Akrapovic

Palju sul muidu rahaliselt kulub söögi peale kui peaks võistlema ja kas saab ka ilma toidulisanditega hakkama.Mitte ,et ma raamatupidamis teenust pakun ,kuid sportlik huvi !

Kas oskad öelda ,kas Eestis on ka võimalik saada veeni kaudu Bcaad ja argiini ?

Nii palju kui lugenud olen uurimstöödest ,siis ei muutu.Asi enamasti geenidega paigas. Söömine,toit ja muud tegevused võivad 10-20 % seedims kiirust muuta .

Ja üldjuhul minnakse koos kaaslasega +kohapeal väiksed söömised siis tuleb ikka korralik summa kokku.

Palju sul pikkust on ?

Loe ja kasuta foorumit ning saad oma vastused ilusti kätte .

Nende piltide järgi küll midagi võrrelda ei saa.Netis on palju võrdlus piltte. Ja alla 10 % saada peab ikka kõvasti iseloomu ka olema ja kui palju sa ise oled valmis pingutama selle nimel !

Kindlasti läheb ja soovitan sama korraliku trenni edasi teha

Aamen !

Ma arvan,et Temal peaks (Tahab) seda toitumist oma elustiiliks. Aga toidu kõrval pea alati ka arvuti,ei tea kas läheb tükike sealt ka

Õnnitlused !!!

Bikini -163cm Tatjana Kreit - 9. Bikini + 168cm Reet Reimets - 16. Bikini + 168cm Egle Eller - Nabi - 1. Meeste Fitness Oleg Anissimov - 1. Naiste fitness -163cm Kristina Koroljak - 1. Naiste fitness +163cm Endla Vaher - 4. Naiste fitness+163cm Natalia Nazarenko -Kiivikas (Natalia võistleb küll Ukraina eest, kuid sõidab meie koondisega, seega ennustame ka tema kohta) - 1. Athletic Fitness naised -163cm/ Naiste Physique - Esta Pilt (Esta võistleb kahes kategoorias Athletic fitness -163cm ja naiste physique, seega ennustage mõlemas kohta). AF 1. // Physique 4.

Palju õnne !!!

Ma ise lasin paar päeva puhkust vahele ja siis kergelt uuesti ratta selga.Väike valu peaks selle ajaga korda saama .

Sama mure olnud kunagi. Kas kasutad rattakingi ka? Sadul liiga kõrgel pole? Ja soovitan mingi aeg madalama käiguga sõitta ja mahtu vähemaks võtta,ise vbl ei sa aru aga paljud liiga kiiresti tõstavad mahtu ja ei taastu põlved ära ning kindlasti venita mehe moodi

