JungaTroll

Need vahurullid lagunevad nädalatega mis vastu piita käivad. Ukseliist, millele kaadervärk toetub, oleks siiski mõistlik tugevamalt kinni keerata kui võimalik - lisakruvid vms. Mingil hetkel hakkavad muidu liistude vahele inetud praod tekkima. Kätega haaramise kumm laguneb samuti mõne nädalaga. Kui kohe vastu liistu puutuvat toru ära ei teibi, on uksepiit rikutud. Muidu aga küllaltki viisakas aparaat.

See pidev säästureziimi mantra. Söö 5 korda päevas, muidu lähed säästureziimile. Ja ometi räägime iga päev säästmisest. Otsime võimalikult säästlikku autot, väikese küttearvega maja ... Biogerontoloogid räägivad, et vananemine ja kasvamine on põhimõtteliselt samad protsessid. Sportlastel on selgelt huvi saavutada võimalikult kiire kasv ja hoida ainevahetus seetõttu maksimumi peal. Kuid kas seda peaks tegema kõik? Lähete te remonditöökotta oma autoga ja kurdate, et "vaadake, mis sellel autol viga on, on hakanud kuidagi vähe rüüpama". Ja foori taga sõtkute pidevalt pedaali, sest tühikäigul ju kulub nii vähe kütust? Ma arvan, et see on meie soov pidevalt õgida ja seda õgimist nautida. Ah, ka ise sööks heameelega iga päev värsket krõbedat saia, tumedat šokolaadi, küpsetatud liha ja krõbistaks piparkooke. Aga tuleb teha trenni ja närida seejuures ikka juurikaid ja hoida eemale valgest suhkrust ja jahust.

"Kõigepealt tuleb tihti süüa: iga kolme tunni tagant. " ... "Kui peremees annab süüa, siis organism viib oma rasva üle veeks." .. "Kui hommikul natuke süüa ja terve päev ringi joosta ning õhtul alles süüa, siis organism ei vii seda rasva veeks üle, aga ta hakkab seda koguma, kuna peremees ei ole kindel inimene – organism ei saa toetuda peremehe peale. Teine asi on toidu hulk: ei tohi oma magu täis ajada." Vat sellest ei saanud aru. Keegi seletaks, kuidas siis see rasv veeks üle viiakse? Ja kuidas siis see organism peremehe peale toetub?

Ee ... et mis nende kummide osa seal harjutuses on? Et kui mööda läheb, siis hüppeliiges ikka kindlamini puruks saada?

Jah, tulebki jääda neid lugema. Kogu aeg peavad olema ikka pidurid peal. Ma langetasin samuti kehakaalu nüüdseks pea 40kg ja hoian seda stabiilselt. Kaloreid kokku ei arvuta, kogused on enam-vähem paika loksunud mille kohta tean, et kaal sellega püsib. Ja kui üks korralik söögipidu sõpradega, siis ikka söön. Kuid ei peta end ja järgmistel päevadel tean, et see tuleb kõik tagasi teha ehk tunda veidi tühjemat kõhtu. Kuid selles ju kogu see erinevus praeguse sinu ja 30kg raskema sinu vahel seisnebki. Üks suudab pidureid peal hoida, teine ei suutnud.

