Jump to content

Risto Uuk

Kasutajad
 Vaata profiili  Vaata nende tegevusi

  • Sisu loend

    276

  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    1

Postitused posted by Risto Uuk

  1. Postitas · Report reply

    Oi, sellel teemal võiks küll pikalt arutleda:)

    Ma soovitaks uurida sellist teemat nagu "heuristikud" (heuristics, Tversky & Kahnemann) ehk mõtlemise "lühiteed" ja "kallutatused (bias), kognitiivne dissonants (cognitive dissonance, Festinger) ja mõtlemisvead (cognitive distortions).

    Kõikidest nendest teadlik olemine ja enda juures jälgimine annab kindlasti mõnusamad arutelud.

    Ahjaa, + tavaline "kehtestav käitumine" ja "mina-sõnum" ning "aktiivne kuulamine".

    (selle postituse alla kirjutan küll hea meelega, et:)

    Jorgen Matsi

    psühholoog

    Head materjalid, Jorks!

    See on väga hea ülevaade:

    • All-or-nothing thinking (splitting) – Conception in absolute terms, like "always", "every", "never", and "there is no alternative". (See also "false dilemma" or "false dichotomy".)
    • Overgeneralization – Extrapolating limited experiences and evidence to broad generalizations. (See also faulty generalization and misleading vividness.)
    • Magical thinking - Expectation of certain outcomes based on performance of unrelated acts or utterances. (See also wishful thinking.)
    • Mental filter – Inability to view positive or negative features of an experience, for example, noticing only tiny imperfection in a piece of otherwise useful clothing.
    • Disqualifying the positive – Discounting positive experiences for arbitrary, ad hoc reasons.
    • Jumping to conclusions – Reaching conclusions (usually negative) from little (if any) evidence. Two specific subtypes are also identified:
      • Mind reading – Sense of access to special knowledge of the intentions or thoughts of others.
      • Fortune telling – Inflexible expectations for how things will turn out before they happen.

      [*]Magnification and minimization – Magnifying or minimizing a memory or situation such that they no longer correspond to objective reality. This is common enough in the normal population to popularize idioms such as "make a mountain out of a molehill." In depressed clients, often the positive characteristics of other people are exaggerated and negative characteristics are understated. There is one subtype of magnification:

      • Catastrophizing – Inability to foresee anything other than the worst possible outcome, however unlikely, or experiencing a situation as unbearable or impossible when it is just uncomfortable.

      [*]Emotional reasoning – Experiencing reality as a reflection of emotions, e.g. "I feel it, therefore it must be true."

      [*]Should statements – Patterns of thought which imply the way things "should" or "ought" to be rather than the actual situation the person is faced with, or having rigid rules which the person believes will "always apply" no matter what the circumstances are. Albert Ellis termed this "Musturbation".

      [*]Labeling and mislabeling – Limited thinking about behaviors or events due to reliance on names; related to overgeneralization. Rather than describing the specific behavior, the person assigns a label to someone or himself that implies absolute and unalterable terms. Mislabeling involves describing an event with language that is highly colored and emotionally loaded.

      [*]Personalization – Attribution of personal responsibility (or causal role or blame) for events over which a person has no control.

  5. Postitas · Report reply

    Siin tekib jälle filosoofilisemat laadi küsimus, et kas tavainimene ikka tahab lihasmassi kasvatada.

    Ivar, tänud, et andsid mulle suurepärase "aha!" momendi! Kui sa oled fitness valdkonnas tükk aega tegutsenud, siis unustad ära, et see mis on sulle tavaarusaam, ei pruugi seda teistele olla. Ma pakun, et nii mõnigi inimene võib seda pealkirja "Kuidas kasvatada lihasmassi?" lugedes mõista hoopis "Kuidas saada kulturistiks?" Aga see ei olnud mu eesmärk. Seega ma tõenäoliselt ebaõnnestusin enda postitusega märkimisväärselt.