Copin siia selle aasta magistritööst ühe väljavõtte ( kõikke ei hakka igaksjuhuks panema pärast fitshopis käive kukub ) Arginiin Arginiin on asendamatu aminohappe. Arginiin aitab potentsiaalselt parandada jõuvõimeid, tõsta võimsust ja aitab lihastel kiiremini taastuda, mis kõik on seostatud aeroobse- ja jõutreeninguga. Väidetavalt põhjustab arginiin veresoonte laienemist treeningul tõstes lämmastikoksiidi (NO) tootmist aktiivsetes lihastes parandades sellega jõuvõimeid ja lihaste taastumist, suurendades substraatide kättesaadavust ja jääkainete, nagu laktaadi ja ammoniaagi, eemaldamist. Viimased uuringud arginiinist on püüdnud tõestada hüpoteesi, et arginiin on aktiivne komponent lämmastikoksiidi veresooni laiendavas efektis. Leiti ainult 5 uuringut, mis räägivad L-arginiini lühiajalise manustamise mõjudest kehalisele töövõimele, millest kolm näitasid olulist paranemist. Pikaajalise arginiini manustamise mõjusid uurivaid uuringuid leiti 8, millest 4 näitasid sooritusevõime paranemist ja 4 näitasid, et arginiin ei oma mõju kehalisele töövõimele (Alvares jt., 2011). Arginiini kasutatakse kliiniliselt vasodilataatorina ja vereringe parandamiseks, põhinedes eeldusel, et L-arginiini manustamine mõjutab lämmastikoksiidide vabastamist. Viimastel aastatel on mitmeid uusi toidulisandeid välja töötatud, mis sisaldavad L-arginiini ja teisi komponente (eelkõige arginiin-alfa-ketoglutaraadi ehk AAKG), mis on märgitud, kui sooritusvõimet parandav abivahend, kuna arginiin omab veresooni laiendavat ja lämmastikoksiidi taset tõstvad funktsiooni. AAKG poolt suurendatud vasodilatatsioon ja vereringe paranemine töötavates lihastes jõutreeningu ajal annab väidetavalt veelgi parema tulemuse suurendades lihasmassi ja jõudu, kui treenides ilma selle toidulisandita (Willoughby jt.,2011). Tang uuris probleemi, kuidas mõjutab arginiini manustamine lämmastikoksiidi sünteesi, lihaste vereringet ja valgusünteesi skeletilihastes. Uuringus osales 8 harrastuspordiga tegelevat noort meest, kelle keskmine vanus oli 22 aastat. Kõik osalejad läbisid kaks katset, üks tarbides 10g asendamatuid aminohappeid koos L-arginiiniga ja teine katse, kus tarbiti platseebot. Katsete vahele jäi vähemalt üks nädal taastumiseks. Tulemused näitasid, et 22 vereplasma arginiini tase tõusis 300% arginiini tarbides. Lämmastikoksiidi sünteesi markerite vereplasma kontsentratsioon ei tõusnud kummagi katse ajal. Vereplasma kasvuhormooni tase tõusis arginiini tarbimisel tunduvalt. Kasvuhormooni tase arginiini tarbimisel enne treeningut oli 3.20g/L ja 30min pärast treeningut 16.1g/L, platseebo tarbimisel oli kasvuhormooni tase enne treeningut 3.06g/L ja 30min pärast treeningut 9.45g/L. Vereringe kiirus paranes kuni 270% algtasemest mõlemal katsel, seega ei olnud vahet kas tarbida arginiini või mitte. Kokkuvõttes näitasid tulemused, et arginiin ei suurenda lämmastikoksiidide sünteesi ega paranda vereringet lihastes. Lisaks leiti, et arginiin tarbimine ei suurenda lihasvalkude sünteesi puhkeolekul ega ka pärast jõutreeningut rohkem kui siis, kui ei tarbita arginiini (Tang jt., 2011). Kontrastiks nendele leidudele on mitmed uuringud näidanud, et arginiini veeni kaudne manustamine parandab vasodilatatsiooni ja vereringe kiirust tervetel vaatlusalustel. Seda efekti nähti ainult kõrgete arginiini dooside juures 30g arginiini manustamise korral, aga mitte väikeste annuste suukaudsel manustamisel. On leitud, et arginiini tase vereplasmas tõuseb ligikaudu 70% pärast suukaudset manustamist. Vaatlusalustele Tangi uuringus manustati suukaudselt 10g arginiini, mis tõstis vereplasma arginiini taset 300%, mis teeb umbes 225μmol/l. See on tunduvalt madalam taseme tõus, kui see, mis saavutati 30g arginiini veeni kaudsel manustamisel, mis oli 6223μmol/l. Sellest võib järeldada, et vasodilatatoorse mõju saavutamiseks tuleb tunduvalt suurem kogus arginiini tarbida (Tang jt., 2011). Zhangi uuris L-arginiini mõju lihase anabolismile kasutades katseloomadena kataboolses seisundis jäneseid. Zhang leidis, et pärast aminohapete ja arginiini manustamist lihasvalkude balanss muutus positiivseks lihasvalkude sünteesi suurenemise tagajärjel. Kuid siiski ei olnud see anaboolne efekt seotud lämmastikoksiidide tõusu või vereringe kiiruse muutustega (Zhang jt., 2008). Anaboolse efekti saavutamiseks tuleb ületada või hoida teatud vereplasma arginiini taset. Lihasvalkude sünteesi aktiveerimiseks on vaja saavutada 14 kordne vereplasma arginiini taseme tõus. 4 kordne tõus, mida näitas Tangi uuring, ei omanud mingit mõju lihasvalkude sünteesile (Tang jt., 2011). Campell uuring koosnes kahest eraldi katsest. Esimene oli selleks, et testida arginiin-alfaketoglutaraadi (AAKG) ohutust ja teine katse