Risto Uuk

Väga hea, et sa selle teema tõstatasid. Ma olen veidi vaeva näinud, et leida uuringuid, mis näitavad puuviljade mõju, aga siiani pole midagi leidnud. Oskad sa mulle korralikke uuringuid näidata, mitte neid, kus fruktoosisiirupi vms mõju vaadatakse? Ma pole eriti veendunud, et fruktoos puuviljades mõjub meile samamoodi nagu fruktoos limpsis või mahlas.

Siin võib muidugi tuua ka selle argumendi sisse, kas inimesed on üldse mõeldud sööma kellegi teise looma piima, aga see selleks. Sul on muidugi õigus, ei maksa ka puuviljadega liialdada.

Olen täitsa kursis nende asjadega, aga aitäh, et mu mälu värskendasid. Sa unustad võtta siin minu meelest arvesse, et keegi ei söö ainult puuvilju -- süüakse ikka muid toiduaineid ka. Teiseks, ma tegelikult pooldan muidugi, et juurvilju oleks menüüs rohkem kui puuvilju. Kalorite asjaga ma kardan, et sa paned sutsu puusse; 100g puuvilju sisaldab 50-100kcal, samal ajal kui 100g pähkleid kusagil 600kcal. Miks on kalorid pähklide osas trumbiks? Kui sa tood nüüd argumendiks, et pähklid täidavad kõhtu rohkem nende rasvasisalduse tõttu, siis ma ei tahaks sellega kogemuse põhjal hästi nõustuda. (Isegi, kui me räägime pikemast ajaperioodist.) Kasutaja, kes küsimusi küsis, rääkis ju ise ka, et tal on väga lihtne seemneid palju nosida. Muide, ole hea anna küsijale ise ka nõu. Praegu ta võib-olla satub rohkem segadusse kui saab midagi kasulikku siit teemast.

Tore, et mind eksperdiks nimetate, ma olen ülimalt uhke selle üle. Kui te loete mu kommentaare suurema huvi ja täpsusega, saate aru, et ma ei ütle, et piim ja piimatooted on halvad ega seda ka seemnete ega pähklite kohta. Miks ma eelistan juurvilju ja puuvilju pähklitele? Lihtne; nad sisaldavad rohkem vitamiine ja mineraale ning neid on keerulisem üle süüa. Pealegi, kuna antud kasutaja soovib enda figuuri paremaks muuta ja juba tarbib hoolega seemneid, võiks tal soovitada seda hoolikamalt jälgida küll. Samuti ei ütelnud ma, et piimatooteid peab piirama, lihtsalt minu meelest tuleb inimestele kasuks kui nad nendega ei liialda. Tõsi ta on, et siinsed foorumlased on mingil põhjusel piimatoodetest jube vaimustatud. Ei tea, mis sellel pastöriseeritud piimal nii suurepärast on (pidage meeles, et mitte igaühel ei ole ligipääsu toorpiimale). Kui veel kommentaare ja küsimusi on, kuulan huviga.

Ma soovitan süüa põhiliselt juurvilju ja puuvilju, kala, muna, liha ning vähem seemned/pähkleid, teravilju ja piima/piimatooteid. Ei soovita tõesti üleliigselt seemneid süüa ning seda kaeraküpsist ka ei poolda. Kuna su toitumine ei tundu olevat täiesti korras, ei hooliks mina eriti sellest süsivesikute/rasvade vahekorrast -- ei maksa detailidele tähelepanu pööratu, kui baas ei ole täiesti korras. Ma soovitaksin eelkõige rohkem juurvilju ja puuvilju süüa ning ikka kala, liha ja muna, et enda valkusid menüüs tõsta. Mina ütleksin, et kui sul toiduisu pole, siis ei maksa ju endale toitu sisse kugistada. Ma usun, et kui sa sööd nii nagu ma soovitan, siis su toiduisu on enam-vähem reguleeritud vastavalt sellele, kuidas sul endal kasulik on. Seoses naha lõdvaks muutumisega soovtaksin ma teha mõni kord nädalas ka jõutreeningut. Sa ei pea selleks ilmtingimata jõusaaliga liituma, vaid võid vabalt kodus oma enda keharaskusega treenida. Jõutreening tõstab su lihasmassi ja muudab su figuuri ilusamaks, küll läheb ta nii ka proportsionaalsemaks. Loodetavasti olin sulle veidi abiks; anna teada, kui midagi mu kommentaarist said või kui veel küsimusi on.