  6. Postitas · Report reply

    Siin

    Siin tekib jälle filosoofilisemat laadi küsimus, et kas tavainimene ikka tahab lihasmassi kasvatada. Oletame siiski, et ta tahab aga siis paraku ta suurt lihasmassi juurdekasvu ei näe kui ta ei sea treeningut esikohale teiste tegevuste ees, selline dilemma tekib. Kui muud huvid on esikohal, siis ta ju ilmselgelt ei jälgi toitumist, jääb valgudefitsiiti ja satub trenni kuidas kunagi, need on minu arust tavainimesed.

    Tavainimene, kellel on esikohal treening, toitumine ja siis alles muud asjad elus, võib ilmselt mingit edu lihasmassi kasvus märgata.

    Ma arvan, et siin tuleb lihtsalt paremini selgitada, mida ma täpselt mõtlen. Ma mõtlen seda, et inimene on pühendunud -- käib regulaarselt trennis ja pingutab korralikult. Ühesõnaga loob endale harjumused, mis tema eesmärkide elluviimist toetavad. Lihtsalt ta elu ei pöörle ainult treenimise ümber. Ta ei mõtle 24/7 treeningust, ta ei treeni mitu korda päevas ja järjest mitu tundi, ta ei söö iga tunni või mõne tagant, tal ei ole ka kinnisideed toidulisandite osas. Ta teeb seda mis annab talle kõige paremaid tulemusi kulutatud aja eest. Ja siinkohal olen ma täiesti veendunud, et 30-60 minutit jõutreeningut on palju parem kui teha pikalt isoleerivaid harjutusi või treenida masinatel.

    Ma arvan küll, et tavainimene tahab mõõdukalt lihasmassi kasvatada ja enamjaolt rasvamassi vähendada. Muidugi naised ütlevad, et nad ei taha muutuda suureks ja olla "musklis" nagu mehed, aga siinkohal nad ei saa lihtsalt aru, et veidi rohkem lihasmassi ja vähem rasvamassi annaks neile parema figuuri, mida nad tahavad. Muidugi siin täiesti oleneb, mida inimene ikkagi tahab, kuna ma ei saa ju teiste eest otsustada, mida nad tahavad. Lihtsalt paljud kindlasti ei teagi, mida nad tahavad või ei ole neil teadmisi selleks, mida on vaja teha, et nad saavutaksid seda, mida nad tahavad.

  7. Postitas · Report reply

    Katabolism tekib. Ma olen ka tavainimene ja minu treeningud kestavad 1 tund ja 30 minutit. Keskendumisprobleeme pole, tehnika säilib ja tahaks isegi veel rohkem trenni teha. Oti trennid kestavad veel kauem.

    Huvitav oleks kuulda põhjendust selle kohta. Hea keskendumine ja tehnika on suhtelised ja nende üle võiks pikemalt arutleda. Ja minu oma kogemus ütleb, et tavainimesed ei taha enam pärast 1,5 tundi jõutreeningut veel trenni teha.

    Ja tavainimese puhul mõtlesin inimest, kellel on treening prioriteetide nimekirjas pigem allpool ja kellel on palju muid huvisid ning stressiallikaid.

    Intensiivsus ei ole ainult raskus.

    Mina ja paljud teised defineerivad intensiivsust niimoodi. Kui me paneme intensiivsusele mitu erinevat nimetust, siis on keeruline inimestel aru saada mis see on. Kuidas sina intensiivsust defineerid?

  8. Postitas · Report reply

    "Lihasmass võib kasvada kaht erinevat viisi: lihaskiudude arvu suurenemisega või kokkutõmbuvate elementide suurenemisega lihases. Enamik jõutreeningust tingitud lihasmassi kasv tuleneb sarkomeeride suurenemisest ja müofribillide lisandumisest paralleelselt."

    Küsin lühidalt: kust pärineb info hüperplaasia kohta ja mis sai sarkoplasmaatilisest hüpertroofiast?

