Jump to content

IVARK

Kasutajad
  • Sisu loend

    625
  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    2

Postitused posted by IVARK


  1. Kusjuures Chevy peale olen täitsa mõelnud. B)

    Sul on ilmselt nelivedu A ja O, muidu oleks neid 7 kohalisi mahtuniversaale küll jalaga segada. 4 veolistest parimad on minu arust siiski Subarud, seal on võimsust ja kvaliteeti piisavalt. Aga eks sellega on jälle nii, et ühele ema, teisele tütar.


  2. Miks kontrolli läbi viia ei taheta? Pidevalt on kuulda hädakisa teemal, et kulturismi ei peeta spordiks. Ei saagi ju pidada, kui kulturismis ei taheta samu mängureegleid tunnistada.

    Ega kusagil tippspordis ei ole samu mängureegleid, see ainult tundub nii. Loe Carl Lewise biograafiat, kahjuks ega mees ise ilmselt ka puhas polnud. Nüüd Armstrong jne. See, et tekivad nn. üliiinimised on alati kasulik väga suurele hulgale, eks siis toimub kinnimätsimist ja kõike muud. Alati ei pruugi valed päevavalgele tulla ja nii jäävadki meile helged mälestused aga telgitaguseid tavainimesed ei tea. Welcome to the real world.


  3. Heategevusüritusena jätab ausalt öeldes kesise mulje. Oleks mehed pandud 50 minutiks puid raiuma, vat siis oleks juba midagi olnud. Kirved ka jõle väikesed selliste meeste ja pakkude kohta.

    No mehed pole ju ka tavapärased, kirved ise on tegelikult täpselt see, mis vaja- ei vähem ega rohkem. Teevad töö oluliselt lihtsamaks.


  4. Huvitav seltskond seal koos siis, vähemalt on nad sihikindlad ja tulevad nui neljaks saali. Ma ei suudaks 3 tundi teha, isegi koos 30 min aeroobsega. Kõik mu trennid on olnud max 2 tundi, varem suutsin pikemalt aga siis oli ka treeningpartner ja see lisas võibolla veidi emotsiooni asjasse. Hetkel on nii, et 1,5 max ja kõik aga nagu öeldud, kõik oleneb eesmärgist, need kes lavale tahavad minna, peaks siiski rohkem pühenduma.


  5. Puulõhkumisega meenub, kuidas ma juba noore ja tugeva mehena olin veel koolipoisina lisa teenimas mingis maakohas ja olin kõva puulõhkumisäss jämeda käega ja kirves oli ikka korralik vanakooli raske tööriist, mida hoidsin kahe käega ja andsin tuld. Ja siis mingi suvaline vanamutt tuli kuskilt kõrvaltalust veel jämedama käega ja oleme ausad- 3 korda suurema kerega ning demostreeris mulle kui amatöörile, kuidas ta seda sama kirvest ühes käes hoidis(prsse, minu käelaba oli selle eluka kämblast 2 korda väiksem!) ja teise käega pakku ning lammutas paku puru paari sekundiga. No oleme ausad- see oli löök alla poole vööd. Me võime jõusaalis ju kõvad mehed olla ja 200 kg suruda, aga sellist loomajõudu meil ei ole! :rolleyes:

    Lohuta ennast sellega, et igal jõul on vastujõud. Kui vanamutil oleks tera varre otsast ära lennanud piki laupa nagu on juhtunud paremateski peredes, siis selle loomajõuga oleks ta ilmselt otse sigade ette rännanud.


  6. Eks see jõusaalikultuur on meil kohati natuke nihkes küll. Mäletan ühte juhust kui ma 1998 aastal USA-s, World Gym saalis treenisin ja kiirustades kitsas koridoris ühest umbes 150 kilosest kollist mööda tormasin nii, et riivasin meest. Suur mees kakkas kohe vabandama ja mina vabandasin vastu, et mina ju kiirustasin. Muidugi 90-datel võisid ida-Virumaal surma saada kui mõnele kollile niimoodi vastu oleks põrganud. Need olid sellel ajal krdi tigedad kantpead :rolleyes:

    Tegelikult on õige, et tuleks rohkem kommunikeeruda omavahel ja saab kõik korda. Vahel polegi inimene tola vaid lihtsalt ei oska olla.