1. Aitäh, et mu mõtet kinnitasid: "Another possibility is that moderate drinkers have more healthful lifestyles (making them healthier), higher economic status (giving them greater access to better foods or better healthcare), higher educational levels (causing them to be more aware of disease symptoms), etc. However, when these and other factors are considered, the conclusion again remains the same: moderate drinkers are less likely to suffer heart disease." 2. Kust võetakse uuringuteks inimesi, kes ei tarbi üldse kunagi alkoholi (mitte neid, kes kunagi palju kaanisid)? Kas selliseid inimesi on lihtne leida? Mu põhiline point on, et soovitada inimestel mõõdukalt alkoholi tarbida ei ole minu meelest hea nõuanne. Tekib palju küsimusi selle nõuande juures: a) palju on mõõdukas?, -b kellel tasuks "mõõdukalt" alkoholi tarbida?, c) kas sellel ikka on teaduslik tõepõhi?

Ma tahaks konkreetseid uuringuid näha. Praegu ei saa minu meelest küll midagi veel väita. Keegi võiks kvaliteetseid materjale ka jagada, et saaks "tõele" lähemale.

Relationship between alcohol intake, health and social status and cardiovascular risk factors in the urban Paris-Ile-De-France Cohort: is the cardioprotective action of alcohol a myth? Conclusions: Moderate alcohol drinkers display a more favorable clinical and biological profile, consistent with lower CV risk as compared with nondrinkers and heavy drinkers. Therefore, moderate alcohol consumption may represent a marker of higher social level, superior health status and lower CV risk. Kui tervet uuringut analüüsida (siin kahjuks on ainult lühike variant), siis tuleb diskussiooni osas ilmsiks küsimus kas tegemist on korrelatsiooniga või on X põhjustanud Y-i? Inimesed, kes joovad mõõdukalt alkoholi, on ka sotsiaalselt aktiivsemad ja tõenäoliselt väiksema stressi all. Kas selle pärast on alkohol nüüd kasulik? Mis sa arvad inimesest, kes ei joo üldse alkoholi, aga on sotsiaalselt aktiivne ja ei närveeri enda töö ja muu elu pärast? Millel sinu väide muidu põhineb?

Kas veini tarbimise õigustamine tuues mängu tervislikkuse pole veidi liiast? Minu teadmiste järgi alkohol aeglustab vitamiinide ja mineraalide imendumist. Ja kui inimene tahab terve olla, siis tasuks tal ikka õigeid marju süüa, mitte alkoholi tarbida. Samas ma ei tea, kui paljud inimesed ütleks: "Ma joon veini ainult sellepärast, et ma tean, et ta on mulle tervislik. Kui ta mu tervisele kasu ei tooks, siis ma teda ei jooks." Enamasti tuuakse see ikka n-ö vabandusena mängu.

Ja nendel, kes 3 korda päevas targalt söövad, ka töötab. Kõik võidavad.

Ma ei ütle, et need ilmtingimata valed on, aga ma ütlen, et need ei pruugi ka õiged olla.

Kui loed piisavalt uuringuid, saad aru, et tegelikult ei pea, vaid võib. Kui sulle meeldib süüa sagedamini, siis lase käia; kui sulle meeldib süüa harvemini, siis söö harvemini.

Need argumendid ei ole täiesti vett pidavad. Loe seda artiklit: http://www.leangains.com/2011/04/critique-...nd-on-meal.html Autor (Alan Aragon) toob välja sellise järelduse: 1. Increasing meal frequency does not appear to favorably change body composition in sedentary populations. 2. If protein levels are adequate, increasing meal frequency during periods of hypoenergetic dieting may preserve lean body mass in athletic populations. 3. Increased meal frequency appears to have a positive effect on various blood markers of health, particularly LDL cholesterol, total cholesterol, and insulin. 4. Increased meal frequency does not appear to significantly enhance diet induced thermogenesis, total energy expenditure or resting metabolic rate. 5. Increasing meal frequency appears to help decrease hunger and improve appetite control. When examining the above points, 1 & 4 have a substantive, cohesive, and adequately-designed body of research backing them. Thus, they possess the strongest evidence basis of the bunch. Number 3 sits right on the fence, since it’s a particularly complex and delicate area with much conflicting data. It’s my hunch that the differential effects of varying meal frequencies on blood markers of health would greatly diminish in the presence of a formal exercise program. Again, the potentially profound impact of training that’s missing from the current meal frequency research leaves big questions unanswered. Points 2 & 5 have the least scientific support, and the largest leaps of faith and bias from the ISSN. Minu enda põhjused, miks 5 korda päevas söön: 1. Energiavajadus on suur, teeksin 3 korda süües selle rahuldamise raskeks. 2. Olen sellega harjunud. 3. Elustiil lubab seda. Kui ma liikuvam (väga aktiivse sotsiaaleluga) oleksin, sööksin kindlasti harvem.