    Ma viitasin allikale artikli lõpus. Artikli autor on Brad Schoenfield, kes praegu tegeleb enda doktoritööga Exercise Science'is, kui ma õigesti mäletan, On sul midagi konkreetset silmas, mis täpselt sinu arusaamadega ei ühti?

    Aga sarkoplasmaatilise hüpertroofia kohta on selles uuringus ka juttu. Miks ma selle välja jätsin, ei oskagi praegu öelda; võib-olla tahtsin mõnda kulturismiteemalist arutelu vältida. Vskan sulle pisikese lõigu selle kohta artiklist:

    "It is hypothesized that hypertrophy may be augmented by an increase in various noncontractile elements and fluid (108,205). This has been termed ‘‘sarcoplasmic hypertrophy,’’ and may result in greater muscle bulk without concomitant increases in strength (154). Increases in sarcoplasmic hypertrophy are thought to be training specific, a belief perpetuated by studies showing that muscle hypertrophy is different in bodybuilders than in powerlifters (179). Specifically, bodybuilders tend to display a greater proliferation of fibrous endomysial connective tissue and a greater glycogen content compared to powerlifters (109,177), presumably because of differences in training methodology. Although sarcoplasmic hypertrophy is often

    described as nonfunctional, it is plausible that chronic adaptations associated with its effects on cell swelling may mediate subsequent increases in protein synthesis that lead to greater contractile growth."

  9. Postitas · Report reply

    Ma olen hiljuti päris mitu enda tehtud blogipostitust siin jaganud ja need on üsna lahedaid arutelusid suutnud tekitada. Viimane kord, kui ma neile, kes esimest korda jõusaali plaanivad minna, nõuandeid andsin, läks küll veidi vihaseks vestlus. Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud, aga kedagi sõimama ei pea hakkama, kui tema arvamus sinu omaga ei ühti.

    Mis sa mu uuest postitusest arvad? Ma kirjutasin põhimõtetest, mida lihasmassi kasvatamise eesmärgil võiks jälgida. Loe seda siit: http://ristouuk.word...ada-lihasmassi/

  10. Postitas · Report reply

    Lihaste kasvatamise protsess toimub järgnevalt: koormus > taastumine > esialgsete näitude suurenemine (superkompensatsioon) > uus (suurem) koormus > taastumine > superkompensatsioon kõrgemal tasemel. Juhul kui superkompensatsiooni faasis treeningut ei järgne, taanduvad näitajad endisele tasemele. Lihaste taastumine kestab 24 - 48 tundi, kui nüüd uut koormust neile ei anna, siis alustad jälle nullist, sest jääb kasutamata superkombinatsiooni tulemusena saadud näitajate kõrgem tase.

    Seda õpetatakse juba I kursusel.

    See on klassikaline näide sellest, miks raamatutarkusest üksi ei piisa, oluline on ka loogiline mõtlemine ja kogemus. Võttes arvesse su vanust, eeldan ma, et sul on palju rohkem kogemust kui mul. Õnneks aga on võimalik ka teiste kogemusest õppida ning seda ma püüan alati teha.

    Kui 1-2 üldfüüsilist treeningut nädalas kasutu oleks, poleks paljudel sportlastel seda üldse teha mõtet, kuna neil läheb enamik aega niigi eriala treeninguteks. Miks aga üldfüüsilist treeningut vigastuste vähendamise eesmärgil väga hinnatakse? Lisaks sellele on meeletult palju näiteid inimestest, kes teevad 1-2 korda nädalas jõutreeningut ja saavutavad neile väga häid tulemusi.

    "Lihaste taastumine kestab 24 - 48 tundi, kui nüüd uut koormust neile ei anna, siis alustad jälle nullist, sest jääb kasutamata superkombinatsiooni tulemusena saadud näitajate kõrgem tase."