oli mõeldud uurimaks, kas AAKG manustamine mõjutab kehalist töövõimet. Esimeses katses osales 10 terve meest, kelle vanus jäi 30 ja 50 aasta vahele. Katse algas 4g AAKG manustamisega, mis manustati erineva kiirusega imenduvate kapslite abil. Vaatlusalustelt võeti seejärel 8 vereproovi iga tunni tagant, et hinnata AAKG mõju. Teises katses osales 35 treenitud meest, kelle vanus pidi jäi samuti 30 ja 23 50 aasta vahele. Mehed jaotati kahte gruppi, kus ühele grupile manustati kolm korda päevas 4g AAKG-d ja teisele grupile platseebot. Vaatlusalused läbisid 8 nädalase 4 korda nädalas treeningprogrammi. Neid testiti enne katse algust ning neljandal ja viimasel nädalal (Campbell jt., 2006). Esimene katse näitas, et ei ole olulist vahet sellel, kui kiiresti AAKG imendub maost. Teine katse näitas, et 8 nädalane jõutreening koos AAKG tarbimisega, kus päevane annus oli 12g parandas oluliselt tulemusi rinnalt surumise kordusmaksimumis, Wingate testil saavutatud tippvõimsuses, vereglükoosi ja vereplasma arginiini tasemes. Gruppide vahel ei olnud erinevusi keha koostises, lihasvastupidavuses ega aeroobses võimekuses. Kokkuvõttes näitasid tulemused, et AAKG manustamine on ohutu ja mõjutab positiivselt jõuvõimeid, aga mitte kehakoostist ega aeroobset võimekust (Campbell jt., 2006). Vähe uurimustöid on avaldatud, mis tõestavad tootjate väiteid, et arginiin omab vasodilatoorset ja sooritusvõimet parandavat mõju. Fahs ja tema kolleegid uurisid L-arginiini lühiajalist mõju koos jõutreeninguga arterite funktsionaalsusele noortel meestel. Tulemused näitasid, et 7g L-arginiini tarbimine enne jõutreeningut ei omanud mingit mõju vereringele, hemodünaamikale ega veresoontele (Fahs jt., 2009). Bode-Böger leidis, et 6g L-arginiini suu või veenikaudne manustamine ei omanud mingit mõju vererõhule, südamelöögisagedusele ega südame minutimahule (Willoughby jt., 2011). Sarnase tulemuse sai ka Liu oma uuringus, manustades 6g päevas kolme päeva jooksul. Larginiini suukaudselt manustamine ei omanud mingit mõju vereplasma lämmastikoksiidide tasemele ega anaeroobsel tööl saavutatud võimsusele treenitud meessportlastel (Willoughby jt., 2011). Väidetavalt arvatakse, et AAKG manustamine suurendab lämmastikoksiidide tootmist, millega kaasneb omakorda veresoonte laienemine. Tõestamaks seda uuris Willoughby oma uuringus 7 päeva AAKG manustamise mõju vereringele, vereplasma L-arginiini tasemele, lämmastikoksiidide ainevahetusele ja asümmeetrilisele dimetüülarginiinile (ADMA) pärast jõutreeningut. 24 treeninguga aktiivselt tegelevat meest läbisid 7 päevase AAKG manustamise koos kaks korda päevas jõutreeninguga. Katsealused jaotati kahte gruppi, kus ühele grupile manustati 12g AAKG päevas ja teisele grupile platseebot. Katsealuseid testiti kaks korda: esimene kord enne AAKG manustamist ja peale AAKG manustamist viimasel päeval. Jõutreening koosnes kolmest seeriast 15 kordusega küünarnuki painutamisest masinal 70-75% kordusmaksimumist. Tulemused näitasid, et tõusis südamelöögi sagedus ja vererõhk ning paranes vereringe kiirus mõlemas grupis, aga gruppide vahel erinevusi polnud. Vereplasma L-arginiini tase tõusis 104.17μmol/l kuni 179.33μmol/l AAKG-d tarbinud grupis. 24 Lämmastikoksiidide tase oli kõrge mõlemas grupis kohe pärast treeningut. 30 min pärast treeningut, aga gruppide vahel erinevust ei olnud. ADMA tase ei muutnud testide vahel, kuid AAKG tarbinud grupis ADMA ja L-arginiini suhte vahekord muutus. Tulemustest võib järeldada, et AAKG manustamine tõstis küll L-arginiini taset vereplasmas, aga ei omanud mingit mõju teistele näitajatele. Lämmastikoksiidide tõus tuleb omistada siiski ainult jõutreeningule (Willoughby jt., 2011). Siiamaani ei ole ükski uuring näidanud, et väiksema kui 15g L-arginiini lühiajaline suukaudne manustamine omab mingit efekti veresoonte laienemisele. Ilmselt omab L-arginiin mingit mõju ainult veenikaudsel manustamisel ja suuremate dooside juures kui 15g päevas. Lisaks veel tuleb arvesse võtta L-arginiini kättesaadavust organismis. Arginiin imendub peensooles, sealt ta transporditakse maksa, kus enamus kasutatakse sellest hepaatilises uurea tsüklis, kuid väike osa L-arginiini, mis läbi pääseb, kasutatakse substraadina lämmastikoksiidide tootmises (Willoughby jt., 2011). Seda seisukohta edasi illustreerides näitas Bode-Böger, et 6g L-arginiini suukaudsel tarbimisel oli arginiini biokättesaadavus umbes 68% (Willoughby jt., 2011). On täitsa mõeldav, et madalate dooside L-arginiini tarbimine ei suurenda piisavalt L-arginiini kätte saadavust, et stimuleerida lämmastikoksiidide sünteesi. Seega võib arvata, et Willoughby ei saavutanud oma uuringus mingit mõju vereringele AAKG manustamisega, kuna L-arginiini biokättesaadavus