Kui palju on siin ürgse/esivanemate eluviisi pooldajaid?

[Kui palju on siin ürgse/esivanemate eluviisi pooldajaid?]

Kui paljud siin söövad ja/või elavad ja/või treenivad ammuste esivanemate elu põhimõtete järgi? Täpsustuseks toon veel välja inglisekeelsed terminid, kui veel mõttest aru ei saanud: Paleo diet, MovNat, Primal diet

Lihtsalt huvi pärast tahaks näha, kui palju siin foorumis mõttekaaslasi on.

[Paljajalu liikumine/treening]

Eks kõik sõltub asjaoludest.

Absoluutselt. Ma ei arvagi, et inimesed peaksid siin võtma eriti ekstreemse elustiili omaks ja nüüd oma tossud täiesti ära viskama. Lihtsalt hea on võimalikult palju oma taldadele maapinda tunda anda.

[Paljajalu liikumine/treening]

Hõimudel, kes elavad džunglites ja pole kunagi jalanõusid kandnud, on välja kujunenud nii tugev tallanahk nagu tugev saapatald

Seoses sellega tuleb meelde lugu, mida mu vanaema kunagi rääkis. Ta ütles, et nad kõndisid ka peaaegu kogu oma lapsepõlve paljajalu, kuna neil polnud lihtsalt kusagilt jalanõusid saada. Jama oli see, et heinakõrred lõhkusid pidevalt jalatallad ära.

[Paljajalu liikumine/treening]

Ma kirjutasin hiljuti enda blogis ühe artikli paljajalu liikumise kohta: http://ristouuk.wordpress.com/2011/08/09/p...jalu-liikumine/

Ma ei tea, kas see on sobiv koht, kus teemat alustada, aga kui pole, siis palun liigutage seda.

Mida teised paljajalu liikumisest arvavad? Kui palju ja kuidas sa paljajalu liikumist harrastad?

[Kas hommikusööki peab sööma?]

Ma ei jaga üldse matsu lahti kuidas mõni hommikuti süüa ei suuda...

Ma ärkan üles siis on selline nälg kallal, et söö või hobune ära. Tegelikult on nälg kallal juba paar tundi enne ärkamist, aga ei viitsi lihtsalt üles end ajada. Seda olenemata sellest palju eelmine õhtu söönud olen. Ei kujuta ette, mis imeloomad teist osad on, et üldse nälga pole.

No mul endal ka ei ole väga seda muret, aga no selliseid inimesi ju on omajagu.

[Kas hommikusööki peab sööma?]

Püüa saada kätte ka raamat Maximum Muscle, Minimum Fat. Sealt samuti teooria, et vastupidi, päev otsa paastumist ja õhtul üle süües on võimalik saada häid tulemusi. Kuid paastumine ei tähenda täielikku nälgimist vaid alasöömist 20 tunni jooksul ja peale füüsilist koormust on vajalik söömine.

Igatahes huvitavalt kirjutatud.

Aitäh raamatusoovituse eest!

[Kas hommikusööki peab sööma?]

Ma näen ühisjooni selle artikli sihtgrupil ja arvututel foorumikasutajatel, kes vigisevad, et nad ei kasva kuidagi, kuigi ometi söövad hommikuks lausa ühe võileiva ja tassi kohvi.

Mu eesmärk ei olnudki kirjutada artiklit lihaste kasvatamise eesmärgiks vaid kaalulangetamise eesmärgiks.

[Kas hommikusööki peab sööma?]

Ma kirjutasin just enda blogis päris pikalt sellel teemal: http://ristouuk.wordpress.com/2011/06/20/k...oki-peab-sooma/

Aga ma tahtsin ka teie käest küsida, mis te arvate. Kui oluline on üks hommikusöök?

[Kaalust maha jälle]

Ma olen AlanBStard-ga nõus. Ma isegi soovitaksin olla nii ekstreemne ja proovida asendada riis ja kaerahelbed kas puuviljade/juurviljadega või midagi valguallikatest (liha, lind, kala, muna). Hea võimalus on, et sa ei saa süsivesikutega väga hästi hakkama. Proovi näiteks seda ja anna teada, kas on mingit kasu.

