud vitamiinivõtjate vaim sugugi teravam kui nendel, kes said iga päev platseebot. Seega pole korralikust vitamiinivõtmisest vaimse võimekuse hoidmiseks midagi kasu.
Teises uurimuses jälgiti infarktist taastujaid. Üle 50 aasta vanused inimesed said korralikku taastusravi. Lisaks võtsid osad neist 28 komponendist koosnevat multivitamiini ja teised said platseebosegu. Selgus, et multivitamiinide võtmine ei halvendanud inimeste olukorda, kuid paraku polnud sellest tervisele ka mingit kasu.
Kolmandas uurimus koondas ravijuhiseid hindav USA ennetusteenuste töörühm ligi 30 erineva analüüsi tulemused, mis sisaldas poole miljoni inimese andmeid.
Analüüsi põhjal ei vähenda vitamiinid südame-veresoonkonna haigustesse ega vähki haigestumise tõenäosust. Samuti pole neil eluiga pikendavat mõju.
Uurimused avaldanud ajakirja Annals of Internal Medicine toimetaja Edgar Miller USA Baltimore´i Johns Hopkinsi ülikoolist kinnitas, et sarnase tulemuse on andnud ka paljud varasemad uurimused. Sellest hoolimata ostavad inimesed vitamiine ja tarvitavad neid üha suuremates kogustes.
Milleri sõnul võivad olla siin psühholoogilised põhjused. Reklaamidega luuakse illusioon, et me elame pidevas vitamiinipuuduses. Inimesed hakkavad seetõttu kahtlustama, et nende toidusedel pole piisavalt mitmekülgne ja otsustavad igaks juhuks vitamiinide võtta.
Milleri kinnitusel võivad kõik tavapäraste toitumisharjumustega ja terved inimesed olla kindlad, et nad ei vaja vitamiine. Toidulisandid ei väldi kroonilisi tõbesid ega pikenda elu, seega pole nende kasutamine õigustatud ja neid tasub pigem vältida. Näiteks A-vitamiini suures kogus tarvitamine on pigem kahjulik.
-
-
Õpikutarkus väidab järgnevat:
Vedelikuvaeguse tunnused:
Veekaotus 1-5% kehakaalust: janu, liikumishäired, väsimus, nõrkus, iiveldus, vere mahu langus, südamerütmi kiirenemine, kehatemperatuuri tõus, nahapunetus, isupuudus.
Veekaotus 6-10% kehakaalust: peavalu, hingeldus, kõnehäired, sinakad huuled
Veekaotus 11-20% kehakaalust: krambid, deliirium, paistes keel, kuulmishäired, uriinipeetus, nägemishäired.
-
1) Greene
2) Heath
3) Cutler
4) Wolf
5) Dexter
6) Branch (Warren)
-
Eestlased on tegijad, palju õnne võitjatele!
-
Õnnesoovid!
-
Väga kõva vorm, Imre!
-
-
Jah, jällegi ka minule vana ja tuttav teema. Artikli autori mõtted suures osas ka justkui minu enda peast. Sellest, et olukord järjest enam selline on nagu ta on, on muidugi kahju. Hea meel on selle üle, et näen, et ei ole ainus, kes oma tundides moraalijutlusi peab ja on veel teisigi, kes saavad aru, et asi on jama. Aga, vana jutt, ega ju sundida jumala eest ka ei tohi, laps ei tohi ju stressi kogeda...
Kui rumalad inimesed, stress ongi ju kõige edasiviivam jõud üldse. Alaliselt mugavustsoonis elades oleks inimsugu ammu väljasurnud.
