Jump to content

tarmop

Reval-Sport Powerlifting
  • Sisu loend

    1 069
  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    10

Postitused posted by tarmop


  1. Pole ammu oma tegemistest midagi postitanud!. Pole olnud põhjust, õigemini, pole mitu kuud trenni teinud. Alates augusti keskpaigast olen olnud rivist väljas. Õlg hakkas peale trenni valutama, ei teinud midagi suurt, selline tavaline offseasoni trenn 150 kiloga 8-10 kordust. Valu oli nii hull, et ei saanud magadagi. Isegi 7 ja poole kilose tütre sülle võtminegi oli ohtlik, käsi võis lihtsalt alt ära kukkuda.

    Ega siis kohe trenni tegemine katki jäänud, väiksemate raskustega tegin edasi. Alguses üritasin saada lihtsamalt hakkama, massaažidega. Peale igat külastust hakkas parem, aga seda mitte kauaks. Septembris otsustasin anda õlale puhkust, läks jällegi natuke paremaks, öösel iga keeramise peale enam ei ärganud üles, vaevlesin edasi! Kaido soovitas ikka arsti poole pöörduda, andis ka nime, kes tema õla terveks ravis, kuid arvasin endiselt, et vaja veidi rahu anda ja puhata. Pealegi ma teadsin, mis mind seal ees ootamas ning lisaks oli sügis kiire aeg ka ja nii sai oktoober kiirelt puhates läbi.

    Novembris mõistsin, et enam pole valikut, pean tavameditsiini poole pöörduma. Siin tuleb aga "kiita" meie süsteemi, etteruttavalt ja lühidalt, see on MAFFIA. Meie arstid on tekitanud või sunnitud riigi kokkuhoiupoliitika pärast tekitama kunstlikud järjekorrad, äkki ei soovi maksumaksja poole aasta pärast tulla või sureb enne ära. Kui tahad kohe, siis maksa, kui tahad oma haigekassaga pöörduda, siis ei anna keegi garantiid.

    Kunagi sai traumapunktis käidud oma seljaga, ei saanud istuda, astuda ega pikutada, lihtsalt üks suur valu. Esmalt ootasin nende veriste nägude ja puuduvate jäsemetega ühises järjekorras terve tunni, ca 40 numbrit minu ees. Kohapeal muretsesin rohkem tilkuvate kodanike pärast, kas ikka veavad välja. Pärast tunnist ootamist sain eriarsti juurde neljanda järjekorra numbri, rõõmustasin, et võetakse kohe ette. Ootasin pool tundi, kui sisse läks minu ees too neljas patsient. See seljahaige oli seal 4 minutit ja saadeti koju. Siis tuli oodata järgmised 40 min, kui võeti ette minu ees 3s haige. Ja nii kordus intervall, 4 min sees, 40 min pausi. Kui minu kord kätte jõudis, oli pool päeva juba läbi, vaadati otsa, löödi valuvaigistav süstal peesse ja saadeti koju. Julgesin korra suud paotada ja küsida, kas miskit uuringut ei peaks tegema, et kas piisab silma vaatamisest, selle vastati, et mis sa tahad uurida, et kas sul on selgroog pooleks? Sellise sõbraliku suhtumise peale ei soovigi sellist asutust külastada, vaid väga äärmuslikul juhul.

    Peale kolme kuulist vaevlemist sai mu äärmuslik karikas täis, helistasin. Seekord oli minu arsti järjekord 4 kuud. Telefonis selgitati, et see ei tähenda, et 4nelja kuu pärast arsti juurde saad, vaid iga kuu alguses hakkab registreerimine 4 kuu pärast aegadele ehk siis detsembri hakul hakkab registreerimine järgmise aasta aprillikuusse. Kes ees, see mees! See number 4 on vist arstide kokkuleppeline aeg, 4 patsienti ootamas, 4min visiit, 40 min paus, 4 kuud järjekord. Kuna sellest vaevlemisest juba väsinud, küsisin, kas on ehk olemas ka tasulised ajad, vastati, et neil pole ja proovigu ma teist asutust. Proovisingi ja sama arsti juurde oli juba järjekord 3 kuud. Küsisin ka neilt, on tasulised ajad olemas, vastati et on, 40 EURi ning vähem kui kahe nädala pärast saingi kaua oodatud arsti juurde. Sealt saadeti 4 päeva pärast lisa 40 euriga kompuutrisse ja kohe arsti juurde tagasi. Diagnoos, pikaajaline ületreening. Oli 3 varianti, esimene puhkus, see oli juba läbitud ja tulemust polnud. Teine variant nuga, aga keegi ei garanteeri, et üldse saad kunagi kangi suruda. Kolmas, kiireim ja kohese mõjuga, süst. Veel 25 euri ja oligi tehtud! Esimene öö oli karm, veel julmem valu oli tagasi. Paari päeva pärast hakkas paremaks minema ning nädala pärast oli inimese tunne tagasi. Isegi tütre sain muretult sülle võtta, kuigi ta oli vahepeal paar cm kasvanud ja pool kilo raskemaks läinud!

    Kaido näitas ette venitusharjutused ja nii ma hakkasin eelmisest nädalast jälle trennis käima.Alates augustist olen surunud 50-90 kiloga, korra isegi 100kiloga, aga seda 3 kordust, siis hakkas pilt eest ära minema. Täna õnnestus juba 100 kiloga teha 10 kordust, kuna see mu viimase nelja kuu rekord, siis ei hakanud rohkemat proovima, aga tundsin, et täna oleks siin 20 kilo kindlasti varu sees, valu mõttes.

    Mis ma oma pika postiga tahan öelda, hinda kiirelt olukorda, kas saad hakkama ise või vaja minna arsti juurde, ära passi mõtetult ja ära otsi omale sekeldusi/seiklusi!


  2. Täna toimus igaaastane surumine korduste peale. Naised ja noored poole keharaskusega, juuniorid ja mehed oma kehakaaluga.

    Lisan tabeli tulmustega.

    post-18803-0-49375600-1450730252_thumb.j


    Tore oli näha surumas jälle Laurat, napilt jäi ta seekord oma sõbranna väiksele Elile alla. Esikoht kõige raskemates meestes selgus samuti pärast teist surumist.

    Väike Külaviir võitis napilt noortes. Karl võttis kindla võidu juuniorites. Meestes -100kg sai kindla võidu Henry Värk, +100kg oli kahel tiimikaaslasel vaja esimese viigi pärast teist korda uuesti suruda, Andres taastus paremini. Siim tegi viimasena showd, surus 184kg x10 :D

    Ott teatas kohe alguses, et ta täna ei suru, kuna pole Samakameest! Ootame teid järgmisel aastal!


    Mõned pildid autasustamisest

    Naised

    post-18803-0-89891500-1450730351_thumb.j


    Juuniorid

    post-18803-0-73777000-1450730384_thumb.j


    Mehed -100

    post-18803-0-10437500-1450730410_thumb.j


    Mehed +100

    post-18803-0-25762700-1450730444_thumb.j



×