alicewonsportland

Tsiteerides Rebecca Blacki: "It`s Friday, Friday" Kelle jaoks on nädalavahetus pidutsemise aeg, kellele puhkamise aeg. Mina igatahes panustan viimasele, sest möödunud nädalad on olnud päris kurnavad. Olen tahtnud kõike teha ja igal pool käia, kuid tegelikult oleksin ehk pidanud rahulikumalt võtma. Sel nädalal olen juba kahel päeval töölt otse teki alla jooksnud ja uinaku teinud (üks uinak oli lausa neljatunnine), sest pea valutas ja silmad olid väsinud. Vähene uni, minimaalne trenn ja korralik toit on ka oodatust 2kg enam peale toonud ehk siis olen võrreldes lavakaaluga +5kg. Nüüd võiks see kogumine ikka seisma jääda ja natuke ehk ka tagurpidi tagasi minna. Samas - ma ei ole kahe nädala jooksul midagi lugenud ja mu suhu on rännanud päris vinges koguses magusat. Eks keha nõudis seda, mida talle vahepeal ei antud . Jõusaali jõuan 27.11-24.12 vahemikus täpselt 12. korral ehk siis kõigest kolmel korral nädalas. Võtsin taasavastamiseks ühe vana kava, mille kestvus oligi üks kuu. Korralik superseeriatega rabistamine, kus lihasgrupid jagunevad: selg+rind, jalg, õlg + käed. Ühel päeval nädalas teen 60-minutilise kardio ja 200+ kordust kõhulihaseid. Vahepeal kuulutasin Instagramis, et viin ühe eksperimendi läbi... Ja seda ma tegin... Kind of... Suure hurraaga tõmbasin endale nutifoni sellise aplikatsiooni nagu Eat This Much. Tegemist on toitumise abimehega, mis genereerib sinu sätetele vastavalt sulle nädala menüü ja loob ka ostunimekirja. Äpi täisversioon on tasuline, kuid seda saab 14 päeva jooksul tasuta proovida. Kuidas see mulle meeldis? EAT THIS MUCH (kliki ja saad veebilehele) Individuaalsed sätted + Saad seadistada oma isiklikud kaloraaži ja makrode eesmärgid (vahemikud) + Saad seadistada toidukordade arvu ja toidukordade suuruse (näiteks hommik-lõuna-õhtu on suured toidukorrad ja vahepalad on väiksed) + Saad valida menüü koostamist kindla dieedi alusel (paleo, vegan, tavaline omnivoor) + Saad valida menüü suunitluse - kas panustad rohkem varieeruvale menüüle, täpsetele makrodele või ostukorvi lihtsusele (lühike nimekiri) + Saad elimineerida kindlad toiduained, mis sulle ei sobi (nt välistad mereannid, sealiha) - Iga päev ei ole 100% sinu kalorieesmärgile vastav, mõni päev võib olla väiksem või suurem Ostunimekiri + Toob sulle kõik vajalikud toorained ja kogused eraldi välja ja saadab soovi korral ka meilile + Saad paremale tõmmates ostunimekirjast toiduaineid "sahvrisse saata" ehk märkida, mis sul juba kodus olemas on - Ostunimekiri on ikkagi päris pikk - Ostunimekirjas on vahel meil puuduvaid asju ja nende asendamine tähendab seda, et su logitud päev ei vasta tegelikkusele Menüü + Vaheldusrikas päevamenüü ja nädalas toidud aeg-ajalt