Mercy

Kas keegi naiste absoluudi järjestuse pani järsku kirja?

Kükkides, olenemata raskusest, on peeglist näha, et üks mu puusadest on madalamal kui teine. Samuti pöördub mu parem jalg veidi rohkem välja kui vasak, mis võiks tähendada, et mul on vähe nn internal rotation-it selle jala puusas. Peab vist ka mainima, et mul on kerge skolioos (rubriigist 'kellel ei oleks'). Puusad (ega ka midagi muud) pole mulle kükkides valu teinud, kuid mu parem jalg on viimasel ajal muutunud aina ebastabiilsemaks kükkidel, kuigi see on mu tugevam külg, ning mul on tekkinud probleeme parema pahkluuga. Raskusi pole ma pikalt kükil tõstnud. Siit siis küsimus - kelle poole peaks pöörduma, et uurida kas mu puusade ebaühtlust/puusaliiigeste liikuvust oleks võimalik parandada? Ortopeed? Füsioterapeut? Massöör? Kas hr. Tiit Ilves võiks õige inimene olla? Asun Tallinnas, kuid mõeldav on ka arstikülastus Tartus.

Olen paar kuud kasutanud esmajoones säärelihase koormustaluvuse taastamiseks ja veresoonkonna haiguste leevendamiseks. Abi on olnud ja üllatavalt kiiresti - ka seal kus ma seda ei ootanud. Nimelt on mu alati väga nõrk selg nüüd 'paremaks' muutunud, samuti on vähenenud õlavöötme pinge mille pärast mind massöör alati hurjutas. Ja jalad pole enam õhtuti paistes. Käin umbes 2 korda nädalas kuna minu töökohaga samas majas on need masinad olemas. Ütleksin, et ta on huvitav vahepala ja teatud vaevuste puhul võib ka veidi leevendust leida, aga muidugi imemasinaga tegemist ei ole. Ja hea tahtmise korral on endale ka lihtne sellega haiget teha - mina 'raputasin' üks hetk puusa ära.

Nolicin on vana tuttav, ise olles selle kuuri oli korda-paar selline olukord, et ilma käsipuuta oleks 5. korrusele ronides tagasi alla kukkunud. Üldiselt suhteliselt inimvihkav rohi, vähemalt minu jaoks. Sooja, teed, vältida kohvi, apelsini mahla, teisi soodustavaid toite. Olen ka ise hetkel rohtude peal sama murega seoses, samas mul on see arenenud krooniliseks probleemiks millele lahendust ei leita - aasta jooksul olen umbes 8. ravikuuril, selle ja eelmise vahe oli näiteks võidukas poolteist nädalat. Teede kuuri kordamine ning organismi tugevndavate ainete kasutamine võib kergematel puhkudel põiepõletiku sagedust tõesti vähendada, soovitan proovida. Kiidetud on ka punase siilkübara ekstrakti/tablettide kasutamine.

Jätkamaks oma meeldejäävalt ebaedukat poolaastat on tekkinud kahtlus, et olen omandanud lihasepõletiku. Veebruaris saadud trauma tõttu olin 3 nädalat trennist eemal. Pärast esimest trenni tundsin säärtes kerget valu, kuid lugesin selle lihtsalt lihasevaluks. Kerget valu tundsin umbes nädal pärast jalgu koormanud trenni. Järgneval nädalavahetusel käisin lumelauaga sõitmas ja päev pärast seda tegin jõusaali trenni jalgadele. Järgmisel päeval tundsin jalgades piisavat valu, et trenn vahele jätta, sellele järgneval päeval hakkasin lonkama, mis kestis paar päeva. Tugevam valu oli vasakus sääres, kuid kergelt ka paremas. Järgnevalt lasin jalgadel ligi 3 kuud puhata, esimesed kuu aega oli vasak säär ka soojendusega kinni tõmmatud, tegemata jalatrenne ja jättes ära jooksmised jms. Eelmine nädal, kui olin üle kuu tundnud, et sääred kõndimisel tunda ei anna ja mingit mõeldavat valu on vaid pärast pikka aega kontsadel püsimist, läksin pooleteiseks tunniks rattaga sõitma. Järgmisel päeval tunnetasin taas tugevat valu säärtes, mis on kestnud nüüdseks poolteist nädalat. Massööri sõnul on säärelihastes tunda krambikohad. Lihaserebendit ei oska kahtlustada, see peaks tulema koos tuntava tugeva valuga ning hetk peaks märgatav olema. Labast ära tõmbamist ei tahaks ka uskuda - 3 kuud peaks ometigi olema piisav aeg, et hellus ära kaoks. Kas tõesti on muidu terve ja pikalt aktiivset eluviisi elanud/tervislikult toituval 20 aastasel põhjust nii pikalt põletikuga kimpus olla? Tagataustaks kommenteeriks veel, et varajases teismeeas on diagnoositud süvaveeni põletik ja lümfipaised. Reedel on ka Sportmedi aeg pandud. Küsiks kas kellelgi on sarnaseid kogemusi ning kuidas oma lihasepõletikku ravisite?

