marjasha

Selle suve esimene pool oli minu jaoks päris raske ja isegi hirmutav, aga õnneks läks kõik hästi, lugu siis selline: Olen mitu aastat käinud regulaarselt solaariumis, suvel olen kasutanud väga väikse faktoriga kreeme. Grillkanaks ei ole küll kunagi ennast lasknud, ilusa jume hoidmiseks käisin u 3x kuus solaariumis ja ka mitte kõige kangemas ja pikka aega korraga. Selle aasta mais märkasin jala peal oleval sünnimärgil imelikku musta täppi ja kuna see tundus kahtlane, siis panin kohe nahaarsti aja kinni- kuu aega ootasin vastuvõttu, selle aja jooksul väga selle täpi peale ei mõelnudki. Arst uuris sünnimärki mingi spets lambiga ja saatis mu Hiiule uuringule. Vot siis hakkasin igasugu asju mõtlema, sinna pidin ka kuu aega ootama, sest puhkuste aeg jne... kuigi üritasin registratuuri tädi seebitda, et mul asjaga kiire, aga ei miskit. Sain siis lõpuks vastuvõtule- seal uuriti juba peenema aparaadiga, tehti täpist mitu pilti, kui arsti käest uurisin, et kas seal mingi jama ikkagi, siis ta ütles, et ei saa sellele vastata, peab ära lõikama ja laboris uurima. Arst andis mulle saatekirja kirurgi juurde, ise veel ütles, et ilmselt peab seda ka kuu aega ootama, aga selle aja jooksul ei juhtu midagi. Nii kui kabinetist välja sain, siis kohe helistasin sinna ja mingi ime läbi sain juba ülejärgmiseks päevaks kirurgi juurde aja. Kirurg kamandas ilma pikema jututa mu laua peale, tegi süsti, lõikas sünnimärgi ära, õmbles haava kinni ja käskis nädala pärast helistada. See oli päris karm nädal, mehele ütlesin, et lõigati ära ja kõik, et pole hullu, ma ei tahtnud, et ta muretseks, emale rääkisin, tema näris kohe läbi, et mingi jama võib olla, teistele kellelegi ei rääkinud. Olen endas väga positiivselt üllatunud, et suutsin väga rahulikuks jääda- käisin palju trennis, et mõtteid eemal hoida, sisendasin endale, et kõik on hästi, olen ju terve ja tunnen väga hästi ennast. Netist muidugi uurida midagi ei julgenud, kuigi enne olen ikka igasugu artikleid pahaloomuliste asjade kohta lugenud. Kui helistamise aeg kätte jõudis, siis tundsin, kuidas süda tahab rinnust välja hüpata, pulss oli vist 200- ütesin siis oma nime ja palusin vaadata, kas vastus juba tulnud ja siis öeldi, et mul kõik korras sellega. Sellel hetkel tundsin, et olen maailma õnnelikum inimene, läksin kallistasin oma meest ja rääkisin talle kõik ära, sain veel riielda, et kohe ei öelnud midagi, helistasin emale, kes muidugi üliõnnelik oli. Sain ikka paraja õppetunni- solaariumis pole kevadest saadik käinud, päikse käes kasutan korraliku faktoriga kreemi, spetsiaalselt päevitanud ka enam pole, jume jaoks kasutan kergelt isepruunistavaid kreeme (otisn siiamaani sellist, mis ilma haisuta oleks ). Elule vaatan nüüd rohkem läbi roosade prillide Ehk annab see lugu ka teistele päikesekummardajatele mõtlemisainet...

Enamus inimestel ei juhtugi midagi, eriti veel kui vaid päiksega piirdutakse ja mõõdukas koguses...

Positiivne mõtlemine oligi see, mis mind rahulikuna hoidis muideks

Kui Sa konkreetseid sünnimärke tahad päikese eest kaitsta, siis pane plaaster peale, kui õhem plaaster, siis kindlasti mitmekordselt, kreem neid ei kaitse, ükskõik, kui kõva faktoriga. Mul õnneks kõik teised sünnimärgid normaalsed, aga regulaarselt kontrollimas käin neid kindlasti edaspidi. Oma nahaarsti julgen kindlasti ka teistele soovitada, olen aastaid tema juures käinud- väga põhjalik ja hooliv arst, töötab Kopli polikliinikus Dr Miron Zagnin.