korduvad + Saad paremale tõmbega endale uue toidukorra genereerida (kui sulle näiteks midagi ei meeldi või eelistad vahetada) + Toidukordadele peale klikkides avaneb retsept + Saad retsepte/toidukordi oma lemmikutesse lisada või blokeerida (kui sulle midagi eriti meeldib või kohe üldse ei istu) - Veidrad kooslused (stiilis: söö vahepalaks lõhefileed ja viinamarju või 30g mandleid ja spinatilehti) - Ebaühtlased ja kohati absurdsed kogused (stiilis: söö õhtuks 2 portsu kodujuustu maasikatega ehk 450g kodujuustu + 300g maasikaid või söö vahepalaks natuke sellerit maapähklivõiga) - Palju korduvaid ja sarnaseid retsepte (tõenäoliselt on retseptibaas lihtsalt väike) - Meil leiduvaid toiduained baasis väga pole ja tüütu on retseptide koostises neid muuta (MFP-s paned lihtsalt skänni Alma piima pakk ja kõik) Oeh... Kohe rohkem ei oskagi välja tuua. Mina tegin seda kava kaasa tegelikult ainult poolteist päeva, sest mulle ei istunud need kooslused, mida ta pakkus. Mu kõht ei suuda vastu võtta kodujuustu üheskoos puuviljadega ja mu mõistus ei suuda vastu võtta kombot mandlid+muru. Ostsin küll pühapäeval kõik listis olnud toiduained koju valmis, kuid peale esimest päeva hakkasin juba viilima ehk tuunisin retsepte ümber ja lõpuks loobusin sinna kirja panemisest üldse. Samas pean tunnistama, et esimese päeva menüü oli väga meeldiv ja paljutõotav. Panin esimesel päeval eesmärgiks 2100kcal ja mu menüü nägi välja selline: Hommikusöök - puder kakao, mustikate ja võiga Vahepala - maapähklivõi ja moosiga võileib (mekkis hea, aga eriti kaua kõhtu täis ei hoia) Lõunasöök - ahjus küpsetatud Teriyaki lõhe ja spinatisalat (jumalik lõhe!) Vahepala - Maitsestamata jogurt mee ja banaaniga (eriti kaua kõhtu täis ei hoia) Õhtusöök - tuunikala ja avokaadoga salat (karp tuunikala vees, üks suurem avokaado ja palju sibulat - bueno!) Veendusin teiste ette tehtud menüüd jälgides seda, et minust ei saa kunagi toitumiskavade ja fittläppide järgijat, sest ma tahan ise otsustada, mida ma suhu pistan. Parem teen endale meelepäraseid valikuid ja pean MyFitnessPal`is järge või siis dieedi ajal sööngi tuimalt ühe ja sellesama menüü järgi päevast päeva. Usun, et toitumiskavad ja taolised abimehed on paljudele inimestele asendamatud, sest nende jaoks on enda toitude kirja panemine ja kalkuleerimine keerukas. Mina olen selle kalkuleerimisega harjunud ning jään oma liistude juurde. Sain pakutavaid retsepte uurides küll palju uusi ideid, mida proovida, kuid 100% ma teiste ette antud gramme ja milliliitreid ma jälgida ei suuda. Olen ikkagi iseenda peremees Kolmapäevane kohting sõbranna Heleniga, maitsev salat ja vein Kodukootud tatrajahuga piparkoogitaignast põhjapõdrad Kaunist alanud jõulukuud!

