Külvi Saast

Niisiis... viimase mõne nädala jooksul hakkas piinama vägagi irriteeriv probleem - püstiolekus peksis süda ~120 juures. Selle surusin päevast päeva maha väikese koguse beetablokaatoriga (veerand tabletist metoprololist piisas) ning jätsin treeningud praeguseks katki. Nüüd külastasin kardioloogi - tehti röntgen, EKG ning kilpnäärme jms. uuringud. Nende järgi on hormonaalselt kõik korras ning süda samuti. Arst soovitas probleemi lahendamiseks alustada autonoomse närvisüsteemi treenimisega - nimelt siis igasugused veeprotseduurid: ujumine, saunaskäimine, ning mulle kõige kättesaadavam treeningvahend - külma ning kuuma vee vaheldudes duši all käimine. Küsimus ongi selle kõige viimasema kohta - kui pika sessioonina ning kui tihti laias plaanis peaks seda protseduuri läbi viima, et see hakkaks kasu tooma? Ning kas oleks veel mingeid meetodeid, mis treeniks eelnimetatud närvisüsteemi? Aitäh!

Noh, point ongi selles, et tema käest ma juba küsisin, ning ta jättis mulle küllalt vabad käed ja ei hakanud detailidesse laskuma. Minu kogu küsimus seisnebki selles, et ma kuulsin üldse esimest korda midagi närvisüsteemi treeningust, ning ma ei teagi täpselt, kuidas see siis välja peaks nägema ning missugune peaks olema doseerimine ja rutiin... Eks ma niikuinii proovin ise mingi süsteemi paika panna, ma lihtsalt mõtlesin, et keegi on ehk siin sellise "treeninguga" kokku puutunud või teab sellest midagi täpsemalt... Igaljuhul tänud paranemissoovide eest..

Kahjuks olen liigagi hästi viimase aasta jooksul teada saanud, mis on ärevushäire ja milline see välja näeb. Nüüd olen nendest üle saanud ning kogemustele tuginedes julgen päris kindalt öelda, et see ei ole kindlasti mitte ärevushäire. Pigem on tegemist stressi tulemiga. Usaldan kardioloogi, kelle juures käisin, ning tahakski rohkem teada saada tema soovitatud ravimeetodi kohta. Ehk siis - jään oma esialgse küsimuse juurde.

Tervist, küsimus on puht meditsiiniline. Nimelt sain kolm nädalat tagasi väga kõvasti külma, mille peale jäid põletikku mandlid. Muid sümptomeid (ka palavikku) ei tekkinud, ning kurk oli neelatades vaid väga kergelt valulik, mis siis, et väga kole nägi vaadates välja. Valugi möödus nädala jooksul, mille peale eeldasin, et asi on möödunud. Kuid kurku vaadates ei näinud too sellegipoolest tervem välja - punetav, üks mandel paistes ja üleval. Kuna järeldasin, et põletik on seega endiselt sees, hakkasin sööma antibiootikume. Peaks mainima, et igasugused angiinid ja tonsilliidid ei esine mul eriti tihti, ning tegu ei ole millegi kroonilisega. See oli alles proloog tegelikule küsimusele. Olen vägagi teadlik, et selline pikaajaline mandlipõletik võib tekitada tüsistusena reumat, täpsemalt siis ka südamereumat. Nüüd viimastel päevadel olen tundnud oma vasakus rindkerepooles õrna kergelt pigistavat valulikkust (puhkeasendis). Südamereuma see nagu ei tohiks olla, kuna tollel on väga äge algus koos palaviku ja peavalude/higistamisega. Kas võib olla tekkinud hoopis südamelihase põletik? Ajaloost ka natuke: Alles viimane sügis hakkasid mind peale haigust ahistama sarnased südameprobleemid - samasugune õrn ja pigistav valulikkus, mis esines hingamisel. Külastasin südamearsti, tehti 24h-ne EKG ja ultraheli. Kahtlustasin samuti müokardiiti, ent uuringud näitasid, et süda on korras. Küll aga diagnoositi hüperkineetiline süda, mis pidi olema sünnipärane ja mitte midagi väga ohtlikku. Sellele diagnoosile aga ei omistatud mingit seost minu kaebustega. Kaebustest sain lahti aga alles oma ema soovituse järgi tehes läbi ühe Panangini kuuri. Ehk oli tol korral tegu siis tõesti väsimusest ja ainetepuudusest tingitud vaevustega. Hakkasin praegugi Panangini sööma, aga küsimus ongi siis kokkuvõttes järgnev: kas peaksin peale kolmenädalast küllaltki passiivset mandlipõletikku kartma mingit südameriket? Või võib see seegi kord olla väsimusest/ülepingutusest (koolis on tõepoolest rasked nädalad olnud)? Tean, et niimoodi ekraani vahendusel on raske midagi öelda, kuid oleksin tänulik kui keegi viitsiks minu hirmpika postituse läbi lugeda ja kuidagi kommentaarida. Aitäh! PS. Vanust on 17 a., kui see abiks on.

Niisiis. Lugu on selline. Minu üldine treeningplaan nädala lõikes sisaldab endas kahte BodyPump'i päeva ja ühte jõusaali päeva - seda vaid ajapuuduse tõttu. Seega üritan jõusaali päeval treenida läbi terve keha, st. 2 kolmeseerialist harjutust igale põhilisele lihasgrupile. Selline treening on energiat- ja aeganõudev, ja küsimus puudutabki sellele eelnevat toitumist. (Palun siiski mitte soovitada jõusaalitreeningut kahes osas nädalas teha - tean, et nii oleks õigem ja parem, aga see pole lihtsalt võimalik). 1) Üldiselt üritan ma eelnevalt tarbida kuskil 1000 kcal ümber, soovitavalt veidi üle. Ehk siis paar võileiba/saia, üks-kaks banaani ning suurem ports jogurtit müsli või harvemal juhul maisihelvestega. Ja nii piisab üldiselt peaaegu terveks treeninguks, vaid harvadel juhtudel jääb jõudu treeningu teisel poolel veidi väheks. On ehk soovitusi, millised muudatused võiksid seda suuremat toitumiskorda kuidagi efektiivsemaks teha? 2) Täna toitusin tüüpiliste einekomponentide puudumisel veidi teisiti, ehk sõin rohkem võileibu, kui tavaliselt. Rumalasti ilmselt tegin - poole trenni pealt aga märkasin, et pulss on tõusnud tavalisest kõrgemale ja ei soovi eriti langeda, sellega kaasnes kerge pearinglus ja õhupuudus. Lisandus ka kerge valu vasakul pool küljes (siiski mitte südame juures). See sundis mind treeningut lõpetama. Võis see olla tingitud sellest, et sõin enne trenni natuke liiga palju raskemini seeditavaid toiduaineid ja keha ei suutnud seedimise ja füüsilise treeninguga üheaegselt toime tulla? See teadmine välistaks igasugused muud patoloogiad. Aitäh lugemisele, analüüsimisele ja loodetavasti ka vastamisele kulutatud aja eest