Jump to content

MõmmiLiis

Kasutajad
  • Sisu loend

    205
  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    1

Postitused posted by MõmmiLiis


  1. Wow, äge! Edu tulevasele paljulapselisele :)

     

    Oled võrrelnud, kas see kõhu suurus on ka kuidagi progresseerunud iga rasedusega?

     

    Mul endal vaid üks pätakas ette näidata, aga ses mõttes päris huvitav, et mul oli võrreldes Su poole rasedusega 9. kuul kõhuümbermõõt väiksem - 87cm...


  2. Olen paar kuud kasutanud ja mulle mõnevõrra tundub, et lihas väsib nendega aeglasemalt. Ise olen siis katsetanud jooksmisel. Aga kui saab jälle murdmaad suusatada, proovin kindlasti seal ka ja kevade poole rattaga. Suusatamisel mul sääre esiosa lihas kuidagi alguses kipub eriliselt tunda andma, seal oleks huvitav testida, kas on vahet.

    Kuna tellisid UKst ja pakis oli 3 paari korraga, siis jalale 36-40 oleks ühed mustad põlvikud soodsalt edasi müüa, firmaks More Mile :) Juhuks, kui keegi on huvitet.


  3. Paari sõnaga kiiresti tänasest õhtusest bodypumpist. Kes sellest programmist midagi teavad, siis kindlasti põnev lugemine. Andsin siis täna asendustundi ja väljaastete alguses tegin kükke 30 kg kangiga. Tegin veel nalja, et sellise kangiga oleks põnev õlga teha, eriti harjutuse lõpus. Sai siis väljaastete osa läbi, selgitasin rahvale õlaharjutuse tehnikat ning panin muusika peale ning alles siis märkasin, et olingi märkamatult jätnud kangile 30 kg!!! Esimene osa oli kergem, aga harjutuse lõpus peale teise ringi kätekõverdusi uuesti 30 kiloga suruma hakata oli...karm! Tegin harjutuse lõpuni ning tulevikus püüan olla tähelepanelikum :P

    Lõpetuseks perenaisest ka pilt. Tema sai endale täna uued BETTER BODIES spordiriided ja poseeris ka kohe:

    post-50-0-96064600-1328652321.jpg

    Huvitav oleks teada, missuguste raskustega Sinu-sugune vastupidav jõujuurikas üldse pumbib?


  4. Kusjuures nende jõusaalide jooksuradade suhtes olen ise kuulnud vastakaid arvamusi. Ühed räägivad, et seal tekkiv vibratsioon ei imiteeri kuidagi normaalses keskkonnas olevat maapinna vastupanu ja tekitab liigestele harjumatu surve. Teised aga räägivad just, et korralikel radadel on olemas vägagi liigesesõbralikud pehmendused ja seestap jalgadele parem kui metsavahel lippamine.

    Tegeliku tõe saab ehk jah kõige paremini ise katsetades kätte :D

    Jorgen, Sinu keiss on iseenesest huvitav - äkki ei ole küsa aint põlvedes, vaid ntx mingites väiksemates stabiliseerivates lihastes? Jooksuspetsid soovitavad ühe treeningu osana just väga ebastabiilsel liival joosta - on väga raske ja väsitav, aga igati tõhus ja arendav. Oled proovinud? Või seda, kuidas põlv käitub näiteks staadioni kattel?


  5. Tjah, ega siis minkit uudist pole, et see pikal maal asfaldi tampimine on alati paras põlvede tapmine...

    Jooksusussi pealt ei tohi kindlasti sentigi kokku hoida ja Tallinna Maratoni rajal annab õnneks Pirita teel ka mururibal joosta, saab veitsagi leevendust.

    Eelmine aasta jooksin seal ise maratoni, enne esimese ringi lõppu oli see va põlvevalu käes ja pärast finišit kiibi ära andmiseks Vabaduse platsi treppidest allaminek vaat et pea samasuur katsumus kui maraton ise :D

    Stardimaterjalide hulgas oli profülaktikaks ArtsoStopi väike pakend, selle sõin maratonieelsel ja -järgsel ajal endale sisse, 2-3 päeva taastumist ja siis ei saanud enam arugi, et oleks hiljaaegu maratoni jooksnud.

    Kui jooksutrenni tegin, eelistasin 80% juhtudest ikkagi pehmet pinnast.


  6. goji marju olen minagi üliodavalt näinud müügil viimasel ajal, krooniaja lõpus oli kukil suvalises selveris vms 200g pakk (take one sari) 23.50...

    kookosrasva olen näinud müügil nt kaubamaja 1. korrusel (raamatupoe lähistel) ökopoes. lisaks on seal veel müügil igasugu lahedad pähklikreemid (maapähkli, sarapuupähkli, india pähkli), mille nägemisest kohe suu vett jooksma hakkab. väidetavalt puhtad tooted, mahekaubandus ja -põllundus, pähklivõi koostis nt oli 100% puhas pähkel.