Tere kena esmaspäeva õhtupoolikut! Möödunud on mitmeid aastaid ajast, mil ma viimati sellist toredat ajaviidet nagu blogi pidamine harrastasin. Ka oli tolleaegne veebipäevik hoopis teise sisuga - Alice katsetused küpsetiste vallas. Täna võtsin spontaanselt vastu pakkumise see tegevus taaselustada, kuid uuel eesmärgil. Olen terve elu olnud tugevalt spordiga seotud ning viimasel kahel aastal just rohkem jõusaaliga. Paljud tuttavad uurivad, mida põrgut ma seal nende hantlite, kangige ja muu metallkraamiga niimoodi vehin ja kuhu sellega jõuda tahan. Senimaani on minu sotsiaalmeediakonto IG-s teid tegemistega kursis hoidnud, kuid kes ikka nelinurkse pildi all pikka ja lohisevat juttu lugeda (või kirjutada) viitsib. Nüüdsest katsun siin teie uudishimu mõningal määral rahuldada ja annan endast parima, et kõigest väheke täpsemalt rääkida. Alustan baasteadmiste jagamisega ehk siis põgus ülevaade minust kui inimloomast, senistest saavutustest ja üldistest eesmärkidest. Alice Mikk, 22, üliõpilane, töötan raamatupidajana (jah, totaalne kuivikust kontorirott). Spordialadest olen tegelenud ujumisega (7 aastat), võrkpalliga (6 aastat), kergejõustikuga, ratsutamisega. Paar suve sai ka naiste rahvaliigas jalgpalli taotud. Ette on näidata Les Mills GRIT ja TRX treeneri paberid, kuid hetkel aktiivselt treeneritööga ei tegele (ja tõenäoliselt annaksin otsad, kui peaksin GRIT-i kaasa tegema). Jõusaali jõudsin 2014. aasta lõpus ehk siis alles kaks aastat tagasi. Enne seda (gümnaasiumi ajal ja ülikooli alguses) käisin usinalt rühmatrennides ja eksisin aeg-ajalt küll ka jõusaali, kuid midagi eesmärgipärast seal ei teinud. Sama aasta oktoobris pakkusin end fitnessi- ja kulturismi EMV-le (Innar Mardo memoriaalile) vabatahtlikuks ja sealt see pisik külge jäi. Nüüd sügisel tuleb juba viies kord, kui vabatahtlikut särgi selga tõmban ja näljaste kulturistide-fitnessistide võistluste edukale läbiviimisele oma panuse annan. Eelmise aasta lõpus tundsin, et ei suuda enam omal jõul treeninguid ja toitumist sättida ning pöördusin Peep Reinarti poole, kes oli nõus oma abikäe ulatama. Koostöö on kestnud juba üle 8 kuu ning jätkub ka edaspidi, et 2017. aasta kevadel oma kahe aasta tagune idee lõpuks teoks teha. Siis näeb mind karikavõistlustel hoopis napimas rõivas kui seda on vabatahtlikutel ehk astun ka ise teiste tublide bodyfitnessistide kõrval lavale. Sellega tõmbakski esimese postituse otsad kokku ja lisaks veel, et võite julgelt siin kommenteerida (küsida, kiita, laita...) ja diskussiooni tekitada. Üks fotosüüdistus ka lõppu:

Pildimaterjali aeg! Aitäh jäädvustuste eest! Tõnu Kruusimäe Eastlabs / Fitnessandmass Viimane pilt on mu enda vaieldamatu lemmik Protokoll:

Minu teine võistlushooaeg on ametlikult lõppenud! Riiast tulin tagasi 4. kohaga, mis oli rivistust vaadates mulle endale ootuspärane. Riia võistlus ise suurem asi ei olnud... Või siis ootasin ma sellest hoopis midagi muud. Olin eelnevalt väga elevil, sest kohale pidi tulema mitmete riikide sportlasi ja kuna tegemist oli open kategooriaga, seisid rivis nii juuniorid, naised kui ka mastersid. Lõppkokkuvõttes olin natuke pettunud, sest väga paljud eelregistreerunud sportlased tegelikult kohale ei tulnud. Nii võistles minu kategoorias ainult 6 võistlejat, kellest 5 olid eestlased. Nagu oleks jälle eestikatel! Minu päev algas 8.00 eneseküürimise ja hotelli