Miks mitte 10 korda või 3 korda? Seda mõtlen ma arutelu juures. Kas see mitu korda sööd, on põhjendatud kuidagi või on ta lihtsalt nii välja kujunenud?

Mitu korda sa päevas sööd ja miks? Tahaks lihtsalt huvi pärast väikest arutelu söögikordade kohta.

Vastasin samuti. Loodetavasti sain kasuks olla.

Väga huvitav lähenemine, ja minu meelest tundub loogiline. Miks mitte luua piir sinna, kuidas jõu juurdekasv on? Nagu teised on öelnud, pole mina ka jõudnud päris kindlale arusaamale sellest, keda võiks algajaks nimetada ning keda edasijõudnuks. Kui panna mingeid silte, siis olen kuulnud, et tavaliselt loetakse kedagi algajaks, kui ta on umbes 6 kuud kuni 1 aasta regulaarselt jõutreeninguga tegelenud. Samas pean ma ütlema, et minu meelest polegi mõtet panna neid nimetusi -- võib-olla on see oluline ego vaatenurgast, küll aga mitte arengust vaadatuna. Kui "algaja" võtab "edasijõudnu" kava, peaks ta kiirelt aru saama, et seda pole tal mõtet edasi teha, kuna areng lihtsalt pole optimaalne. Taastumine on raskendatud ning jõud ei kasva nii, kuidas võiks hoopis lihtsama kavaga. Mis teised arvavad? On see oluline kategoriseerida inimesi niisugusel viisil?

Kuigi ma olen nõus, et tõepoolest pole normaalne, et kana kasvab suureks ligi 39 päevaga, pole õnneks vist mingeid hormoone Euroopa liidus nende peal kasutada lubatud. Parandage, kui ma eksin.

Kujuta ette, et 100kg ülekaaluline inimene püstitab enda eesmärgiks kohe see kõik maha saada. See ei saa ju kuidagi moodi motiveeriv olla. Samas, kui ta seab eesmärgi kaotada 5kg, siis on see üsna lihtne eesmärk. Ma leian kindlasti, et tuleks luua mingi üldine suurem visioon, kuhu jõuda tahad. Midagi sellist, mille ellu viimine sind hommikul kiirelt üles ajaks. Näiteks elueesmärk. Midagi tõeliselt suurt. Aga samal ajal mõelda enamik ajast pisikestele sammudele, mida ette võtta. Pisikesed sammud on lihtsad ja aitavad minu meelest kergelt edasi saada. Selle asemel, et minna jõusaali 5 korda nädalas, võiks alustuseks minna kas või ühe korra. Üks kord nädalas käia on küll väga lihtne ja selle tõttu ei tohiks motivatsiooniga mingeid probleeme tulla. Kokkuvõttes oleneb kõik inimesest endast. Mõni võib-olla ei viitsigi alustada, kui eesmärk on väga väike. Samas ma arvan, et enamikele tuleb kasuks, kui nad hoiavad tähelepanu eelkõige nendel väikestel sammudel, et motivatsiooni poleks vajagi ja areng oleks aeglane, kuid pidev.