    Kui see oleks tõde, siis oleks ju isegi 4 korda nädalas näiteks alakeha/ülakeha jaotust kasutades keeruline sooritusvõimet parandada. Pealegi, see superkompensatsiooni idee on teooria, millega ei ole kõik päris nõus. Näiteks üldfüüsilise treeningu pioneerteadlane Mel Siff räägib sellest lähemalt enda raamatus Supertraining, mida ma soovitaks sul lugeda.

    Üks suurepärane lõik Supertrainingust:

    "Research and experience in sport indicate that the GAS model has to be training (i-e. planned exposure to specific stressors) can allow one to adapt to increasingly higher due to various structural and functional changes. This is what is referred to as progressive overload is inappropriate to apply this principle literally, since research has revealed that optimal progress increased loading phases are alternated periodically with decreased loading phases."

    Seega ka Dr. Siff arvas, et selline lineaarne ülekoormuse idee ei ole suurepärane. Kohanemine toimub väga kaootiliselt ning periooditi on just hea, kui sa saad rohkem puhkust.

    Millega sa veel võib-olla ei arvesta on see, et inimesed ei ela selleks, et treenida vaid treenivad selleks, et paremini elada. Seega treening ei ole neil kõige esimene asi mõttes, tegelikult on see ilmselt 10. asi alles. Neil on veel palju teisi stressiallikaid, mis kõik taastumist mõjutavad. Ma kahtlustan, et 24-48 tundi võib olla vabalt enamik inimeste võimeid üle hindav.

    Muide: miks siin foorumis inimesed nii vaenulikud on? Väga hea, et kõiges ühisel arvamusel ei olda, aga sõimama ei pea ju hakkama. Kasutaks õige viisakat kõneviisi ja argumenteeriks, mitte vaidleks?

    • Upvote 1

  11. Postitas · Report reply

    Aga kui tahta rohkemat, siis tuleb ka trenni teha, mitte saalis ainult mune sügada ja imestada, miks ma ei kasva.

    Näiteks, Tara Nott, kes oli Ameerika esimene kuldmedalist tõstmises, on oma tasemeni jõudmiseks kükkinud regulaarselt 9 korda nädalas.

    Sa unustasid vist ära, mis teemas me oleme: "Nõuanded neile, kes tahavad jõusaalis käima hakata". See postitus oli suunatud algajatele.

    • Upvote 1

  13. Postitas · Report reply

    Natuke seosetuks jäi üldmulje,sest esimese lõigus/punktis mainid personaatreeneri vajadusest,keskel mainid tehnika õppimist ning viimases punktis ja kokkuvõttes leierdad veel lisaks treeneri vajalikusest.

    Aitäh konstruktiivse kriitika eest -- see on alati kasulik, et asju paremini teha!

    Miks täpsemalt üldmulje seosetuks jäi? Ma tahtsingi rõhutada, et algul võib personaaltreeneriga treenimine olla väga tähtis, aga samas anda ka veidi mõtteainet, kui inimene peaks ikkagi iseseisvalt treenima hakkama.

  14. Postitas · Report reply

    "Kõigepealt on tähtis parandada liikumisprobleeme: korrigeerida keha keskosa funktsionaalsust, jäsemetevahelist sümmeetriat, liigeste liikuvust, stabiilsust ja mootori kontrolli ning lihaste korrektset aktiveerimist."

    Siin ilmselt on jutt siiski motoorikast, mitte mootoritest?

    Tänud, mees. Mõiste on ikka motoorika, aga põhimõtteliselt võiks mootorile ka jutumärgid panna. :P

  16. Postitas · Report reply

    Ideaalis peaks tegelikult juba elustiil olema vähkiennetav aga see ei lähe enam kuidagi fitnessi ja jõusaaliteemaga kokku.

    Võib-olla ma postitasin selle artikli valesse kohta foorumis? Mu eesmärk sellega oli ikkagi jõuda eelkõige nendeni, kes veel jõutreeninguga regulaarselt ei tegele. Nendele, kes tegelevad, pole sellest suurt kasu. Neile oleks ilmselt põnevam just see sama arutelu "Aeroobne treening vs jõutreening".