    Need Take One goji-marjad on paraku üsna kahtlase päritoluga - ülipisikeseks kuivatatud, vääveldioksiidiga töödeldud ja maitselt kah paraku paras saepuru - eriliseks tervise- või supertooteks neid paraku pidada ei saa. Ainus eelis ongi vaid see üliodav hind. Sojapoes müüdavad gojid on küll säilitusainevabad, aga kui võrrelda kvaliteeti ja maitset näiteks CocoViga (müüakse ntx Solarises), on vahe ka neil ikka vääääga suur.

    Heast kasvukohast pärit ja tervislike säilitusviisidega tooted paraku ei saagi väga olla odavad. Iseasi on siin muidugi päritolumaalt ostmine.

    Sama võrdlust võib kasutada paljude odavamate ja kallimate kuivatatud puuviljade, pähklite, kohvi, kakao jne vahel. Kvaliteedi vahe on sageli juba silmaga nähtav, rääkimata maitsmisest...


  7. Kitchen Aid, on firma, mille üle pole küll veel keegi kurtnud. Maksab siin kahjuks 3-5 korda rohkem.

    Kui mikseritest rääkida, siis minu viimane Bosch 350 W on väga mõnus.

    Mul on ka KitchenAid, hind on aga tõepoolest sama ülbe kui väljanägemine või suutlikkus.

    Blender on korralku klaasist anumaga, kõikide mõistlike funktsioondega (tükeldamised, jääpurustamised, vahustamised, segamised). Mitteüht halba sõna ei saa parimagi tahtmise korral öelda, sest kimpu pole ta veel millegagi jäänud. Ostul lähtusin pigem reeglist, et pole nii rikas, et odavat osta. See tööriist on nii lollikindlalt kokku pandud, et tõenäoliselt rohkem blendereid pole kunagi osta tarviski :)

    KA miksrit kiidan ka - see on veel kallim, aga lisaks erinevatele miksri omadustele saab teda tegema panna ka näiteks jäätist, pastat, hakkliha...


  8. Reegel nr 1: Maga korralikult. Kl 01.37....ei ole kindlasti mitte arvutis istumise aeg.

    Harjuta ennast kl 10 magama minema. 8-9 tundi peab täis tulema.

    Aile, kas siin on aga mingit põhimõttelist vahet, mis ajal inimene oma 8 tundi ära magab?

    Ise olen lapsest saadik täiesti lootusetu öökull olnud ja tavainimese mõttes normaalsel ajal magama lähen parimal juhul korra kuus... Täiesti parandamatu teema minu jaoks :huh:

    Muidu aga magada väga meeldib ja ärkan lihtsalt lõuna ajal noh :blink:


  9. Jah, tean, ei mõelnudki et sa ütlesid või mõtlesid hõbedast. ;)

    Eks ikka võtab aega küll, enne kui aju eurot "aktsepteerib" ja suudad kohe asja odavuse/kalliduse ära hinnata, ilma et peaks mõttes kroonidesse ümber arvutama. :D Näiteks hetkel näed mingit asja poes, mis maksab 79 eurot. Esialgu ei saa s*ttagi aru kas tasub seda osta või mitte. Siis arvutad kroonideks ümber ja mäletad et sama asja sai teisest kohast 1100 kr-ga...

    Mäletan päris selgelt, et esimesed ostud kroonidega olid elementaarsed söögiasjad: olin rahavahetuse ajal (15 rubla eest sai 1 krooni? Nüüd sai 15 krooni eest 1 euro. B) ) maal vanaema juures ja kohalikust poest ostsin leiba, saia ja võid. Sai maksis äkki midagi u 1 kr sentidega või oli hoopis alla krooni? Rohkem kindlasti ei olnud. 10 kr oli suht korralik raha, umbes nagu viimasel ajal 100 kr oli.

    1991 a sendid ja kroonid? Muidu ju kroon tuli alles 1992 kasutusele, aga siis osad mündid olid nii palju varem valmis trükitud ja olid aastaarvuga 1991?

    Ruts oli EEKi suhtes 10=1 tegelt.


  10. Ei kujuta küll ette et ilma pingutuseta tehtav tegevus organismi eriliselt koormaks ja seda lausa kahjustaks. Oleks siis mingi veri kurgus ja pilt taskus treening.

    Sama arvasin enne vastupidavusaladega lähemalt tutvumist isegi.