[Minimaalne süsiv. päevane vajadus kui eesmärk rasvaprots. alandamine]

Otsisin ja otsisin aga ei leidnud päris ammendavat vastust ennast huvitavale küsimusele, nimelt mis oleks see minimaalne süsivesikute päevane vajadus kui on eesmärgiks eelkõige rasvaprotsendi alandamine? Ühikutena mõtlen siis eelkõige mitu % päevasest kaloraasist. Suur tänu, kes oskab aidata

Üks ürgse eluviisi suur propageerija Mark Sisson soovitab süüa 50-100g süsivesikuid juurviljadest ja puuviljadest. Selle põhjal, mis sa meile öelnud oled, tundub, et sa lähed ilusti sinna vahemikku. Aga jah, ma nõustun absoluutselt sellega, mis eelpool enesetundest öeldud on -- kui tunned ennast hästi ja rasvapõletus toimib, siis jätka. Kui tunned ennast halvasti, võiksid midagi muuta; kuigi kes ütleb, et põhjuseks on süsivesikute kogus?

Muidugi tahaks siinjuures ka huvi tunda selle vastu, kust sa enda 60g süsivesikuid saad.

***

Kui palju keegi sellest aluseline-happeline teooriast teab? Ilmselt võib see veidi mõtteainet tuua selles osas, kui vähe ikkagi süsivesikuid süüa.

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Ma olen ikka tunduvalt rohkem läbi lugenud kui ühe veebiartikli ja selle ühe põhjal maailmapilti kohe muutma ei hakka

Pealegi tundub et sinu loo autor natuke väänab argumente, aga seda peaks põhjalikumalt vaatama.

Kui inimene küsib, kas peaks söögikordade arvu vähendama, siis ilmselgelt see suurem kordade arv on tal eelnevalt elustiiliga sobinud.

Ma olen ka, aga mulle meeldib see artikkel ning need autorid, selle tõttu ma teda ka soovitan, ning ta on üsna hiljuti kirjutatud. Ma olen selline huvitav tegelane, et mulle meeldib järgi proovida asju, mitte lihtsalt uskuda mingit materjali. Mis erinevus mul on olnud seoses sellega, et söön sagedamini ja harvemini? Kui sagedasti süüa, on palju rohkem toidust mõelda vaja. "Millal mul järgmine toidukord olema peaks?" Selline kinnisidee ei ole minu meelest tervislik. Ei hakka nimesid nimetama, aga ükskord oli päris imelik, kui üks kulturist võttis oma sööginõu välja ja hakkas koolitusel sööma (täpselt kell 15:00). Aga ta ju pidi seda tegema, sest muidu oleks ta keha enda lihast sööma hakanud, veresuhkur oleks ebanormaalselt kõikunud ja ta oleks energiat kaotanud!

Aga kui sa tahad selle autori argumentide üle arutleda, ma kuulaksin sind hea meelega.

Kui inimene küsib, kas peaks söögikordade arvu vähendama, siis ilmselgelt see suurem kordade arv on tal eelnevalt elustiiliga sobinud.

Ma ei ole selles nii kindel, sest võib-olla on ta teinud seda puhtalt selle pärast, et paljud eksperdid seda soovitavad. Kui sulle öeldakse, et kui sööd harva, siis sa enda eesmärke saavutada ei suuda, siis loomulikult sa hakkad sagedamini sööma. Aga loomulikult võin ma eksida.

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Olge hea, lugege alustuseks see läbi: http://www.leangains.com/2011/04/critique-...nd-on-meal.html

Miks te annate inimesele nõu ilma, et te küsiksite, mis ta enda elustiiliga sobib ja mis talle endale rohkem meeldib? Kust te teate, kas tal sobib süüa 6 korda päevas või näiteks 3 korda päevas?

[Toidulisandite, valgupulbrite, kulturismi hea või halb mõju tervisele, veevajadus]

Me siin ühes teemas lahkasime päris korralikult seda teemat ja lõppkokkuvõttes jah. Kui Neerud korras siis pole vaja valke karta - va. totaalselt ebanormaalsed kogused, siis võib mingit mõju siiski avaldada.

Aga kui midagi juba viga siis on vaja sügavamalt asja uurida.

Okei, tänks, et selle postituse siia tõid.

[Toidulisandite, valgupulbrite, kulturismi hea või halb mõju tervisele, veevajadus]

Siin on üks meeldiv eile kirjutatud artikkel sellest müüdist: http://www.nytimes.com/2011/05/31/health/3...&ref=health. Lühidalt: kui sul pole eelnevalt neeruprobleeme, siis ei juhtu su neerudega midagi, kui sa palju valku sööd.