Pulsikella poolt pakutud energiakulu kohta on siin foorumites kordi ja kordi küsitud ja kordi ja kordi vastatud. Liikudes ja liigutades end kuni anaeroobse läveni ehk kuni kiire jooksuni või lühikese intensiivse spurdini sõltub energiakulu otseselt sinu keha võimest tarbida hapnikku. Kelladele saab selle näitaja ise sisestada paljudel eri viisidel - mõned kellad küsivad saladuslikku parameetrit VOMAX (eeldades, et sa oled lasknud selle uuringutel määrata), mõned paluvad sisestada soo, pikkuse, kehakaalu, vanuse, kehalise aktiivsuse. Mõned püüavad ennustada hapniku tarbimise võimet mõõtes su rahuoleku pulssi. Ja ka siis kehtib kalorikulu jämedalt vaid sellisel tegevusel, mille jaoks kell mõeldud on - aeroobsel sportlikul liikumisel. Kui aga sisestad mõne parameetri valesti või valetad sisestamisel (nt. võid proovida panna VOMAXi 75 peale - tippsuusataja näidu) siis saad ulmelisi kalorinumbreid. Võib aimata, et see 3000-3400 on keskmise inimese kohta üpris vale. Kuid küsimus - sa ütled, et ostsid just kella, soovid aga kaalu säilitada. Milline olukord siis siiani oli? Kas kaal on pikka aega püsinud? Või on viimase aasta jooksul stabiilselt tõusnud nt. 3-4 kg? Kui kaal on siiani püsinud, siis ongi sinu toidu kogused õiged. Võta parem oma nädala menüü sel juhul ette, tõsta köögikaalu pealt läbi ja löö numbrid kokku. Saadki oma tegeliku kalorikulu. Kui kaal on püsinud, siis tuleb sind kurvastada - kell võib ju lubada iga päev pidada maha ühe korraliku grillipeo koos lõputordiga kuid ära usu teda.

Sa kirjeldad üsna detailselt valgujooke, mida tarbid. Kuid trenni mainid vaid ühe sõnaga. Kui see trenn on kõike muud kui lihaskasvule orienteeritud spetsiaalne jõusaalitreening, siis eriti sinu geneetikaga jäädki kasvamist ootama. Jättes kõrvale küsimuse, et miks just üleüldse soovida lihtsalt lihasmassi kasvatada (ja mitte saada tugevamaks, võimsamaks, kiiremaks, osavamaks, vastupidavamaks, tervemaks) siis keha paisutab ikkagi vaid spetsiifiline treening. Kõige mõistlikum on sul lasta koostada endale siit veebitreeneritel mõni kava. Ja 2 kuud hakkab vaevalt ületama piiri, kus üldse mingeid muudatusi võiks hakata ilmnema. Kui lihasmassi kasvatamine on sinu kindel soov ja tahtmine, siis telli endale kava ja ole valmis ikka mitu aastat kannatlikult trennis käima mõne lisakilo nimel.

Asfalt vs. mets, ülekaal vs. normaalkaal. Teoreetiliselt ei ole pinnas ega kehakaal (teatud piirini) oluline. Ega ka jalanõud (noh, plätad ei püsi jalas muidugi, kummik on ka ebamugav). Tuleb kasutada vaid õiget jooksutehnikat. Alustasin ise selle muutmist ühest inspireerivast Kristjan Pordi loengust. Panin kogu oma kogemuse kirja lehele: http://www.maribel.ee/content.php?page=jooksmine Sellel lehel on palju linke ka. Kuid see kõik ei sündinud üleöö, võttis aega mitu aastat. Nüüd on aga olukord tõesti selline, et võin joosta 15kg vesti ja õhukese tallaga matkajalanõudes (ilma igasuguse pehmenduseta) probleemideta 30km. Scoutsrännakuks valmistudes jooksin igal nädalavahetusel lõpuks talvel igasugusel pinnasel 20-24km. Alustasin aga nii nagu kirjeldasin - 100m haaval.

Põlved ei ole ainus, mida suure kaaluga jooksmine põrutab. Ka kõik muud liigesed, sidemed, kuni seljani välja. Ise tegin selle lolluse ja jooksin 120 kilosena. Tulemuseks fastsiit, talla all kõõluste põletik. Ei ravinud välja ka. Nüüd armistunud ja närvidele suruv kinni kasvanud sidekude igaveseks talla all. Kaal on nüüdseks ammu kadunud, kuid see jääb sinna elu lõpuni. Opp on võimalus, kuid seal oma riskid. Nii et +1 rattale. Aga võib ka metsa alla minna ronima.

