matroxx

Vitsa on kasutatud juba ammustest aegadest.peksmisel ning mõistlikul karistamisel on vahe. inimene ei erine midagi niiväga loomadest,ka nemad teatud viisidel õpetavad oma järglasi.enamus meist ainult arvab,et me oleme ülem olend. füüsiline valu on üks väheseid asju millest me õpime ja loodetavasti ka järeldused teeme. Sain ka mina väiksena pahanduste eest vitsa ning mingit hirmuvalitsust siin küll ei olnud.

Pikali hakkab kukkuma siis kui joosta reiepealsetega nagu enamus inimesi teeb. see on pigem kiirendus faasi osa kui tippkiirus. ilmselt on ka tuhara ning reie taguosa kõikidel palju nõrgem kui reie esiosa kuna enamus inimesi ei oska neid lihasgruppe seal mitte tunnetadagi.

Kõrgus väga hea!

Tubli tulemus.

tead mees ära mölise Need uuringu tulemused võid ka samusesse pista.kuskil 60ndatel või tont teab millal tehtud testid.hahahahahah muud ei oskagi nagu sellepeale kosta. Oma kuuri jutu mõtlesid sina välja.

Jõuline käsi ei pea olema suur. peenemate sprinterite all pidasin silmas sihvakaid sportlasi.sellised on ka tänapäeva tippsportlased.mõnede üksikute eranditega.

nii see ei käi. rumal on arvata,et enne saan maailma meistriks jõutõstmises ja siis peale seda sprindis või vastupidi. Vähestele on antud kõik vajalik loodusepoolt. Naturaalselt hea hüppevõime,kehakontroll ning muud paljud pisiasjad on nii olulised,et need kas on kaasa antud või mitte.ära ei tohi unustada ka vaimset poolt. jõutõstjaid ei oma üldjul vastavat kehaehitust,et sprindis kaugele jõuaks.pikad käed,jalad,laiad õlad ning kitsas puus need on ühe hea sprinteri eelduseks. näiteks ole sa jõuline kui tahes aga kui pole antud jalgadesse head jooksu sagedust siis suurt midagi teha siin ka ei ole.veel haruldasem kui suure sageduse juures on ka väga pikk samm,nagu Boltil.

Tol ajal võibolla tõesti kuna stardi tehnika ega erialane ettevalmistus polnud ikka päris see mis tänapäeval. vaadates praegu näiteks asafa powelli või 90ndatel kiirelt jooksnud john drummondi starti siis tundub uskumatu,et üks inimene võib üldse nii kiiresti ja jõuliselt liikuda. Tegelikult on tähtis nii tehnika kui ka jõu arendamine.üks konkreetne asi ei tee kedagi kiireks.Isegi juhul kui suudate esimese sammu karata kaugemale kui keegi teine siis teadke,et sellega start ei piirud.mis juhtub ülejäänud distantsil?

EI pea näidet kaugelt otsima.vend hüpab kaugust 3.40,vertikaal hüppe parem kui kellelgi teisel keda tean. samas ta ei küki mingite ulme raskustega ega tee üldse jõutrenni hetkel. see,et jõutrenn aitab pole kahtlustki kuid see,et tõstjad kõige rohkem hüppavad on sorry paras jama küll.ei tasu liiga saali keskne olla vaid tasub pisut ka laiemalt näha.

absoluutselt ei nõustu teie väitega aga pohh ma ei viitsi ka vaielda.mina jään oma arvamusele kindlaks.

.maailma rekord hoota kaugushüppes on siiski kergejõustliklase käes.

hüppe,jooksualade esindajatel on ka hästi arenenud pastilisus,lihas sidemed ning ka närvisüsteem vastavalt.mitte kunagi ei hakka üks tõstja rohkem ja kaugemale hüppama.vastaseljuhul kõik ainult saalis rassikski. need tolle aja 60m 7.2 on elektriajaga 7.40-7.50 mida jookseb ka üsna suvaline jõuetu juku harju meistrivõistlustel. selge see,et jõutrenn on väga oluline ning paljud tõstjad suudavad ka kiirelt joosta ja kaugele hüppata.parima tulemuse saab siiski kombineerides mitte üht kindlast asja raiudes.