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Dieeti pidades kas peaksin ikka sööma 5-6 x päevas ja vähendama koguseid või peaksin ka söögikordade arvu vähendama?

Kuidas sulle endale mugavam on? Kui sulle meeldib harvemini süüa, siis söö harvemini (näiteks 3 korda). Otsusta selle järgi, mitu korda sööd, kuidas su elustiiliga see paremini sobib. Põhiline tähtsus on sellel, mida sa sööd ja kui palju sa sööd, mitte kui tihti sa sööd.

[Vormi saamine]

Olen juba kuude viisi seda foorumit lugenud, ja nüüd lihtsalt pean välja ütlema, et IGA asja kohta on vähemalt kahesuguseid arvamusi. Ühed soovitavad sojat kui head taimetoitlaste valguallikat, teised teevad selle jällegi täiesti maatasa, et ei arendavat üldse lihast jne. Ühed ütlevad, et valgupulbrid on kulturimi ja trenni lahutamatu osa, teised ei mõista, miks seda eelistada tavatoidule ning seovad sellega kõiksuguseid terviseprobleeme. Ühed räägivad, et täisteraleib on tervisele väga kasulik ja soovitavad ainult seda, teised kiruvad seda ja üldse kõiki teraviljatooteid taga, et pidavat kahjustama pimesoolt ning sisaldama mingeid ebavajalikke happeid. Ühed soovitavad piima kui väga head massilisajat ja üsna head valguallikat, kuid nüüd, tuleb välja, ei tohigi seda juua. Võta siis nüüd see tõde kinni.

Ilmselt ei saagi öelda, et üks asi on täielik tõde ja et see sinu puhul paika peab. Aja jooksul õpid sa selle "tõenäoliselt õigema" info välja töötama ja viskad teised arvamused nurka; saad ka aru, millised inimesed jagavad üldiselt paremat infot ja millised teevad järeldusi selle põhjal, et on kusagilt ühe Google-i artikli välja noppinud. Kõige olulisem on teha seda, mis sinu puhul töötab.

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Vabandus vastu võetud.

Aga teema juurde naastes, tunnen ma end tihedamate toidukordadega paremini ja ka tulemused on märgatavalt paremad.

Siis sulle sobib süüa tihedamini, või oled sa lihtsalt harjunud sellise rütmiga. Samas, kujuta ette, et sa oled terve elu uskunud, et 6 korda päevas söömine on üliefektiivne võrreldes 3 korraga. Mis sa arvad, kas su mõtlemine (uskumused) mõjutaks su tulemusi?

[Treeningkava kohandamine]

Kui teha jalale ikka intensiivne trenn, siis mina üle 3 harjutuse ei jõuagi teha, sest kükk ja jalapress teevad juba täitsa kutuks.Muidugi ei tea mis eesmärgid noormehel on.

Argo

Sama siin. (Küll aga lisaks, et ma jalapressi sõber pole.)

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Evolutsiooni seisukohalt pole suurtel lihastel ka mingit funktsiooni, eriti praeguses poollamavas maailmas

Vabandust, ma vahel unustan, et selle foorumi kasutajatele on number 1 eesmärk lihast kasvatada. (Ma loodan, et siin on ka inimesi, kellele on funktsionaalsus ja tervis olulisemad.)

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Noh olgu need uuringud tõesti, aga kas tõesti on Ott,vend vähi ja kõik teised oma toitumise täiesti valesti ülesse ehutanud???Üks asi on treenimata inimestele avalduv mõju, mäletame,et treenimata inimene kasvatab lihast ja põletab rasva ka samaaegselt. Nii et kasutaks äkki neid asju mis ikka reaalsuses töötavad.

Me ei räägi siin, et üks oleks vale või õige. Me räägime sellest, et see soovitus süüa 5-6 korda päevas ei pruugi olla hea soovitus. Kui sellel pole vahet mitu korda sa päevas sööd, siis miks seda soovitada?

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Scand J Med Sci Sports. 1996 Oct;6(5):265-72.

Effects of meal frequency on body composition during weight control in boxers.

Iwao S, Mori K, Sato Y.