ei ole piisavalt suur ja suurema kui 12g AAKG tarbimisega oleks saavutatud positiivsem tulemus (Willoughby jt., 2011). Imanipour uuris arginiini tarbimise pikaajalist mõju lämmastikoksiididel ja anaeroobsele võimekusele. Uuringus osales 30 kulturismiga tegelevat sportlast. Sportlased jaotati juhuslikkuse alusel kahte gruppi, kus ühele grupile manustati 12g arginiini päevas ja teisele grupile platseebot ning seda 6 nädala jooksul. Tulemustest selgus, et gruppide tulemuste vahel ei olnud olulisi erinevusi katse vältel. Mõlema katse puhul leiti, et lämmastikoksiidide tase tõusis tunduvalt kõrgemale treeningu ajal ja oli veel kõrgel ka 6min pärast treeningut võrreldes algtasemega. See uuring näitas, et pikaajaline arginiin tarbimine ei omanud mingit mõju vereplasma lämmastikoksiidide tasemele hästi treenitud sportlastel (Imanipour jt., 2011). Tsai uuris treeningujärgse arginiini suukaudse manustamise mõju ainevahetusele. 12 judoga tegelevat sportlast jagati kahte grupi. Neil tuli läbida üks 60 minutiline jooksu treening 75% VO2max-ist jooksurajal. Pärast treeningut katsealustele anti, kas 0.1g/kg arginiini või platseebot. Testi korrati kaks nädalat hiljem selle vahega, et nüüd manustati arginiini saanud grupile platseebot ja vastupidi. Uuriti glükoosi, insuliini, vabade rasvhapete, glütserooli, 25 laktaadi, ammoniaagi, kreatiini kinaasi ja lämmastikoksiidide kontsentratsiooni enne testi ja kuni 2 tundi pärast treeningut. Tulemustest leiti, et gruppide vahel ei olnud vahet glütserooli, laktaadi, ammoniaagi, kreatiini kinaasi ja lämmastikoksiidide kontsentratsioonis. Kuid glükoosi tase oli tunduvalt kõrgem arginiini tarbinud grupis 15 min pärast test lõpu, kui platseebot tarbinud grupis. Lisaks oli veel insuliini kontsentratsioon tunduvalt kõrgem arginiini tarbinud grupis 30 min pärast testi lõpu võrreldes platseebo grupiga. Leiti ka seda, et vabade rasvhapete tase oli madalam arginiini tarbinud grupis 30-ndal ja 45-ndal minutil pärast testi lõpu. Tulemused näitavad, et arginiini tarbimine pärast treeningut suurendab glükoosi ja insuliini kontsentratsiooni ning langetab vabade rasvhapete kättesaadavust veres (Tsai jt., 2009). L-arginiini veenikaudsel manustamisel puhkeolekus tõusevad vereplasma insuliini, glükagooni, kasvuhormooni, prolaktiini, adrenaliini ja noradrenaliini kontsentratsioonid. Mitmete aminohapete veenikaudne manustamine stimuleerib insuliini sekretsiooni, millest aga L-arginiin on kõige tugevama toimega. Vereplasma insuliini taseme tõus põhjustab üldiselt glükoosi tootmise vähenemist maksas, kuigi see oleneb ka vereplasma glükagooni taseme tõusust, mis stimuleerib glükoosi tootmist. Hea aeroobse võimekusega indiviididel väheneb arginiini poolt stimuleeritud insuliini taseme tõus, aga mitte arginiini poolt stimuleeritud kasvuhormooni ja glükagooni taseme tõus (McConell, 2007). Füsioloogilisest seisukohast on oluline, et suukaudne L-arginiini manustamine omab palju väiksemat efekti kui L-arginiini veenikaudne manustamine. See on tõenäoliselt põhjustatud Larginiini madalast biokättesaadavuses suukaudsel manustamisel ja ka sellest, et arginiini lagundatakse osaliselt soole limaskesta poolt (McConell, 2007). Kuigi L-arginiini manustamine veeni kaudu mõjutab vererõhku, südamelöögisagedust ja vereringet on mitmed uuringud näidanud, et L-arginiin ei oma mingit mõju hemodünaamikale treeningu ajal. Näiteks on leitud, et L-arginiini manustamine veenikaudselt tervetele inimestele treeningu ajal või südame isheemiatõvega patsientidele ei oma mingit mõju vererõhule ega südamelöögisagedusele võrreldes soolalahuse manustamisega. Lisaks veel on leitud, et L-arginiini manustamine veenikaudselt ei mõjuta vereringet treeningu ajal (McConell, 2007). Hiljuti leiti, et manustades L-arginiini 0.5g/min 60 minuti jooksul veenikaudsel suurendab see glükoosi kättesaadavust pikaajalisel treeningul vastupidavusala sportlastel võrreldes soolalahuse manustamisega. Arvestades seda, et eelnevad uuringud on näidanud L-arginiini veenikaudse manustamise vähest mõju vereringele treeningu ajal ja ka vähest mõju vereplasma insuliini kontsentratsioonile, arvatakse, et L-arginiini manustamine suurendab 26 lämmastikoksiidi tootmist skeletilihastes, mis omakorda suurendab glükoosi omastamist (McConell, 2007). Pikaajaline L-arginiini tarbimine parandas aeroobset võimekust hüperkolesteroleemiaga ja normaalsetel rottidel jooksurajal joostes. Seda seostati suurenenud endoteliaalse lämmastikoksiidide funktsiooniga. Inimkatsetel on tulemuse olnud vastuolulised, aga on leitud siiski, et L-arginiini pikaajaline suukaudne tarbimine parandab töövõimet südamehaiguse, südame paispuudulikkuse ja hüpertensiooniga patsientidel (McConell, 2007).