Mis puudutab algatusvõimet, initsiatiivi, teotahet ja entusiasmi, siis nende nähtuste hääbumist näen ka koguaeg. Valitseb ülim apaatsus ja pealiskaudsus kõige ja kõigi suhtes. Hetkelgi on mul käsil tööplaanide koostamine algavaks kooliaastaks. Ja tunnistan, et aasta aastalt olen järjest enam sellega hädas. Minu käsutuses on ka 10. - 12. klass tüdrukud, küsisin veel paar päeva tagasi naise käest, et mis tema soovitab, mida nendega tundides teha??? Mitte, et tegevustest puudus oleks, aga kuidas teha, mida teha, et nad rõõmuga minu tundides oleks, et neil oleks meeldiv, nad tahaks alati kohale tulla. Millised oleks need asjad, mis neile võiks meeldida või kuidas peaks tunde tegema või milliseid tegevusi tegema, et kehalise kasvatuise tunnid oleks tõepoolest meeldivad ja mõnusad, lemmiktunnid??? Ja kõikide klasside kohta kehtib see. Teate, ma mõtlen ja juurdlen selle üle, olen kooliaasta sees ka lastelt endilt korduvalt küsinud, et öelge, mida te tahaksite teha, milliseid tegevusi, mida te tahaks, et ma teile õpetaksin või tahate mingeid oma mänge mängida, öelge ainult ja ma unustan igasugused riiklikud õppekavad. Öelge ainult, mida te sooviks teha tõepoolest entusiasmi, kire ja õhinaga??? Tõsiasi on aga see, et selliseid tegevusi EI OLEGI OLEMAS, sest igasugunegi füüsilist laadi tegevus on raske, kui on raske, siis nõuab see pingutust ja pingutada ei ole meeldiv.
Riiklikes õppekavades on sees tiritammmed, kätelseisud, elemendid rööbaspuudel ja kangidel. Tegevused, mis eeldavad kõik väga tugevaid kere - ja kätelihaseid. Kõik saavad sellest aru. Samas ei taheta aru saada erinevate testide vajalikkusest, kasvõi näiteks lõuatõmmete ja kätekõverduste testid. Puudub võime luua seoseid. Test, kus viie eest tuleb 20 kätekõverdust ära teha iseenesest ei omagi ju mingisugust tähtsust. Mida see annab, et jõuan 20 kätekõverdust teha??? Loomulikult mitte midagi, ent see TASE, see 20 kätekõverdust on vajalik JÕUTASE, TUGEVUSE TASE selleks, et laps suudaks, ennast rööbaspuudel üleval hoida, tiriasendis toetada ja toestada. Kõik need asjad on omavahel äärmiselt suures seoses. Nähakse ainult seda, et miks nõutakse 10 - t lõuatõmmet, aga seda ei suudeta näha seda, et see, kes selle 10 lõuga ära tõmbab, see suudab ka reeglina "iga kell" kangil tireltõusu ära teha, et sealt käärhööre ja muid elemente edasi tegema hakata.
Ma arvan, et tulekski kohe õppeaasta algul õpilastelt küsida, et mida nad tahavad järgneva aasta jooksul kehalise kasvatuse tunnis ära teha (kindlam oleks kõigile paber kätte anda ja las igaüks kirjutab oma mõtteid). Kui lähtuda põhimõttest, et teha see tund õpilastele meeldivaks, siis mitte keegi teine peale nende endi ei saagi ju teada, mis neile kõige rohkem huvi pakuks? On raske uskuda, et õpilased ei oska mitte midagi välja tuua, et mis neile teha meeldiks. Äkki on asi selles, et esitasid selle küsimuse neile sellises olukorras, kus olid õpilaste poolt juba viimse piirini viidud ning see kõlas pigem nagu kriitika?
-
Huvi pärast küsin, et mis nipiga Priit absoluudis teiseks jäeti?
-
LPF ei adu üleüldse konteksti ega seda, milles probleem on. Teine variant on see, et ta täiega naudib oma trolli-põlve. Igatahes LPF pole mitte lihtsalt dissident, vaid vaimse kõrvalekaldega inimene, kelle tegevus võib kahjustada teisi ja teda ennast. Seepärast tuleks tema tegevust kuni tervenemiseni piirata (näiteks hr Rebane uurib IP-aadressi järgi kasutaja LPF tegeliku asukoha välja ja saadab vaimsete häiretega tegelevad arstid ukse taha?). Seda kõike mitte kiusamiseks, vaid parema ja tervema ühiskonna nimel
-
Kus treenima plaanid hakata?
-
Ilmselgelt on kord päevas söömine idiootsuse tipp. Siin pole midagi arutadagi
-
Esimesed 3-4 kuud võiks tegelikult üleüldse käia Bodypumpis. Lihasvastupidavus on siiski baasiks põhijõule (ja põhijõud maksimaaljõule).