    Esimest korda elus Rahvajooksul 10km läbides oli mul keskmiseks pulsiks 192l/min. Klassifitseerusin toona pigem sprinteriks, pikka maad ei nautinud põrmugi, ent enesetunne oli sellest hoolimata selle jooksu ajal vägagi normaalne. Never poleks sellises kõrguses pulssi tajunud, kui just pulsikell poleks seda fakti salvestanud.

    Peale seda kogemust sai katsetatud, et pikema sörkimise alustamisel kerkis pulss juba 2.-3. minutil ca 160-170 peale. Suusatamisega, mille tehnika mul toona täiesti puudulik oli, oli asi isegi veel hullem. Samas aga jalgrattaga sõites tuli ikka kurja vaeva näha, et anaeroobsesse tsooni jõuda...

    Mõni aasta hiljem, kui targematega ja kogenenumatega asja arutasin, koormustesti läbisin ja jooksmise tõsisema plaaniga päevakorda võtsin, sai paari kuuga pulss sealt kõrgelt alla toodud. Võistlussituatsioonis suutsin sel aastal Maijooksu 7km-l pulsi 189l/min peale tõsta, ent tavatreeningul pole täna enam probleem sörkida ka 120-130 vahemikus. Varasematele kogemustele tuginedes, olnuks see ilma vastava treeninguta utoopiline soov.

    Südame heaolule mõeldes on vast siiski väike vahe sees? :P


  11. Olen 25-aastane naine, pole kunagi suurem asi spordihuviline olnud (v.a. jalgpall vanuses 13-15, jõusaal 20-22 aasta vanusena). Nüüd olen novembri algusest väikest viisi jõusaalis käinud, kus olen, tõsi küll, põhiliselt lindil jooksnud. Eesmärk on üleüldine tervise parandamine, mitte otseselt kaalu alandamine (mis ei teeks ka üldse paha 159 cm ja 59 kg juures). Ehk peaks ka mainima, et suitsetan (jah, endalgi piinlik) ja joon pea igapäevaselt kohvi.

    Lasin koormustesti teha. Ootuspäraselt selgus, et olen nõrk ja pekine. Treener soovitas joosta jmt, kusjuures nii, et pulss jääks vahemikku 112-138. Kui hiljem trenni tehes pulssi mõõtsin, selgus, et sellise pulsiga saan ma ainult kiirkõndi teha, joostes läheb pulss vahemikku 140-160. Probleem on selles, et ma jaksan suurema pingutuseta vabalt tunnikese joosta. Kas ma peakski nüüd kõndimise peale üle minema? Vaatamata treenimatusele pole jooksmine mulle kunagi erilist piina valmistanud, näiteks õnnestus tänavu peale aastast täielikku kehalist passiivsust 10 kilomeetritki ära joosta ja ellu jääda.

    Et pulss aeglase jooksuga kõrgeks tõuseb, viitabki treenimatusele. Tervise seisukohast oleks seetõttu kiirkõnd kuni 140l/min tempos mõttekam - tugevdad südant ja laod seeläbi põhja vastupidavuse tekkeks. See, et suudad 10km erilise pingutuseta joosta, ei ole kindlasti probleem, vaid tubli tulemus, ent seda ilma baastreeningut tegemata sageli korrates koormad liigselt oma organismi ja võid omale kasu asemel kahju tuua.

    Seestap treeneri soovitus alustada oma treeninguid kiirkõnniga, on kahtlemata mõistlik. Aja jooksul lähed sujuvalt üle aeglasele sörkjooksule (esialgu tuleb jälgida, et pulss ei kõrgeneks ja vajadusel teed kõndi ja jooksu vaheldumisi) ja peagi pole probleem joosta ühtlases tempos kuni 140l/min pulsiga. Kui see tase on käes ja jooksmine meeldib, võid sekka ka kiiremaid ja intensiivsemaid jooksutreeninguid harrastama hakata.

    Minul oli samuti probleemiks kõrge pulss, ent mõningase järjekindla treeninguga sai seda tugevalt alandatud ja ca aasta peale seda polnud probleem juba edukalt ja igati tervislikult läbida täispikk maraton. Mõnusaid treeninguid Sulle ;)


  12. Ega midagi, tööasjad said ka kiiruga üle vaadatud - jägrgmise aasta EKFL eelarvearutelu ka seljataga ja nüüd veel poest läbi ja koju asju pakkima. Mikul pildistamine ka tehtud - lipp ja koondisedress ka üle antud, õhtul hakkab ennast juba grimmima.

    No kes see siis neid pilte niimoodi fotoaparaati jätab?

    Rahvas ei jõua enam oodata B)

×