Söögi kõrvale joon alati vähemalt 0,5 l vett või teed, ilma ei kujutaks ettegi, pole siiamaani tundnud, et kuidagi halvasti mõjuks- pigem vastupidi

Minu puhul kehtib see, et peaaegu kõik magusad asjad meeldivad, muidugi peab ka hea ja kvaliteetne olema, igasugust jama küll suhu ei pistaks, suhkrut lusikaga ka mitte- aga mett küll

Ma vist mingi friik, aga kui šokolaadi pilti kasvõi näen, siis tekib kohe isu, olenemata sellest, mida enne söönud olen. Muidugi, kui isu tuleb, ei jookse ma poodi magusa järgi, nii karm ka asi pole, mõne aja pärast läheb see lihtsalt meelest. Samas vahel peab isule alla ka andma ja hea vabanduse leidma - tegin endale just homseks sünnipäevakingi- mõnusa juustukoogi... juba ootan, et saaks hommikukohvi kõrvale tükikese ära süüa

Võiksid leida endale nö võitluskaaslase- saate koos trenni teha, toitumist jälgida ja üksteisele toeks olla. Aga kõige tähtsam- ole enesekindel, pane oma eesmärgid paika, usu endasse ja iga kord, kui tuleb isu millegi ebavajaliku järgi, siis mõtle, et see tegelikult ei tee Sind õnnelikuks, saad vaid korra rahuldust tunda ja peale seda on hoopis suured süümekad. Leia endale trenn, mida tõeliselt naudid, siis ei tundu enda vormi nimel pingutamine kohutava enesepiinamisena. Samuti sea toitumine paika- siin palju teemasid ja artikleid õige toitumise kohta ning asjatundjaid, kellelt nõu küsida. Edu Sulle, kui tahtejõudu on, siis saad aja jooksul kindlasti häid tulemusi

Ei anna ilmselt metsatööga võrrelda, aga kui olen pidanud 4- 5 tundi puid auto pealt maha viskama, käru peale laduma ja riidad valmis tegema, on pärast küll tunne, et sööks pool siga ära

Pilti vaadates tulid küll judinad peale ja meenus kohe meie oma eesti plastmassmees- strippar Marko, enda jutu järgi on ta suht igast kandist silikooni ja plastikut täis- kole nagu öö Naiste rindadega hoopis teine teema- kui loodus pole ikka väga helde olnud, siis hea kirurg suudab imet teha- ei pea ju Pammy tisse laskma ette kruvida, kui valida oma keha proportsioonidega sobiv kuju ja suurus, saab väga ilusa ja loomuliku tulemuse. Muidugi, kui lapsed plaanis, siis tasuks enne ära sünnitada, muidu peab niikuinii uuesti kohendama.

Pean tunnistama, et armastan isegi sidrunikoort ja kasutan kookides- nujah, kui selle järgi elama hakata, kui palju on igal pool kahjulikke asju sees, siis ilmselt pooli asju ei saakski süüa...- õunu muidugi olen ikka koorinud

Koor igasugu kemikaale täis, sama põhumõttega peaks ka poeõnu koorima

Mu sõbranna oli kuuendat kuud rase ja talle kukkus midagi varba peale, niiet küüs tuli ära võtta, läks siis traumapunkti. Tehti veel tuimestus, aga see ei mõjunud nagu peaks ja sõbranna karjatas valust- selle peale sai selle peale räige sõimu osaliseks, vedas, et selline asi lapsele kurja ei teinud. Mu isa lõi käe klaasist läbi ja seda pidi traumapunktis õmblema- see kogemus oli nii kole olnud (mingi hirmus kuri vene vanamutt hirmutas mu vaese isa ära ), et õmblused võttis lõpuks ise välja, sest arstile minna ei julgenud... Eks neid töötajaid on seal igasuguseid ja kindlasti ka palju meeldivaid arste ja õdesid, aga paraku kuuleb liiga palju inimeste halbadest kogemustest.