hommikusöögiga. Kuigi olin kaerahelbed ja šokolaadi kaasa võtnud, läksime mehega ikkagi piiluma, mis meie Hanza hotel meile pakub. Kuna seal oli puder, mesi ja kuivatatud puuviljad ilusasti laual olemas, siis ei hakanud toas eraldi toitu meisterdama. Peale seda meik, soeng, kaks kihti grimmi, kuivamine, pakkimine ning 13 paiku liikusime Studio69-sse. Võistluste algus venis kuskil 30 minutit, kuid kuna rannafitnessistide kategooriad lükati kokku ja õhtusesse ossa, siis saime enam-vähem plaanile vastavalt 15 paiku lavale. I-walk, pöörded, autasustamise ootamine, autasustamine... Ja läbi see päev oligi! Tunne jäi pisut kahtlane. Ei teagi, kas see oli tingitud vähesest osavõtust, kesisest pealtvaatajate huvist või võistluspaigast (kasiino ja klubi/stuudio, mille nimi on 69?). Peale võistlust tegime ka kohustuslikud pildid ning lasime jalga, et tähistama minna. Hooaja lõpp ja meestepäev siiski , Tähistamiseks suundusime sellisesse toredasse kohta nagu Street Burgers, kus valisime mõlemad topeltburgeri, mille kõrvale pakuti friikartuleid ja coleslaw salatit. Lisaks muidugi ka kauaoodatud õlu! Kui olime end pisut "kergemaks" jalutanud, astusime sisse Street Fries Kitchenisse ja võtsime kahepeale Belgia vahvli vanillijäätise, Nutella ja kirssidega. Kuna ooteajaks lubati ligi 30 minutit, siis tuli ootamise ajaks muidugi ka uued õlled võtta Eile võtsime ka veel mõnuga - sõime hommikul hotellis kõhu täis, lõunaks paar õhinapõhist retrosaiakest (ostsin kaneelirulli ja moonisaia) ning õhtul kodulinna jõudes sõitsime Uulitsasse, et kanawrapid tellida. Hiljem veel poest üks Magnumi jäätis Täna olen juba tagasi töölainel ja tavalise toitumise juures. Hakkan tasapisi kaloraaži tõstma ehk siis tagurpidi dieeti pidama. Eesmärk on võimalikult vähe esialgu kaalu juurde lasta ning leida endas jälle motivatsioon ja tahtmine tugevat trenni teha. Sel nädalal olen vabagraafikuga ehk siis teen täpselt nii palju trenni kui tahan. Süüa annan endale praegu 1700 ja natuke peale, sealjuures olen valkude osakaalu tõstnud. Aitäh kõigile mutritele ja poltidele, kes mu masinavärki sel hooajal koos on hoidnud! Eriti suured tänud treener Peep Reinartile ning mu elukaaslasele ja perele! Olete imelised! <3 Järgmises postituses annan teile ülevaate oma edasistest plaanidest Jällenägemiseni!

Alo! Olen elusalt ja tervelt Rumeeniast tagasi. Kuidas seal siis oli, küsite? Kultuurišokk! Reede varahommikul startisime kambaga Bistrita poole teele ning peale kahte lendu (mille ma mõlemad maha "tukastasin"), jõudsime ametlikku lennujaama. Meid oli ootamas võistlejate buss, kuhu lisaks meile ka teiste riikide sportlasi peale sokutati. Esimene sihtkoht - registreerimine. Lennujaam oli Bistritast ligi 100km kaugusel ning kuna teed olid kitsad, käänulised ja kiiruspiirangutega, loksusime sinna paar tundi. Ehk siis terve päev istumist lennukis ja bussis... Registreerimisel läks isegi kiiresti ning saime hotelli kohta uurima hakata. Tuli välja, et Rumeenia alaliit oli MM populaarsust alahinnanud ning võistlejate arv väga suur. Lisaks sellele olid meie koondise ankeedid esialgu kuskile valele kontaktile läinud ja jõudsid asjapulkadeni teistest hiljem. Need kaks tegurit kokku tähendas seda, et meid on paigutatud Costa´s Pensiunea-sse, mis asus suisa 23km kaugusel Bistritast. Istusime siis targalt bussi tagasi ja sõitsime majutuse