First Division of Health Promotion Science, Graduate School of Medicine, Nagoya University, Japan.

The effects of meal frequency on changes in body composition by food restriction were investigated. Twelve boxers were divided between a two meals day-1 group (the 2M group) and a six meals day-1 group (the 6M group). Both groups ingested 5.02 MJ (1200 kcal) day-1 for 2 weeks. Although there was no difference in change of body weight by food restriction between the two groups, the decrease in lean body mass (LBM) was significantly greater in the 2M group than in the 6M group. The decrease in urinary 3-methylhistidine/creatinine was significantly greater in the 6M group than in the 2M group. These results suggest that the lower frequency of meal intake leads to a greater myoprotein catabolism even if the same diet is consumed.

PMID: 8960647

Kellel on saadaval need kaks täismahus, jagage.

Mul kahjuks pole seda täisversiooni jagada, aga kui mu mälu ei peta, siis selles uuringus söödeti uuritavatele smuutisid, mitte tervet toitu. (Aga ma võin ka eksida.)

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Mida sa kasulikkuse all silmas pead?

Eelkõige tervist, aga ka figuuri ja miks mitte ka sooritusvõimet?

[Toidukordade sagedus, valgu kogus, imendumine ja mõju]

Kas allikas ka usaldusväärne on, seda peaks vaatama. Ja teoreetikute VS praktikute tulemusi pole üldse mõtet võrdlema hakata.

Just, allika usaldusväärsust peaks tõesti hindama -- neid allikaid, mis toetavad paljude pisikeste söögikordade söömist, tundub olevat väga palju. Paraku enamik neist lihtsalt kordavad seda, mida teised ütlevad. See allikas, mille ma esile tõin, on päris usaldusväärne. Samas, ei loe mitte niivõrd allikas vaid see info, mida allikas toodab. Ega nii vast ei ole mõtet infot koguda, et kui allikas on üldiselt usaldusväärne, siis ei pea ise mõtlema ja võib selle info sulatõeks lugeda.

Kui evolutsiooni peale mõelda, siis ei tundu eriti mõistlik see, et inimesel võiks kasulikum olla süüa väga sagedalt pisikesi portsjone. See on mul alati kõige lihtsam argument, minu meelest igati loogiline.

Mida sa teoreetikute vs praktikute all silmas pead? Palju on ju inimesi, kes suudavad väga head figuuri ja sooritusvõimet näidata süües paar korda päevas.

[Palun asjatundjate abi]

No, all fructose works the same in the body, whether it comes from corn syrup, cane sugar, beet sugar, strawberries, onions, or tomatoes.

http://lowcarbdiets.about.com/od/nutrition...tosedangers.htm

Huvitavad materjalid, aga kui sa neid uuringuid jälgid, siis saad aru, et seal pole puuviljadega ju mingit pistmist. Kui sa ütled, et puuviljade fruktoos on kahjulik, siis võiksid asjalikke materjale sellest jagada. Ma saan aru, et fruktoosisiirupi fruktoos on kahjulik, aga miks puuviljade oma?

"...crystalline fructose was added to one diet and crystalline glucose was added to the other. In the fructose diet, 14% of energy came from added fructose and 3% of energy came from fructose occurring naturally in the foods used in the diet." http://www.ajcn.org/content/72/5/1128.full

No ei ole eriti asjalik uuringu disain ju? Ainult 3% fruktoosist on naturaalsest toidust.

[Palun asjatundjate abi]

Enamik puuvilju on rikkad fruktoosi ja kalorite poolest. Fruktoosiga on aga see probleem, et see ei tekita täiskõhutunnet ning seega saavad puuviljasööjad rohkem kaloreid kui nad vajavad. Puuviljad suurendavad ka veresuhkru taset, mis on ohtlik diabeetikutele. Samuti tõstavad need triglütseriidide taset, mis avaldab südamele ning veresoonkonnale teatud riski.

Väga hea, et sa selle teema tõstatasid. Ma olen veidi vaeva näinud, et leida uuringuid, mis näitavad puuviljade mõju, aga siiani pole midagi leidnud. Oskad sa mulle korralikke uuringuid näidata, mitte neid, kus fruktoosisiirupi vms mõju vaadatakse? Ma pole eriti veendunud, et fruktoos puuviljades mõjub meile samamoodi nagu fruktoos limpsis või mahlas.