Jump to content

fortuna.9

Kasutajad
  • Sisu loend

    89
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Postitused posted by fortuna.9


  1. Kavas pole mitte midagi surmavat. Magad hästi? Koolis püsid korralikult pinkide taga või kipud magama jääma? Ja miks sa sööd vähem? Lihtsalt ei taha või sa ei luba endal?

    Asi on selles, et tegemist võib olla ülekoormusega. Ülekoormuse ajal võib sul esineda peavalu(ka mõtlemise pärast), tahad koguaeg süüa, pidevalt tahad magada, oled närvis.

    Ülekoormuse ajal on soovitatav teha aeroobset tööd(puls 23-25) ja joo midagi taastavat nt. Arctic sporti või viinamarja mahla. Ole niimodi mingi 2nädalat ja siis alusta vaikselt oma trenniga. Kindlasti pead ka nii sööma nagu su organism nõuab, traumade ajal peavad inimesed korralikult sööma siis on taastus kiirem.

    Mine ka arsti juurde, lase ennast kontrollida. ;)


  2. Sul jõusaalis ilmselt on olemas surumispingid millel teed horisontaalis surumisi-lendamisi. Paned selle pingi ühe jala alla kaks ketast, et tekiks neg.kalle.

    Aitäh, aitas väga hästi. Ainukene probleem oli selles, et kui raskuse võtsin üles tahtis keha sõita alla. Tegemist oli siis Kalevi jõusaaliga.


  3. Tohib küsida, miks sa seda tahad? Kui 2 ühesuguse jõuga 200 cm ja 170 pikk mees panna kõrvuti, siis lühemal tundub olevat palju suurem lihasmass.

    Omal alala läheks tõmme ja lööks tugevamaks ja pikemaks. Aga olgu, aitäh robocopile. :D


  4. Tervist,

    Kohekohe hakkab hooaeg pihta ja küsimus on järgmine. Plaan on alustada vastupidavusest ja reljeef kavast ja peale seda on eesmärk liikuda jõu, massi kava peale. Kas selline toidulisand sobiks nendele kuudele?

    1kuu 3x12

    2kuu 3x8

    3kuu 3x8 - plahvatuslik

    4kuu 3x12

    Toidulisandiks :

    100g sisaldab

    Energia: 382,6 kcal / 1626,1 kJ

    Proteiini: 20,0 g

    Süsivesikuid: 73,4 g

    Rasva: 2,26 g

    Aminohapete sisaldus 100g kohta:

    Alanine 1100 mg

    Arginine 1100 mg

    Aspartic acid 432 mg

    Cysteine+Metionine* 820 mg

    Glutamic acid 4100 mg

    Glycine 1186 mg

    Histidine 1014 mg

    Isoleucine* 1166 mg

    Leucine* 1920 mg

    Lysine* 1704 mg

    Phenyloalanine*+Tyrosine 1272 mg

    Proline 476 mg

    Serine 778 mg

    Threonine* 1380 mg

    Thryptophan* 3 66 mg

    Valine* 1186 mg

    Vitamiinide ja mineraalide sisaldus 100g kohta:

    Vitamin E 8,60 mg

    Tiamine 1,42 mg

    Ryboflawin 1,58 mg

    Vitamin B6 1,80 mg

    Pholacin 310 mcg

    Pantoten Acid 8,18 mg

    Vitamin C 46,96 mg

    Vitamin B12 0,98 mcg

    Biotin 0,12 mg

    Niacyn 14,82 mg

    Calcium 126 mg

    Magnesium 10 mg

    Potassium 250 mg

    Phosphorus 76 mg

    Sodium 76 mg

    Ja kas oleks mõtet ka kasutada kreatiini? Kui jah, kuidas ma seda juurde manustan oma massilisajale? Häirib ka see jutt, et kreatiinist tulnud vesi läheb aja peale välja ja kõik.

    +Võtan ka centrum vitamiine.


  5. Kreatiin etüülester ei anna sulle vee massi. Monohüdraat annab sulle massi vee arvelt.

    Ma ei soovitaks sul enne starti üldse midagi süüa.. 45 min enne starti max.