  17. Postitas · Report reply

    Üldiselt vastab kõik sinu artiklis tõele kuid jõutreeningu positiivne effekt nii südametegevusele kui vähile on küll marginaalsed.

    Miks tekib vähk, ei suuda keegi tänapäeval üheselt ära tuua - on ainult riskifaktorid (tubakas, kartsinogeensed ained). Kas jõutreening kuidagi vähiga seotud on, vaevalt. Miks rakkude kontrollmehhanismid paigast lähevad, ei tea. Kaudne mõju tänu paranenud ainevahetusele, sealtkaudu toksiliste ainete väljumisele, võib olla kuid see on ka kõik.

    Kui inimene ei tegele üldse mingit tüüpi treeninguga, siis kindlasti on jõutreening ta südamele väga hea. Aga hea, et sa täpsustad, kuna ma muidugi ei poolda ainult jõutreeningu tegemist. Kaugel sellest. Lihtsalt selle põhjal, mida ma jõusaalis ja üldse mujal näen, tundub, et jõutreening ei ole eriti populaarne näiteks naiste seas. Neile meeldib aeroobne treening palju rohkem (või nad arvavad, et see on efektiivsem enda eesmärkide elluviimiseks).

    Ma ei ole vähi kohta palju uurinud, aga näiteks

    põhjal on üks vähi riskifaktoritest füüsiliselt mitteaktiivne elu. Jõutreening on üks võimalus olla füüsiliselt aktiivsem. Et ainult jõutreeningul on selline vähitekke riski vähendamise omadus, seda ma ei arva.

  20. Postitas · Report reply

    Ma arvan, et kui rääkida musitseerimisest, siis kõva harjutamine, mis eelneb ladusale mängimisele nii klaveril, klarnetil (ise mängin) kui kitarril või ükskõik, mis instrumendil, on niivõrd komplitseeritud liigutuste kogum, et seda kükiga kuidagi võrrelda ei saa.

    Ma arvan, et ka liikumine on ülikomplitseeritud. Võta arvesse ka seda, et liikumist hakkasid sa harjutama põhimõtteliselt kohe pärast sündi; muusikainstrument võetakse reeglina hiljem kätte. Ja raske on ka leida kokkulepet selles, mis on kummagi oskuse puhul kvaliteetsuse standard. Kindlasti pole olemas sellist asja nagu ideaalne sooritus, kuna alati saab paremini teha. Loomulikult olen nõus, et need oskused erinevad üksteisest, kuid mõlema puhul on mälul oluline roll.

  22. Postitas · Report reply

    Kuigi need eesmärgid tunduvad enamjaolt mõistlikud, siis kellelegi neid ette kirjutada ei saa. Igaüks peaks ise teadma, mille nimel ta treenib :)

    Nõus. Küll aga saab neid, kes tahavad, suunata. See, et ma enda arvamust jagan, ei tähenda, et keegi on sunnitud selle järgi tegutsema. Tegelikult ma väidan lihtsalt seda, et paljud inimesed ei tea, mida nad tahavad. Sellepärast tuleks korralikult selgeks teha, miks sa treenid.

  25. Postitas · Report reply

    Ma tegin hiljuti Arctic Sport Club-i treeneri Kristjan Koikiga väikse intervjuu sellel teemal. Checki seda siin: http://ristouuk.wordpress.com/2011/09/22/p...istjan-koikiga/

    Ma soovitan soojalt Kristjan Koiki käe all treenida, kui see võimalik on. Üks oluline asi treeneri juures on see, et ta peaks tundma inimkeha väga hästi. Teine asi, mis on ilmselt veel olulisem, on see, et ta hooliks enda kliendi tulemusest ja heaolust (ehk teisisõnu oleks sõber). Kristjani puhul saab kindlasti mõlemat. Tean seda omast kogemusest.

    Aga mis te arvate? Miks on personaaltreener vajalik? Oled sa varem personaaltreeneriga treeninud?

×