Toidukordade arv iseenesest ei ole jah väga informatiivne. Mingis analoogses uuringus, kus väideti et negatiivses energiabilansis olles kaotad tihedamate toidukordadega vähem lihaseid viidi läbi rühma poksijate peal, kellele söödeti vastavalt 3x ja 6x päevas vedelat ehk kiirelt imenduvat proteiini. Lihasmassi kaotasid mõlemad, kuid 3x päevas sööv rühm rohkem. Kuid erinevus kadus, kui toita "normaalse" valguallikaga ehk mis suudab aminohapete taset veres hoida stabiilsemana. Lisaks mõjutab reaalelus allavõtmist terve suur hulk teisi tegureid. Mina nõustun pigem selle koolkonnaga, kes ütleb, et (välja arvatud haiguslik) ülekaalu puhul on tegu eelkõige motivatsiooni ja tahtejõu puudusega. Ehk siis võimetusega end ohjeldada. Puhtmatemaatiline toidukordade jagamine kõigile ühtmoodi ei anna võitu, vaid on üks teguritest. PS. Ma ei ole mitte iialgi ise propageerinud kord päevas söömist. Mida ma püüdsin teha oli näidata, et toidukordade sagedus ei oma määravat tähtsust ja igaüks peab leidma endale sobiva sageduse ja jaotused. Ehk, ei maksa sagedust üle tähtsustada, muud tegurid on suurusjärk olulisemad.

Väga nõus! Ennast võib vigaseks treenida, kuid midagi ei muutu kui ihadele järgi anda. Ma tahangi tegelikult öelda vaid seda, et ärge ülehinnake ühe trenni mõju kaloribilansis. Mida intensiivsem on treening, seda rohkem kiputakse üle hindama, sest kalorikulu seostatakse tajutava pingutuse määraga. Isegi kui see pingutus kestab suht lühikest aega.

Huvitav, mul on endal kodus pea sama vana poiss, kellel samasugused mured. Vastuseks ka teistele siinsetele kirjutajatele - probleem ei sõltu sellest, kas vanemad ostavad või ei osta koju tervislikku toitu. Me ostame koju ainult tervislikku toitu, püüame poissi abistada, motiveerida. Kuigi ma tean näiteks, et poiss peab järjekordsest toitumiskavast kinni heal juhul 3 päeva, teen ma neid ikka. Et ei saaks öelda - teda ei aidata. Kuna olen ise BP, BC treener, oman klubi, siis kõik trennid on talle tasuta. Jõusaal oleks tasuta, olemas on rattad jms. Kuid miski ei aita - ka normaalsest toidust saab end suureks süüa (või vähemalt ei võta alla) seni, kuni istuda vaid kodus arvuti taga ja muudkui süüa. Ja kui veel lisaks omada ka veidi taskuraha, saab alati haarata poest lisaks krõpsupaki ja coca-cola. Või pizza. Kätt ette ei pane. Perioodiliselt leiab ta siis internetist ka uusi dieete ja püüab neid alustada. Me ei narri teda nende tõttu, kuigi mõne ekstreemsema puhul püüame ikka veidi nõu anda - nt. täiesti rasvu välistav või veedieet ei pruugi kasvava keha puhul kõige mõistlikum olla ... Trennist kaalu alandamise eesmärgil. Usu, kuni söömise kogused ei ole paigas, võid end sõna otseses mõttes vigaseks treenida. Ei aita. Inimesel peab olema suurepärane füüsiline vorm, et suuta end toitu piiramata normaalkaalus olla. See nõuab sõna otseses mõttes päev otsa rabelemist. Esimene asi, mida ma soovitaks. Mõtle ühele eesmärgile. Ja see eesmärk on - vähenda koguseid. Mida iganes sa sööd, vähenda koguseid. Sellest algab kõik. Pidurite peale saamine. Kui sa teadvustad ja oled võimeline kontrollima seda, PALJU sa sööd, siis järgmisena hakka mõtlema sellele, MIDA sa sööd. Alles siis võiksid tellida toitumiskava. Sest kuni sa ei suuda kontrollida "palju", lendab igasugune toitumiskava peagi nurka. Kui "palju" hakkab ilmet võtma, hakka valima "mida". Siin ei ole tegelikult mitte mingit kunsti. Looduses on asi hämmastavalt lihtne - kuskil 100kcal/100g juures jookseb piir, kus mao suurus (täiskõhu tunne) on kooskõlas energia vajadusega. Ehk, võid korvi ja suhu loopida kõike, mille energia sisaldus jääb alla 100kcal/100g. Kui hakkad seda tegema, siis märkad iseenesest, mis sinna allapoole jääb ... juurviljad, veidi puuvilja. Ja kõige ülejäänu puhul pead suutma vastata küsimusele - MIKS ma seda söön? Kui vastust pole - ära söö! Vastuseid saab aga põhiliselt olla kolm: valkude vajaduse katteks, rasvade vajaduse katteks, mõnu pärast.