poole. Kohale jõudes oli küll selline tunne, et see pisike majutusasutus sai alles samal päeval teada, et neil on üks punt eestlasi vaja tubadesse ära mahutada ja hommik-lõuna-õhtu süüa pakkuda. Koht ise oli paras nõukahõnguga kolkaküla - tänavatel jalutasid vanapapid, hobused vedasid koormaid, kanad ja lehmad olid maja ees, kord visati mulle möödasõitvast autost paukherneid kraesse ja surnud kassid olid lihtsalt rentslisse vedelema jäetud. Meie majutuse alumisel korrusel oli aga spordibaar, kus nädalavahetusel pidu ja pillerkaar käis. Hommikul võis maja eest asfaldilt leida mõne vägijoogiga liialdanud kodaniku menüü, kuid üllataval kombel meie uste taha keegi kolistama ei sattunud. Majutuskohast võistluspaika pidi meid viima buss, mille graafik esialgu kuskil kättesaadav ei olnud ja see tekitas natuke ärevust - olin ma ju juba laupäeval esimeses osas lavale astumas. Võistluste algus pidi olema 10.00 ehk tuli end varakult valmis sättida ja õigeks ajaks kohale jõuda. Ärkasin juba natuke enne 5.00, et keha veel viimast korda pesukinnastega üle koorida ning meigi kallale asuda. Samal ajal tegin ka hommikusöögi valmis: 50g kaerahelbeid kaerakliidega, minimaalselt vett ja soola, üks väiksem banaan ja 16g tõmmut šokolaadi + must pätikohv Peale sööki tegime Estaga kahepeale mulle grimmi esimese kihi ja jätkasin meigiga. Poole meikimise peal selgus, et ajakavas on muudatus tehtud ja Esta kategooria päev ette tõstetud ning minu kategooria on üldse esimene, kes lavale läheb. Üllatus oli suur ja pidime ka teda ette valmistama hakkama. Teise kihi grimmi pidin endale suures osas ise peale võluma ja paluma Janal tehtud töö üle vaadata ja selga korrigeerida. Grimm tuli väga ühtlane ja jõudis veel majutuskohas ära kuivada ning sain lihtsalt dressi peale tõmmata. Siis meigi viimane lihv, juuksed, asjad kokku ja juba õige pea tuligi Polivalenti spordihalli poole startida. Otsustasime takso kasuks, sest see bussiliiklus tundus niivõrd kaootiline. Nelja peale ei olnud ka see taksosõit teab mis kallis - 50-70 kohalikku ehk siis 11-16 eurot. Võistluspaigas võtsin numbri (sel korral pisike 4) ja tõmbasin bikiinid selga. Vaatasin veel üldise pildi üle ja hakkasin vaikselt sooja tegema ning hiljem ka pumpama. Siis pani Papa Ott mulle õli ja juba kutsutigi juunioreid lava taha. Rumeeniale kohaselt sain seal lavale viiva trepi kõrval veel mitukümmend minutit soojendada ja praadida ning lõpuks 10:50 kõndisin koos 20 teise juunioriga lavale. Konkurents oli kõva, kuid võistlejad sõbralikud ning laval mõnus. Nautisin kogu täiega! Ootuspäraselt ma poolfinaali 15 hulka ei saanud, kuid tean, et sel korral polnud ma kohe kindlasti ei viimane, eelviimane ega ka eel-eelviimane. Ise pakkusin (ja ka koondisekaaslased), et koht võiks olla 17-18. Täitsin enda eesmärki, sest tegin parema esituse kui kevadisel EM-l nii vormi kui ka lavalise oleku mõttes. Peale EMV olin ka suutnud ca 1,5kg maha koorida, mis andis pildile palju juurde. Tean, et mu vorm ei ole Euroopa ja maailma tasemel väga midagi väärt, kuid olen õnnelik, et siiani olen jõudnud. Eestit esindada - see on ikka võimas tunne. Supervorm ei tule üleöö ja töö peab peale hooaja lõppu jätkuma. Igatahes... Peale lavalkäiku... algas tähistamise, debüüt tehtud! Sel päeval võtsin toiduga väga vabalt ning nautisin suuri koguseid ja asju, mida olin tahtnud. Esimesena sõin