Minu tuttavatel küsiti oma soovi kõigepealt ja kui eelistus puudus, siis määrati komisjoni valikul. Endal 3 tuttavat noormeest kõik Tapale juuni lõpus.

Pole miskit hirmuäratavat. :] Klopin munad soolaga segamini, lisan vee ja hapukoore, segan uuesti. Viskan pannile, sinna juurde sink ja kookosehelbed, tunde järgi piprasegu/basiilik/cayenne ja kaane alla. Ümber pööramisel juustu ribad peale, või riivjuust. On ka toorjuustuga päris hea olnud. Kokku tuleb mõnus veidi vürtsikas munaollus.

3 muna, paar supilusikatäit vett, ~0.5 supilusikatäit hapukoort, tükeldatud kana/kalkuni sinki, kookoshelbeid, soola, piprasegu, basiilikut, cayenne'i pipart ja peale veidi juustu.

Meil tegid härrased koolis lõpukirjandit toogades, mis see termos ja saiakesed sinna kõrvale ära ole. Eksamite koha pealt olen ise jäänud shokolaadi ja vee austajaks. Samas lühemate (paaritunniste) ajugümnastika ettevõtmiste jaoks ei ole midagi tavaliselt kaasa võtnud. Hommikuti olen tarbinud mõnda energiat andvat leemet, mis pärast pikka õppimisperioodi on silmad pähe teinud eksami ajaks. Õppimise ajal niisama näksimiseks on siiani porgandiviilud, tee ja banaanid aitanud, kui just ei ole enesehävitajaslikke perioode peal, kus suur Fazeri shokolaad koos konspektidega lauapinda jagab. :] Mu figuuril on siiani 'helgeid' mälestusi abituuriumi lõpueksamiteks õppimise perioodist. Samuti on magus kohvi-lurr positiivne ergutaja, näiteks Nescafe 3-in-1 kombinatsioonid.

Mhm. Egoisti pole kahjuks enam leida eriti kuskilt, peab muude asjadega läbi ajama. Selle võrra on muidugi lihtsam, tihtipeale ei vaata letist lihtsalt midagi vastu mille peale inner fangirl kiljuma hakkaks ja võib kodus rahulikult kohupiima edasi järada.

Enamuse ajast Volbeat kui saalis midagi teen. Ratast sõtkudes/joostes olen omandanud kalduvuse kuulata uuemat kantrit. Adkins, Lamberts, Wilson, jne. odd, but works. :] Ja lüürika võtab vahetevahel meeldivalt muigama.

Jäätist. Põlvi nõksuma panev nõrkus, müüksin kõik riigisaladused piisavalt hea jäätise eest maha. Kui eriline enesehävituslik tuju tuleb, siis organiseerin endale ka lahtiselt müüdavatest kommilettidest ahvatlevamaid shokolaadikomme.

Lihtne moodus peegliga kombineerides on ka enese mõõtmine. Ehk siis keha muutus lihasmassi arvelt väljendub ka muutuvates ümbermõõtudes, mis tihti räägivad selgemat keelt kui kaalunumber.

Enda Polari leidsin Tallinna kaubamajast, nendel oli mälu järgi suhteliselt korralik valik Polareid ja Suuntosid.

Sarnane kogemus. Määrisin geelidega ja paari päevaga andis järgi. Minul tekkis valu trennile järgneva päeva lõpus.