Tuttav tunne. Kui pidasin/pean ka siin foorumites juba veidi kirjeldatud dieeti, siis seni on kõik korras, kuni üldse mitte mingit magusat ei söö. Kohe, kui aga süüa ära väikegi tükk šokolaadi, kooki vms. siis läheb ajus möll lahti. Kogu keha kargaks justkui tiiger ülejäänu kallale. Kuid õnneks olen õppinud ka tahtejõuga pidurid täiesti põhja vajutama. Aga seda on lausa füüsiliselt tunda küll, kuidas jalad tuleb maha suruda et mitte kaasa lohiseda. Minu soovitused, mis võib-olla on ebatraditsioonilisemad: 1. Õpi tundma mõnu ka sellest, kui suudad end ohjeldada. Enese üle võimu saavutamise tunne on suurepärane! Teadvusta ja naudi seda tunnet. 2. Analüüsi end, milline komponent patustatavast materjalist on see, mis tegelikult meeldib. Püüa asendada kõik muu "täidisega". Meeldib kreem koogi peal? Tee kook siis valge jahu asemel millestki muust, kuid naudi kreemi. 3. Suurenda oma füüsilist koormust niivõrd, et võid süüa rohkem kui mahub ja võtad ikka alla. Üks trenn päevas on tegelikult imevähe sellise "patustamise" kompenseerimiseks. Inimesed keskenduvad trennis kulutatud kaloreid arvestades absoluutarvudele. Kuid unustavad ära selle, et isegi istudes kulutad 80-100kcal/t, jalutades või kodutöid tehes aga juba julgel 200kcal/t. Nüüd nt. BodyCombat kulutab 400-500kcal/t. KUID, võrreldes jalutamisega teeb sama välja kas jalutada 2t või teha üks BC. Praegu ju päike tõuseb kell 4. Mine kell 5 välja, mölla päikeseloojanguni väljas ja õhtul võid endale laduda lõhkemiseni sisse.

Hetkel mitte väga rangelt. Hommikuti söön veidi, minimaalselt. Otsustasin suvi otsa hoida sama kaalu, sest 8. mail murdsin rangluu õlast lahti ja paar kuud ülakeha väga tugevalt treenida ei saa. Aga nälja talumine on jah pigem füüsiline, mentaalsele poolele väga mõju ei avalda. Füüsiliselt on aga küll tunda, kui hommikul mitte süüa, päev otsa ringi joosta. Näiteks nüüd nädalavahetuseti tõusen ka 5:15 ja lähen oma maamajja tööle. Päev otsa pidevalt liigutades on õhtuks tunda kuidas jalad hakkavad nõrgaks jääma, võtab lausa põlved nõtkuma. Aga närvikavale ja tujudele ei mõju sentigi.

Seda need veinimüüjad räägivad jah. Kuid nad ei ütle sulle, et kõik need head ained, mis on veinis, on olemas ka viinamarjamahlas. Veinis on muidugi suhkur käärinud alkoholiks, ehk üks on vahetanud teise, kuid mingeid antioksüdante vms. mida veinimüüjad kiidavad juurde ei tule.