ära kodust kaasa võetud pisikese šokolaadi, kolm piparkoogimaitselist Dumle kommi ja lennukis saadud kompveki. Siis juba läksin hotellist kaasa pandud lõuna kallale: Lihtne ja tavaline ja mõne jaoks tähistamiseks täiesti ebasobilik, aga mulle sobis ideaalselt. Magustoiduks sõin veel ühe proteiiniküpsise ja koorisin lusikaga ostetud kookose ja valge šokolaadi proteiinikreemi. Võistlustelt koju seiklesime bussiga, mida me esialgu ligi pool tundi ootasime ja mille üks organisaator meile lõpuks lihtsalt tellis... Suvaline liinibuss, kuhu ka kohalikud oma Rumeenia kupüüride eest pileteid said osta. Õhtul premeerisin end veel oma lemmiktoiduga - kaerahelbepuder! Sõin seda kaks head kausitäit (loe: sheikeritäit) ära, lisandiks mesi ja mõned naljakad vahukommi-kookoseküpsised (kohalik kraam). Kuna mul polnud kaerhelbeid otseselt kuskil pudruks keeta, siis lasin neil lihtsalt keeduspiraaliga keedetud vees paisuda ja nad ei olnud päris 100% läbi imbunud. See oli viga - hiljem paisusid nad maos edasi ja valutasin pool ööd kõhtu. Tänu sellele ka jube toidupohmell, mille päästis peotäis soolapähkleid, täisteralaaste. Pühapäeva õhtul tähistasime veel Oti pronksi ja Arida 4. kohta - pokaal šampust, suur viil liha- ja juusturikast pitsat ning kaks palli jäätist oli laual. Päeva kaloraaž võis tulla kuskil 2100-2200kcal. Esmaspäeval saime rahulikult ärgata, hommikuks singi-juustuomletti ja natuke kolgast avastada. Esmaspäeval hoidsin toiduga tagasi ja sõin isegi alla oma tavapärase dieedi lõpu 1550kcal (kuskil 1400). Kell 13 korjas meid peale lennujaama viiv buss (mis üllataval kombel oli punkt kell üks majutuse ees ja käis meid 10 minutit varem ka teavitamas, et ta on kohe varsti bussiga ette sõitmas). Lennud läksid kiirelt ja valutult. Üldiselt pean kogu ürituse eduka möödumise eest tänama seltskonda, sest kultuurišoki ja tagasilöökide juures suutsime üksteist toetada ja kõik probleemid lahendada. Kõik elasid kogu täiega kaasa ja aitasid vabadel momentidel. See on üks mõnus ühtekuuluvus- ja tiimitundega koondis välisvõistlustel. Aitäh teile, teiega läheks teinegi kord lahingusse! PS! The Aesthetic Project tegi võistlustel ka väga vingeid videoid (Rumeenia liikumised ja maailmameistrivõistlused, kokku 4 osa ausat meelelahutust), mida näed YouTubes: https://www.youtube.com/channel/UCzQbEWbocvGLZL1Vpj-pC6Q Kae perra! Näeme pühapäeval Riias!

Fotod Eastlabsilt: http://www.eastlabs.sk/en/photo-gallery

Panen mõne foto ka otse sündmuskohalt

Olen ennast nüüd natukene kogunud ja mõtteid klaarinud - aeg analüüsiks. 28.10.2017 EMV fitnessis ja kulturismis Alustasin võistlusdieeti 04.09.2017 ja dieedi pikkuseks kujunes 54 päeva. Kaal oli tol päeval MyFitnesspali andmete järgi nädalavahetuse söömingutest veel üleval ehk 65,9kg. Võistluspäeva hommikul olin 60,5kg. 54 päevaga kaotasin 5,4kg, mille põhjal võiks väita, et kaalulangetustempo oli suisa ideaalne (0,1kg päevas ja 0,7kg nädalas), kuid tegelikult oli kaalulangetus sel korral väga kaootiline ja tekitas minu jaoks palju lisapingeid. Teed nagu kõik õigesti, aga tema ei taha langeda Kaasa ei aidanud ka tihedad seedehädad ja nagu ka eelmise dieedi ajal, on mul kaks korda kuus naiselikud "rõõmud". Kevadel EKV lavale astudes kaalusin 59,9kg ning tundsin end hästi. Sel korral oli kõik risti-vastupidi. Kaal oli küll +0,6kg ja võib eeldada, et jõudsin peale