Ma olen kõigi eelnevate postitajatega nõus; see võib olla põhjustatud nii emotsionaalsest söömisest kui ka sellest, et toitumisega pole kõik korras. Võib-olla annab mu üks blogipostitus sulle ideid, kuidas paremini selle probleemiga hakkama saada: http://ristouuk.wordpress.com/2011/03/22/k...uisu-vahendada/

Mõned mõtted, mis minu peast läbi käivad: - Ta ei loe enda kaloreid ikkagi väga täpselt - On enda keha liiga ära kurnanud - Ei tee vahepeal suurema kaloraažiga päevi Kuigi kaalulangetus pole tõesti väga suur, on see ju siiski areng. Su ema ei tohiks enda pead väga palju vaevata, kuna mingi tulemus on ju. Ole talle motiveeriv ja ütle, et tubli on, et mingi arengu on teinud ja et pikkamööda saab ta suure kaalulangetuse osaliseks. Kui su ema tunneb, et motivatsioon on kadumas, vajab ta just abistavaid inimesi, kes annaksid talle jõudu edasi liikuda. Kas tal on sõpru, kes talle hästi toeks suudavad olla? Ta võiks enda eesmärkidest abistavate inimestega rohkem rääkida. Proovi ta kas või ise siia lehele tuua, et mõned talle abiks olla saaks. Kui suur on üldse reaalne kaalulangetamiskiirus? Üldiselt tuuakse välja, et pool kilo kuni kilo võiks nädalas ikka kaotada. Sinu ema on võtnud 2-4 korda aeglasema tempo. Samas tegelikult see kilo nädalas kaotamine on küll selline veidi lopsakas tempo. Siiski oleks kena olnud kuulda, et su ema oleks kaotanud vähemalt 10 kilogrammi selle ajaga. Kui palju su ema siis kaloreid päeva jooksul ikkagi tarbib? Kas ta tarbib 1600 või 2200 kcal? Nagu sa ütlesid on sellel suur vahe. Tegelikult võiksid sa rääkida hoopis, mida ta üldse sööb. Mis puutub treeningusse, siis sinu ema puhul oleks ma ka pigem nõus selle pikka ja rahuliku treeninguga. Ta on ju ülekaaluline, mitte inimene, kes tahab võistlema hakata. Teatud intensiivse treeninguga võib ta endale rohkem kahju kui head teha. Ma arvan, et tema puhul on väga head variandid vesiaeroobika, jalutamine ja kerge rattasõit. Kui ta saaks, võiks ka terve päeva jooksul ennast liikuvamaks muuta -- teha väikseid jalutuskäike ja venitusi, et arvuti juurest iga tunni tagant üles tõusta. Mis puutub sellesse veregrupitoitumisse, ei soovita mina üle mõelda. Söögu asju, mis on tervislikud ja millega ta keha nõus on. Kui ta tunneb ennast pärast millegi söömist hästi, järelikult pole sellel toiduainel viga midagi. (Ei maksa "hästi tundmist" segi ajada selle rahuloluga, mis tuleb lühikeseks ajaks peale kommide söömist.) Loodetavasti sain sulle ja su emale veidi abiks olla. Ole siis enda emale toeks ja uuri veel ringi, et teada saada, mida tema strateegiatest muuta saaks, et areng veel parem oleks. Oluline on, et ta keskenduks enda harjumustele, mitte ei muretseks liiga palju arengu pärast. Samas tuleb ikka proovida erinevaid asju, kui areng pikka aega liiga aeglane on.

Miks mitte teha siis 2-3 korda nädalas terve keha läbi?

Sorry, et see ei tule üldse professionaalne vastus, kuna ma ei tea sellest tootest mitte midagi... Aga ära ole nii kannatamatu. Tee trenni, toitu korralikult, ela elu nautides, ja sa ei pane tähelegi, kui kiiresti su keha ideaalseks muutub. Pole vaja neid firmasid, mis mingit jura kokku mätsivad, toetada. Ega sa ei arva, et sul toitumine ja treening juba ideaalsed on? Kui mitte, siis mõtle parem, kuidas sa neid paremaks saad muuta, et enda areng kiirem oleks. Seega, kuluta enda väärtuslikku raha hoopis kvaliteetsetele toitudele ja tee midagi maitsvat süüa.

Kas räägiksid täpsemalt, mida sa oleks teinud teistmoodi, kui sul oleks tollal rohkem teadmisi olnud?

Ma pean vahelduva eduga blogi, et enda kirjutamisoskusi ja muid teadmisi arendada ning lugejatele kasulikku ja huvitavat infot jagada. Ma oleks väga tänulik, kui keegi veidi tagasisidet minu kirjutamisstiili, teemade ja kõige muu kohta annaks. Blogi aadress: http://ristouuk.wordpress.com