Rangluu ja abaluu 100% nihestatud, st. rangluu ots sisuliselt lahtiselt õhku turritamas. Ravi? Öeldi, et määri Lioton geeli ja söö Ibumetiini. Käisin ka ortopeedil. Öeldi, et on võimalus ka opereerida kuid operatsioon Eestis seisneb rangluu ja abaluu titaanklambriga kokku tõmbamises. Saab küll luude otsad paika, kuid jäävad kõik opi riskid + see klamber sinna sisse. Mis paratamatult muudab kogu õla jäigemaks. Opi eelis on aga see, et õlalihase jõud jääb alles kuna lihaste nurk jääb alles. Mulle on aga olulisem õlaliigese liikuvus ja pigem otsustasin veidi elada sellise õlaga, sest väidetavalt sarnase trauma (aikido, ülepuusaheites kukkumine õlaga matti) puhul paikapandud rangluu eelist ei anna. Soovi korral jõuab aga opi ikka teha, ajal kui ehk on võimalik sidemed asendada mingi klooniga. St. ei mitte panna kontidesse metalljurakaid. Hetkel tundub aga, et paraneb iga päevaga. Püüan kogu muud keha aktiivselt liigutada, sest ükski geel ei aktiviseeri verevarustust läbi naha nii nagu liikumine teeb. Kuid õlale kukkumine tuleb trennis mõneks ajaks ära unustada. Hea vabandus teha ise teistele puusaheiteid ja ise mitte teha lasta.

Ühel jalal kükid. Tee peale jooksuringi. Neid saab laduda igal pool. Kaks nädalat tagasi purustasin trennis oma õla, rangluu abaluu küljest lahti ja saan teha hetkel tõsiselt vaid jalgu. Ja ennäe imet, ühel jalal hunnikute viise kükke omab juba paari nädalaga silmnähtavat mõju jalgadele.

Juhtusin hiljuti alustama kodus juba kaua aega vedelenud Andrus Kivirähu raamatu "Mees kes teadis ussisõnu". Seal ainult üks hundipiima joomine ja põdraliha söömine käibki. Leib on aga asi, mida üks õige metsaeestlane suu sissegi ei võta. Kõikidele kulturistidele kohustuslik kirjandus.

Paar postitust ülalpool ongi kirjas, mida ja kui palju teen. Kuid kaloraazi hetkel väga täpselt ei jälgi. Lähtun mõneti paleodieedist (tegelikult mitte teadlikult, jõudsingi lihtsalt ise sinnasamma välja): piiramatult esmalt juurvilju, rohelist. Seejärel valgud: liha, kala, kohupiim. Teraviljatoodetest praktiliselt vaid nisukliid, kaerakliid, kaerahelbed, tatar. Ja ega muud ei saagi. Ja kui seda 1x päevas süüa, siis üle 2500kcal kõhtu ei mahugi. Lisaks tekitan täiendavalt 2 sügavama miinuse päeva teisipäeviti süües ca 1000kcal (siin loen kokku poest) ja laupäev, kus miinus tekib 25km 9kg vestiga joostes (ca 3t, täiendavalt -2000kcal) ehk siis 2x ndl täiendav lisamiinus ca 3000kcal.

Lubasin anda teada, mis sai 1. jaanuari alanud eksperimendist. Tulemus: -5kg rasva arvelt. Pilt siin:

Millest see organism koguma hakkab? See kogumise ja ainevahetuse aeglustumise jutt on müüt. Reaalne ainevahetuse aeglustumine tekib alles rasvaprotsendi jõudes väga madalale. Ka 24 tundi söömata olles ei teki veel mingit aeglustumist. Vastupidi, ainevahetus kiireneb 4-10% peale 36 tundi nälgimist. Mis on ka loomulik - kui väikese nälja puhul "mott maha" kukub, siis sureks kõik loomad ju sinnasamma metsa alla. Vastupidi, loodus paneb näljase hundi ringi jooksma. Ja kui juba pikka aega ei õnnestu toitu leida, siis hakatakse ainevahetust veidi tagasi tõmbama. Sest ilmselt on tõesti söök maailmast mõneks ajaks otsa saanud. Kuid ainevahetuse aeglustumine kohe peale seda kui kõht tühjaks läheb on naeruväärne. Esimene näljanäpistus ei ütle midagi muud kui kõht ütleb et ta on valmis järgmist laadungit vastu võtma. Ja siia müüaksegi kohe sulle toitutööstuse poolt reklaam "kõht täis Eesti moodi".