eelmise hooaja lõppu lihast peale korjata, aga enesetunne oli võrreldav algajate võistlusele minekuga. Ma ei ole kaugeltki rahul, tundsin end väga pehmena. Suutsin laval särada ja end peale võistlust tehtud töö eest kiita, kuid sisimas on mul ikkagi halb tunne ja miskipärast ei oska ma hetkel meistritiitlist siirast rõõmu tunda. Võisin vastasest parem olla, kuid kas ma olin endast etem? Tahaksin paremini, tahaksin rohkem, tahaksin kuivemaks... Arvan, et oma osa on ka sellel, et tegemist on teise hooajaga ja esimesel sai märk maha pandud. Ootan teiselt hooajalt rohkem või siis olen lihtsalt niivõrd enesekriitiline. Lohutuseks iseendale - tegemist on hooaja avapauguga ning jõuan veel enne MM ja Riga Pearli mõned kilod maha koorida. Õnneks on rahulolematus motiveeriv tegur ning ärkan igal hommikul eesmärgiga endast just sel päeval 100% anda. Võistluspäeva sujuvuse kohta mul etteheiteid pole. Otsustasin endale sel korral ise soengu ja meigi teha ning jäin tulemusega rahule. Ainult patsipunumisega sain Kalamaja pererahvalt abi (eesotsas Mari-Liisiga). Grimmi tegi mulle taaskord Rain Kuusnõmm ja kolmest tema senimaani tehtud grimmist (EKV, Santa Susanna, EMV) oli see kindlalt kõige parem. Uued bikiinid istusid selga ja tundsin end neis hästi - Bikinis by Freydis juba oskab võistlusbikiine valmistada! Poseerimises tundsin end sel korral natukene ebakindlalt. Ei teagi, kas tegemist oli hooaja esimese võistluse rabistamisega või lõi välja enesekriitika. Mõtlesin (ja punnitasin) mitmes poosis üle. See-eest tundsin end laval vabamalt kui eelmisel korral - suhtlesin publikuga rohkem ja üleminekud/kõnd tulid loomulikumalt. Lava taga oli väga mõnus atmosfäär ja meeleolu, mille lõid nii võistlejad kui ka korraldustiim. Kiidan ka vabatahtlikke, ruumid olid väga hästi ette valmistatud! Mõned Siim Kinnase fotoseina jäädvustused: Treener Peep Reinart Tasakaalustav teine pool <3 Bodyfitness ei ole naiselik? Says who? Järeldused... Ma ei ole mitte kunagi täiesti rahul ning nii palju tööd tahab tegemist. Enne MM-i ja Riga Pearli tõmban toiduga koomale ja lisan natuke kulutust, et üleliigsest lahti saada. Lisaks harjutan poseerimist, et kogu see lavaline olek loomulik ja mugav välja näeks. Sel nädalal rassin jõusaalis nii kuidas torust tuleb, sest nädalavahetuse Armudu lambakarree, kartulid, Gustavi koogid on veel kuskil ladestunud ja annavad energiat. See nädal on ka viimane töönädal, sest järgmisel ja ülejärgmisel võib kasutada terminit "peak-week". Täna olen kaaluga juba laupäevast madalamale jõudnud (60,3kg) ning loodan, et ta liigub sama koostööaltilt edasi. Tahan järelejäänud kahel võistlusel enda selle hooaja parima versiooni lavale tuua, et saaksin südamerahuga teenitud puhkuse välja võtta ja midagi kripeldama ei jääks. Ja siis on jälle aeg ehitama hakata! Uute võistlusteni!

Esimesed võistlused tehtud! Sel korral oli mul samuti juuniorite kategoorias ainult üks vastane ning sain tituleeritud EMV juuniorite meistriks. Soovin tänada fotograafe hea emotsiooni ja kvaliteediga materjali eest: Mari Pukk Tõnu Kruusimäe Andre Altjõe Mõne päeva jooksul katsun ka endas mingile selgusele jõuda ja võistlusi analüüsida. Seda siis nii vormi, ilu-võluprotseduuride kui ka lavalise oleku osas. Hetkel on kõik mõtted peas ülehelikiirusel lendamas ja ma ei suuda neid kuidagi loogiliselt jaotada. Kuuleme õige pea!

