matjusm

Tänud! Nii detailset vastust ei osanud oodata kuid huvitav oli lugeda. Aga mis edasi saab kui arstlikus komisjonis käidud? Sest mul on ajateenistus kuni 2011. aastani edasi lükatud ülikooli tõttu ning kui ma praegu arstlikusse lähen, siis ei pruugi selle tulemused vastata sellele millised nad on 3 aasta pärast (kuigi vaevalt et nad nüüd nii väga ka muutuvad).

Rinna sisemine ja välimine osa paistab ka et müüt olevat: http://worldfitnessnetwork.com/index.php/c...aining-muscles/

Sain oma arstliku komisjoni kutse ning tahaks teada, mida täpsemalt seal uuritakse ja millised need psühholoogilised testid on?

Ei ole olemas "ülemist" ja "alumist" kõhulihast, see on lihtsalt üks lihas: http://www.goodmooddiet.com/articles/2007/...scle_just_a.php Kui sul hakkavad lihased "kuju kaotama", siis võib tegemist olla pealetungiva rasvakihiga.

Mul oli midagi sarnast vahepeal käimas aga mõtlesin, et muudan ära, et ei oleks selg ja biitseps ning rind ja triitseps samal päeval. Mõte selles, et pärast rinnalt surumist on triitseps üpris väsinud (sama kui teha biitsepsit pärast selga) ning seega ei saanud temale suunatud harjutusi nii intensiivselt teha. Lükkasin nad siis eraldi päevadele, et saaks igat ühte värskena, mitte väsinuna, treenida. Kas see nüüd kõige parem mõte on, ei oska öelda. Ehk kava on mul selline: Päev 1 (mitte ei saa aru, miks osadel on kalduvus grupeerida harjutusi vastavalt nädalapäevadele) Käed Päev 2: Jalad Päev 3: Selg Päev 4: Rind ja õlg

Päris huvitav film oli. Väga meeldis see, et ei mindud klišeelist "steroidid on pahad pahad" teed vaid üritati asja neutraalselt näidata. Rohkem filme võiks olla sellised kus näidatakse fakte, mitte ei suruta peale mingit arvamust.

Tahaks küsida kuidas on asjad ajateenistuse ja õppelaenuga? Olen kuulnud, et kui lähed ajateenistusse ja sul on õppelaen siis kas mingi osa või kogu see masktakse riigi poolt ära või midagi sarnast. On see nii? Ning see käib ainult Eestist võetud õppelaenu kohta, mitte välismaa oma?

Mul üks endine klassivend praegu ajateenistuses ja tema rääkis niimodi: See kui palju sul vaba aega ja energiat et jõusaalis käia sõltub sellest millisesse väeossa satud. Kui oled tagalaväosas, siis rohkem, kui mitte, siis vähem. Esimesed kolm kuud mis on sõduri baaskursus on kõige raskemad, pärast seda hakkab spetsialiseerumine ning siis on jälle aega/energiat veidi rohkem. Parandaga palun kui millegiga puusse panin.

Muide kui paljusid potensiaalsetest ajateenijatest reaalselt selle ka läbi teevad? Selles mõttes, et olen kuulnud linnalagendi, et 1989. aasta noormeeste "väljalase" on nii suur, et kõik ei mahugi ajanteenistusse. Kuulun ise ka sellesse gruppi kuid olen hetkel ülikoolis ning kui läheks ajateenistusse, siis alles pärast lõpetamist. Ning teiseks, mis juhtub kui sa veedad kogu ajateenistuskõlbuliku aja ehk kuni 27 eluaastani (vist oli see arv, parandage kui eksin) välismaal aga koju on sõjaväekutse tulnud? Mida saadakse sulle selle aja sees teha ja mida saadakse teha kui sa päras seda aega kodumaale naased? Mul ei ole sellist plaani ning tõenäoliselt teen ajateenistuse läbi aga tahaks lihtsalt huvi pärast teada.

Tahaks teada kumb on parem- kas teha lihase kohta rohkem erinevaid harjutusi aga igat ühte vähem või vähem erinevaid harjutusi aga igat ühte rohkem? Ehk et näiteks kui ma teeksin mingit lihast 6 seeriat, kas oleks parem teha 3 harjutust ning igat ühte 2 seeriat või teha 2 harjutust aga igat ühte kolm seeriat? Ma kaldun arvama, et rohkem erinevaid harjutusi on parem sest ma treenin lihast mitmekülgsemalt niimodi aga tahaks lihtsalt kindel olla enne kui kogu treeningkava sellele üles ehitan.

Käisin Nõmmel Trummi jõusaalis. Odav, kodule lähedal, kaunis kohas ja kõik vajalikud asjad on olemas. Meeldiva atmosfääriga. Hetkel aga käin Inglismaal Manchesteri Ülikooli jõusaalis. Erinevalt kõikidest muudest asjadest, on jõusaal siin eelmisega võrreldes poole odavam aga rahul ma sellega väga ei ole. Tegemist on pigem "fitness center"iga, mitte jõusaaliga sest see on täis trenažööre ja masinaid aga terves kompleksis pole mitte ühtegi kangi ega negatiivset kaldpinki.

Miks mitte rinda ja õlga samal päeval teha? Olen üritanud grupeerida kõik üht konkreetset lihast hõlmavad harjutused ühte päeva (mistõttu näiteks teen biitsepsit ja selga koos) et siis ülejäänud päevadel saaks lihas puhata enne kui jälle temaga lahingusse torman. Või ei ole see kõige optimaalsem lähenemine?

Postitage siia huvitavaid/naljakaid juhtumisi mida olete näinud jõusaalis. Inspiratsioon selle teema jaoks tuli siit- pikk ja põhjalik juttude kogumik: http://forum.bodybuilding.com/showthread.php?t=4101573 Enda kogemused: Inimgeniaalsuse tipp- leidsin jõusaalis 50kg ketta, mis oli pandud peegli najale toetuma hoolimata sellest, et tema "õige" koht oli vaid poole meetri kaugusel ja täiesti tühi. Need tüübid, kes tulevad ja võtavad suhteliselt kerged hantlid ja hakkavad taustamuusika rütmis tegema mingit Michael Jackson'likku tantsurutiini. Mitte, et sel midagi viga oleks aga mõned lihtsalt lähevad nii üle piiri sellega et on raske naeru tagasi hoidu. Üks kord läks üks naine reielaiendaja (on vist õige nimi?) masina peale, valis väga kerge raskuse ja siis hakkas ajakirja lugema samal ajal kui oma harjutust oma päris mitu minutit tegi. Ning muidugi need kes tunnistavad vaid kahe lihase, rinna ja biitsepsi, olemasolu.

Tean küll seda, et 3 seeriat harjutuse kohta on see üldine norm aga ma tahaks põhimõtteliselt teada kumb on parem: kas rohkem erinevaid harjutusi aga igat ühte vähem või vähem erinevaid harjutusi aga igat ühte rohkem. See seeriate asi millest ma rääkisin oli vaid selleks, et paremini selgitada/näitlikustada mida ma tahan teada saada. Treeningkava kohta nii palju, et olen jaotanud selle kolmeks: Rind/õlad/triitsept Selg/biitsept Jalad/kõht

Trummi jõusaal Nõmme Spordikeskuses on ka suht odav. Õpilasena maksan ma kuus 500 krooni.