Viin hapukurgiga- pole mingit pealejooki vajagi, või siis lahja morsiga

Peaksid ehk arstile pöörduma kui asi nii hull on, leevendama peaks Lioton 1000- mu ema kiidab taevani seda. Endal õnneks veenidega jama pole, aga ma kujutan ette küll kui oleks- kükkides päris suured raskused ja jalad pinges seal Aga küsi, mida arvab Su treener sellest, kindlasti oskab aidata

Thanks for that- olen endale ja oma sõpradele täna juba palju naerukrampe selle videoga tekitanud, tänase jubeda ilmaga on see väga teretulnud

Visit My Website Kas sellise kaloraazi juures igapäevane karm trenn veidi enesepiinamise moodi ei tundu? Juba baasainevahetus peaks ju palju suurem olema... või olen ma millestki valesti aru saanud- Muidugi Delfi artikleid tõsiselt võtta on ka suht nõrgamõistuslik, aga panen siiski üles.

Mulle on selline mulje jäänud, et meestele mõjub see ravim leebemalt st - ei riku nii palju tervist, sest näiteks kui naisterahvas samal ajal rasedaks jääb, siis on päris kindel, et laps sünnib väärarenguga. Ja mõelge nüüd, mis püsivaid kahjustusi see naise organismile tegelikult teha võib, kuigi on kirjas jah, et peale ravikuuri lõppu on kõik ilus ja võib vabalt lapsi saada, aga kas keegi seda ka uurinud on, mis konditsioonis see organism paarikümne aasta pärast on. Ja ehk mõjub ravim siiski ka mehele selles suhtes, et annab oma lapsele mingi jama edasi. Kui juba beebipillide kohta kirjutatakse, et need mingeid püsivaid jamasi ei tekita, siis sorry, aga mina seda jama küll ei usu- ise tarbisin neid ül 5 aasta, nüüd peaaegu 2 aastat ilma ja hormonaalne tasakaal täiesti sassis,pluss nende tarbimise ajal igsugu muud jamad, loodan siiski, et aja jooksul läheb ikka korda. Muidugi eks see ole individuaalne, kuidas kellelegi mõjub, aga ikkagi...

Algul võib tunduda jah, et kuivatab, aga lõppkokkuvõtteks teeb hoopis hullemaks, nahk võib veel hullemaks minna.

Brasiillased on kindlasti hämmingus, et eestlased ni tublilt mängivad, nad arvasid, et tulevad siia lõbutsema, aga polegi nii lihtne neil Eesti poisid- tublid!

Enne Rouccatune kasutama hakkamist peaks väga põhjalikult mõtlema, kas ikka tasub. Olen suht palju lugenud selle kõrvalmõjude kohta ja paljud inimesed on oma tervise sellega täiesti tuksi keeranud. Aga mida ma ise soovitaks, on kitsepiim ja tooted sellest (salvid). Enda naha olen korda saanud ja ka toiduallergia näidud olid viimaste testide järgi väga minimaalsed, mõned isegi nullis

Kunagi oli ka endal probleem kerge aknega, kuid arst pigem ei soovitanud solaariumi näkku võtta, pidi asja hullemaks ajama.

Brasiilia ikka- 3:0 - Jalutasin just mööda Padiski maanteed ja suur lahtine Eesti fännide buss sõitis mööda, kõik sillas, karjusid, laulsid ja lehvitasid- tahaks seda bussi peale võistlust näha

Ma olen kusagilt kuulnud, et "mullid" tekitavad naistel tselluliiti

Igapäevaselt ei väga tarbi, trennis joon kodust kraanivett, meil päris hea vesi, pole kloorimaitset ega midagi. Aga kui Pirosmanis juhtun söömas käima, siis on kindel laks, et toidu kõrvale läheb pudel Borjomit ära- lihtsalt sobib gruusia toidu kõrvale nagu rusikas silmaauku