Teadmiseks ka seda, et kasutaja "Low Protein Forever" on meil kohalik patoloogiline troll, kelle öeldut ei maksa reeglina tõsiselt võtta.
-
2
-
-
Täringuõnnest jäi puudu....
Kuid öeldaks,kellel ei vea õnnemängus, sellel veab armastuses.... 
Vähemalt loogika töötas hästi!
-
Väga mõnus osa, positiivselt meelestatud mehed!
-
Jah - eeldusel, et üldained ja erialane koolitus on läbitud.
-
Tõde kui argitähenduses põhjendatud uskumus eeldabki head esitlust, et tagada informatsiooni põhjendatus. Tahaks Archangeli näidet, et kuidas see minevikus teisiti oli.
-
Inimestele peetakse Maailma Tervise Organisatsiooni WHO andmetel ohutuks aspartaami päevalimiidiks 40 milligrammi keha kilogrammi kohta. Jah, see on küllaltki suur kogus. Näiteks 60 kg kaaluv inimene võib päeva jooksul 4L aspartaami sisaldavat karastusjooki juua (eeldusel, et karastusjook sisaldab aspartaami suurimal lubatud määral ehk 600mg/kg kohta).
-
Jooksmisega on levinud rohked vale arusaamad.
Arvatakse, et kui kaal on suur siis automaatselt joosta pole hea. Tegelikult aga saab paksuke joosta küll, ta jookseb/liigub aeglaselt vetruvalt/sujuvalt, see ei lõhu mitte midagi.
Minul isiklikult jooksmine lõhub delta-liigeseid. Ei teagi miks nii on, kuid kasutan hobusalvi nüüdselt õlgadel jooksmise ajal. Ja loodan lihtsalt, et õlavalu kaob ära kunagi, et õlad adobteeruvad jooksule peagi.
Asfalti peal jooksmine on negatiivse populaarsusega asi netifoorumites, kuid praktiliselt näeme iga päev rohkelt justnimelt asfaldi jooksjaid, ja ka võistlustest enamik toimub asfaldi peal, seega praktiline reaalsus on tihtipeale miskit muud kui teoreetiline virtuaal maailma jutt. Kui tunnete, et asfalt sobib teile, siis eelistage seda. Aga üldiselt võiksite varieerida, näiteks merekillustiku peal joosta, ja ka lumel joosta jne.
Üks asi on see, kui ajad siin niisama rumalat juttu. Hoopis teine teema aga kui sinu soovitused kellegi tervisele hakkavad. Ära hakka seda jama õigustama. Sa ei saa lihtsalt niisama väita, et ülekaalulistel on asfaldil jooksmine näidustatud. Kindlasti leidub inimesi, kes seda loevad ja mingil määral usuvad - kas seda on vaja? Kasutajale LPF tuleks signatuuri punaselt mingi hoiatav kiri panna, et juhuslikud lugejad tema rumaluste ohvriks ei langeks.
-
1
-
-
Jälgin samuti blogi huviga!
-
Nii palju kui ma näinud ja kuulnud olen, siis keskmise (ja ala-kauge) inimese hulgas on tõepoolest taoline arusaam levinud. Tõenäoliselt on põhjuseks asjaolu, et ühiskonnas on levinum kontseptsioon veenilaienditest, kui kulturismist. Liites siia veel juurde ebatäpse arusaama nähtuse detailidest ongi valed järeldused kärmed tulema.
-
Palju neid kohti muidu kokku on?
Vitamiinide tarbimisest
in Uudiste ja artiklite järelkaja
Postitas · Report reply
Puudub viide allikale, millel mingi väide põhineb. Lihtsalt niisama arvamus millegi suhtes pole kuidagi seotud sellega, kuidas on asjad omavahel seotud. Misiganes y ei põhjusta x, vaid seepärast, et keegi nõnda väidab seda olevat. Ja isegi kui miski väide võibki teataval määral tõene olla, siis praegusel juhul puuduvad seda toetavad argumendid, mis annaks piisava aluse, et seda tõeseks ka pidada. Miks mitte lihtsalt niisama arutelu tekkimiseks midagi huupi väita? Sest keegi võib seda lugeda, tõepähe võtta, levitada ja nõnda need müüdid sünnivadki.