Kindlasti ei hüppa klassikalised tõstjadkõige kõrgemale.puhta jama jutt. enamus tipp sprinterid,tõkkejooksjad omavad kohe kindlasti paremat hüppevõimet.

Mis seal ikka,kümnevõistlus on raske,jägmine ala burksi söömine.

...ja Lemaitre kükib nagu mõni usa härg? enne võiks jooksma õppida ja siis edasi mõelda.millegipärast arvavad ekslikult enamus ,et nende kiirus jääb alati jõu puudumise taha kinni.

Jeap kuigi tundub ,et viimaselajal sünnib juba päris palju neid nö geneetiliselt paksusi.mingid vead küljes mis ei lase normaalkaalu kunagi saavutada.parandada asja muidugi annab kuid sellega asi ka piirdub.

Kõige rumalam on öelda teisele inimesele seda mida ta teab või mitte.selleks puudub teil endal teadmine.

"Man is a pupil, pain is his teacher." Peab paikka teatudmõttes.füüsiline valu on ainuke asi veel mida tunnistatakse reaalsena. loomulikult ei tähenda see kellegi segaseks peksmist.probleem on sellest,et vitsa annavad palju mõnuga mitte reaalsest vajadusest lähtudes.sellega maandatakse iseenda pingeid. Üldiselt niipalju kui inimesi on ka erinevaid arvamusi kasvatusest. tegemist on paradoksaalse nähtusega.üritame liikuda paremuse suunas kuid kui paremus oleks reaalselt käes siis tekiks mõeldamatu ja mittetoimiv ühiskonna vorm. tundub,et loodus hoiab sellega nö tasakaalu.

Selline suhtumine on muidugi jama,et savi mis lapsepõlv kellegil oli ning kui suuda ega saa siis oma probleem.sellise suhtumisega jääb elus hätta.võib juhtuda,et teil endal juhtub õnnetus või midagi ning keegi jalutab mööda ning mõtleb,et pohh oma elu ise peab hakkama saama.või,et noh loodus nägigi nii ette,loomulik kadu ühesõnaga. Ekstreemne näide kuid samalaadne suhtumine. Nõuda lapselt iseseisvat mõtlemist on ikka väga palju tahetud.laps on enamasti ikka nii mõjutatud vanematest ning nende kasvatusest ning alles pärast pikki aastaid võidakse sellest välja tulla ja teises suunas arenenda. Kõige olulisem elus on inimeseks olemine,teiste mõistmine ning abistamine.

ning mina ei teeks üldistusi.Nooruse sisse mahub mitu mitu eluetappi,mitte ainult lapse või noorukiiga.

Üks asi on asja ära tegemine teine aga lähtumine vajadusest kas ikka peaks.norme dikteerivad ikka need kel võim ja jõud ning kõike määratakse enda äranägemise järgi. see on umbes sama tekst nagu isa ütleb pojale,et mul on õigus kuna sa elad minu katuseall. Individuaalne lähenemine ei pea tähendama üldnormidest täieliku mööda vaatamist või nende väänamist.tuleb leida alternatiivseid viise samale tulemusele jõudmiseks või harva,erandina teistsuguseid lahendusi otsida.

Kass on loll loom Raamatutarkus loeb kui haridus ja töö on omavahel seotud.nüüd muidugi teemast väljas kah tublisti.

haridus ja edu on seotud.vähemalt kui statistiliselt vaadata.

ei saa nõustuda.on ka kindlasti erandeid.kel kaasa sündinud tervise häiri või miskit.ka kodustest probleemidest tingitud jamad. see ei tähenda,et nad alati lollid ja laisad on ning esimesel võimalus tuleks kuskile ära saata. muideks selline mentaliteet oli mingi aega tagasi vägagi laialt levinud.

Sellega olen täitsa päri,et puberteediealistele tuleb tamp peale panna.Paljud oma ülbuses ei suvatsegi teha.Ilmselt kõik mis sa ütlesid on õige aga lähenemine ei peaks olema ainult hinnetest vaid ka reaalsetest vajadustest lähtudes. Kui ei viitsita kodus end liigutada siis sellest ei olene VAID hinne vaid tema enda tervis.Pidev seostamine eluliste näidetega on hea.ilmselt te seda ka teete ja kiidan teid tubli töö eest.