Taavi,kuidas kommeteerid lihas kasvu kui keha rasva protsent sinna 10% kanti jääb ja alla?

Rohkem meenutab mingit bussijuhti. Kas see Bull kasutab Fasti lisandeid ?

Kõht see võtab enamustel suht palju aega ning kuids geenid soosivad ja loomulikult iseloomu ! Ise pidin osa toitaineid vältima (poe piim,kartulit-sisaltab tärklist ja üldse vältima tärklisega tooteid ning kindlasti mõtetud suhkrud jne.) ,et saada pasamagu eest ära. Kuid hetkel on suurem probleem seda kõhtu hoida

Kuidas sul muidu hommikusöök välja näeb ning kui palju sööd enne bodypumpi ?

Kuna sõidad ratast ka ,siis soovitaks midagi sellist mida ise kasutan http://www.polar.com/ee/tooted/tulemuste_maksimeerimine/jalgrattasoit/CS500plus

Kiudaineid soovid toidus näha,siis vaheta see mõtetu kartul kapsa,kaunviljade ja kliide vastu välja.Tomatis ja kurgis neid kiude küll ei näe

500g. ? Palju pole nädalas .See 1 kuu korrlik juurde kasv! Aga kindlasti edu ja motivatsiooni Teile edaspidiseks .

Suured Õnne Soovid Juubeli Puhul !!!

Mida need Eesti keeles tähendavad Android ja Gynoid ?