    Ise olen tegelenud ka ujumisega ja treener ei lubanud 60 min enne starti üldse midagi süüa, kui siis enne seda ja kergelt.

    33.3g geeli ja kaks lonksu vett ei tee paha.

    Ootan täpsemaid vastusi eriti kreatiini kohta:)


  6. Tervist,

    Tahaks alustada siis nendest energiageelidest ja jookidest? Rademaris on neid päris mitmeid müügil ja ise olen proovinud ainult maxim sports nutrition energy gely`i ja on tekkinud küsimusi. Olen ujuja ja enne starti tahaks seda energy gely ära süüa siis mitu min. enne starti ma peaksin seda tegema?

    Millised energiasüstid on parimad? Geel?Vedelik? Või üldse see Fitness.X-ploder?

    Kreatiinist :

    Mulle on öeldud, et kreatiine on erinevaid. Üks on rohkem massi lisamiseks ja teine on plahvatusliku jõu jaoks? Kui jah, kumb on kumb?

    +Kuidas tuleks süüa kreatiini plahvatusliku jõu lisamiseks ja palju dextrot peaks lisama?

    Loodan, et minu küsimused on väärt uut teemat.

    Aitäh,

    fortuna.9


  7. 518171t9ha379.jpg

    USA sporditeadlaste uuring näitas, et enne jooksmist tehtavad venitusharjutused ei säästa vigastustest.

    Teadlaste sõnul vabastab venitamine küll lihased pingest ning taastab nende elastsuse ja kuju, kuid need harjutused ei aita vigastuste vastu, kirjutab The Telegraph.

    Samuti hoiatati, et kes siiani on enne jooksmist oma lihaseid venitanud, tuleks seda jätkata, sest organism on sellega harjunud.

    Maailmas tegeleb kas tervise-või võistlusjooksuga üle 70 miljoni inimese. Spordiasjatundjad on üsna kaua pead murdnud selle üle, kas enne jooksu tasuks lihaseid venitada.

    Uurijad tegid katse 2729 jooksjaga, kes nädalas jooksid 16 kilomeetrit või rohkem. Jooksjad jagati kahte gruppi, millest esimeses oli 1366 ja teises 1363 jooksjat. Esimene grupp sai ülesandeks enne jooksmist venitusharjutusi teha, teine mitte.

    Venitusgrupi liikmed venitasid kõiki tähtsamaid jalalihaseid. Venitusharjutustele kulutati 3 -5 minutit ning seda tehti enne jooksu.

    Uuring näitas, et jooksueelne lihastevenitus ei aidanud vigastusi ära hoida, kuid ei olnud ka vigastuste tekkele kaasa aitavaks faktoriks.

    «Kõige enam ohustavaks asjaoluks on see, kui jooksjal on krooniline jalavigastus, mis ei ole paranenud, liiga suur kehakaal ning jooksu eelsete harjutuste muutmine. Näiteks jooksjad, kes on harjunud venitama, jätvad selle järsku ära,» selgitasid uurijad.

    Teadlase Daniel Perelesi sõnul oli vigastuste tekke oht nii meeste kui naiste seas võrdne.

    «Samuti ei sõltunud vigastuse teke sellest, kas nad jooksid lühikest või pikka maad ning mitte ka jooksjate vanusest,» jätkas Pereles.

    Siiski on olemas nüansid, mida tasuks jooksjatel tähele panna.

    «Mida enam kilomeetreid joosti ja mida vanem oli jooksja, seda enam suurenes vigastuse tekke oht. Näiteks viimase nelja kuu jooksul tekkinud vigastus kasvatas uue vigastuse tekkimise ohtu. Jooksjad, kes tihti muudavad jooksueelset rutiini, saavad sagedamini vigastusi kui need, kelle rutiin on kogu aeg sama,» lausus Pereles.

    Jooksjate seas on kõige enam levinud pahkluu- ja põlvevigastused.

    «Ei olnud märkimisväärset vahet enne jooksu venitavate ja seda mitte tegevate jooksjate vigastuste tekke vahel,» võttis Pereles asja kokku.

    allikas:elu24.ee

×