Aga ju siis nii ongi? Kiire kalkulatsioon andis minul sinu menüü kaloraaziks ka veidi rohkem - ca 1500-1600kcal. Ja kui istuva töö puhul tegelikult on juures ka ehk mõni kohv-tee suhkru/piimaga, mõni väiksem muu näks, võib asi vabalt jõuda 2000-ni. Aga vahet pole. Unusta ära see number, mis on sulle arvutatud kalorinormiks. Sa pead aktsepteerima fakti, et sinu jaoks on sinu praegune menüü paras kaalu hoidmiseks. Pead lihtsalt vähendama veelgi neid koguseid. Kui aus olla, siis minus tekitavad alati kahtlusi menüüd, kus on pakendite kogustega mitte "jaguvad" toitude kogused. Näiteks pähkleid 15g. Pakid on ju 100g? Ja nii siit-sealt tiksub neid juurde. Aga, nagu ütlesin - ei ole vahet. Pead kulu viima suuremaks kui tulu. Antud juhul nagu ise ütled - alusta siiski enda liigutamisest. Kui istuva eluviisiga püüda alla saada niigi napi menüüga, siis hakkab lõpuks kõike puudu jääma. Kui ei leia motivatsiooni väljas liikuda, siis proovi mõnda rühmatrenni - kindel aeg, kindel päev. Ehk aitab natuke laiskusest jagu saada teadmine, et tuleks ikka õigeks ajaks kohale minna. See 300-400kcal alustuseks võib asjad liikuma panna.

Naised võivad küll kaalust rääkida, kuid lõppkokkuvõttes peavad nad silmas ikkagi välimust. Lihtsalt neil on kaalunumbri alanemine mõttes üksüheses seoses mõõtude vähenemisega ja suurenemine mõõtude suurenemisega. Kuid nad lihtsalt ei hakka mingit pikka teooriat ajama. Loomulikult on nad lõpuks nõus, kui räägid lihasest ja rasvast. Ja olgem ausad, kuigi siin foorumites lohutatakse pidevalt, et kaalutõusu põhjus on ehk trenni tulemusena tõusnud lihasmass, siis 99% juhtudel paari kuu jooksul see lihasmass ikka kilodes ei tõuse küll. 99% naiste puhul tähendab pealegi sellistel juhtumitel "trenn" heal juhul lihasvastupidavuse treeningut, üldiselt aga aeroobset trenni. Mingist erilisest lihasmassi kasvust siis küll rääkida ei saa.

Eile poes vaatasin 100g mandlipaki üle ja veelgi enam tekitas küsimusi see 10g mandleid menüüs. 10g on paki järgi vaadates ca 6-7 mandlitera. Milleks selline asi siis üldse seal menüüs on? Enda narritamiseks? Minu kogemus näitab, et kui tood koju pähkleid, siis on nad pere poolt kadunud 60 sekundiga. Parem üldse mitte tuua. Kasulikku õli saab doseerida parajamalt nt. salati sisse mujalt ka kui hakata end mandlitega õrritama.

Ei joo enam mitte midagi. Keha on harjunud juba niivõrd, et ei ole vaja vett ega midagi muud. Rasvapõletuseks tundub aga sobivat veelgi paremini Imre Vähi hullus teha meeletutes kogustes dipse ja lõugu. Kui asendasin oma hommikuvõimlemistes osa jooksukilomeetreid ka sadade dipsidega, hakkasid kehakaalunumbrite osas kostma mitte midagi muud muutmata allapoole kolisemise hääled ...