    Vanasti oli nii, et uude saali sattudes tuli kõigepealt vaadata, kes on kõige suurem mees ja siis talle mitte ette jääda, tihti tegid nad ka koledaid hääli ja olid üldse hirmsad kollid aga kõik see vastab täielikult Darwini teooriatele.


  7. Veel üks nädal ja siis on jõusaalid igasuguseid uskumatuid kloune täis! Raudselt tuleb sellist rahvast ka, kes ei tea, kus nad on, miks nad on ja eriti raske juhus kui nad ei tea ise ka kes nad on. Õnneks see mass kaob võrdlemisi ruttu ära ja alles jäävad ikka tõsisemad tegijad. :rolleyes:

    Lõbu laialt siis ju.


  8. Tere!

    Lugu nö. elust enesest. Asi on selles, et kui ma 20 aastat tagasi laudas poksimisega alustasin, siis polnud mul peale sea kedagi taguda. Kahjuks ei kestnud ta kaua ja varises kokku ja mulle sai osaks seatapja kuulsus. See polnud lihtne, mehed, kes noaga töö ära tegid olid hinnatud, minul oli aga peksja kehv kuulsus ja see ei jätnud mind kusagil. Poes müüja keeldus müümast, valetas, et viina pole jne. Sõbrad poe taga keeldusid ka koos joomast, nemad seapeksjaga ei joo, jäin ilma parimast sõbrannast, ainsast, kes minuga ka voodit jagas, istudes selle serval 5 minutit.

    Aeg siiski tegi oma töö ja mind hakati tellima kohapeale, küll kana, küll siga veristama, lihtsalt lõin surnuks, ükskord lõin ka lehma surnuks ja tuli ka metsas surnuks peksmas käia. Metsseaga läks kaua aega, läbi mudase koonu ei jõua kõik paugud kohale.

    Kahjuks ükskord juhtus äpardus ja lõin elektrikilpi, peale seda ma 10 aastat ei löönud midagi, viibisin ravil. Nüüd olen tagasi ja valmis tegudeks kuid korralikke kindaid pole mul kunagi olnud, varem kasutasin labakuid. Seega alandlik palve eraldada mulle palun need EVERLAST kindad, saaksin vana ameti peale tagasi ja võibolla ka hinda tõsta korralike kinnastega. Kuna sõrmed on lahti, siis saaksin ka vajadusel nt. südame välja rebida vm. Kadunud pole ka lootus kunagi päris poksimisega tegelema hakata, usun, et ühest hoobist piisaks.


  9. Mul on neid kindaid ikkagi vaja kuna töökindaid ei jõua osta ja paljaste kätega ei tahaks maal kuivkäimlat tühjendada, samuti on hea nendega kartuleid koorida kuna sõrmed on vabad ja samu kindaid saab kasutada nii käimlapuhastamisel, reoveepaagi tühjendamisel kui ka kartulite koorimisel ja miks ka mitte grillimisel.


  10. Ei läinud siis kõige paremini ja peenema jalaga sprinterid olid väledamad :rolleyes:

    Kui jooksusprintereid vaadata, siis mõned on ikka nähtavalt peenema jalaga ja sealjuures kiiremad, lihtsalt füüsise eripära. Kunagi oli üks jooksja Frankie Fredericks, päris kilu poiss aga lippas kiirelt. Polnud ka Carl Lewis mingi jämejalg aga tulemused räägivad enda eest. Nii et see sakslane peab ilmselt veelgi kiirusele rõhuma.


  11. Minu lugu on pikem kui vaid trennikindad. Mul on neid kindaid vaja selleks, et mul üldse oleks mingid kindad, olukord on nii kehv. Talvel käin ringi käed külmetavad, nii on raske prügikasti kaant lahti teha. Samas on hea, et sõrmed on vabad, saan paremini prügi hulgast metalli otsida.

    Trennist niipalju, et seis on kehv ja kalleid klubikaarte ma osta ei jaksa, kuid kui mul oleksid need kindad, siis saaksin vajadusel mõnele agressiivsemale prükkarist kolleegile ka torni sõita, kuna olen üldiselt humaanne inimene, siis kindaga oleks hoop natuke pehmem. Siiani olen neid oma nälginud nukkidega tümitanud ja lihtne nende elu pärast sellist hoopide müriaadi enam ei ole.

×