Heia-heia! Hetkepostitus tulebki toitumise põhine, sest mida lähemale tuleb avavõistlus, seda kiiremaks muutub elutempo ja madalamaks kaloraaž. Ettevalmistuse ajal tarvitan 90% ulatuses kiirtoitu. Seda mitte hesside ja mäkkide kujul, vaid eelistan toite, mille koostises on minimaalselt toiduaineid ja mille valmistamiseks kulub samuti minimaalselt aega. Samas hoian „saledat joont“ ehk siis tooraine peab olema puhas ja kuna ma olen paras söödik, siis peab seda toorainet palju olema. Toit peab ka mulle maitsema (elementaarne). Siin mõningad nipid-trikid ja tootesoovitused. 1. Suur hommikusöök ehk kuidas saada kilo putru Minu salarelv on suvikõrvits ja munavalge! Riivin igal hommikul 150g suvikõrvitsat pudruhelvestele lisaks ning vispeldan keetmise lõpus sisse 100g munavalget. Lihtne matemaatika ütleb, et kui 50g kaerahelvestele lisada 600ml vett, 150g suvikõrvitsat ja 100g munavalget, saab putru juba 900g jagu. Natuke vett läheb küll keetmise ajal kaotsi, aga kui sa veel lisandeid ka peale paned (puuviljad, marjad jms), tuleb ports ikkagi võimas! Lisanditevaba portsjon annab: Pole paha, või mis? See puder ongi praeguste viimaste nädalate hommikul mind ootamas. Lisanditeks kasutan vastavalt tujudele kaneeli (piparkoogimaitseainet) või soola. Ei mingeid kalorivabasid kastmeid enam, sest hoian suhkruasendajatest eemale. Proovin sel korral, kas tumeda šokolaad välja jätmine midagi muudab. Pudru kõrval ootab mind alati tass piimakohvi (+30kcal). 2. Ma ei viitsi tatart/pastat keeta ehk kuidas mõne minutiga süsivesikuid saada Siin tuleb appi Tartu Mill oma tatrahelvestega! Minu lõunakarpi läheb 50g tatrahelbeid ja sellele valan peale 100-120g keevat vett. Näpuotsatäis soola ja pipart, mõni minut paisumist ja valmis ta ongi. Ei mingit keetmist ja hilisemat tatra kaalu järgi portsjoniteks jagamist. Võtad täpselt siis kui vaja ja nii palju kui vaja, sest puder valmib hetkega. Helbed võtavad ka päris suure koguse vett endasse, mis tähendab, et juba 50g kuivainest saab väga palju kraami. Kanafileed ja köögivilju kõrvale ning ongi täisväärtuslik lõuna valmis. Lõuna numbrites: Mulle meeldib lõunaks süüa rohkem valku, sest see hoiab kõhu kauem täis. 140g kana lisaks kõigele muule paitab kõhtu ja hinge 3. Kaks vahepala ühe hoobiga Päeva jooksul söön kaks vahepala, hommik-lõuna ja lõuna-õhtu vahel. Kõige lihtsam on need teha 75% ulatuses samast toorainest. Näiteks minu esimene vahepala, mille pistan nahka 11 ajal, koosneb 100g Profeel jogurtist või rasvatust kohupiimapastast, 150g keefirist, 25g neljaviljahelvestest, 10g mandlitest ja 100g marjadest. Sama koostis on ka vahepalal, mille söön ära enne trenni. Enne trenni kerge eine tegemine on oluline, sest jube ebameeldiv on keset ropprasket jalatrenni tühja kõhtu tunda. Kogu jõud oleks nagu kadunud ja seest õõnes… 75% reegel on hea, sest mänguruumi jääb palju: - Valio Profeel jogurtitel on 3 erinevat maitset (karamelli, ahjuõuna, maasika) - mandleid saab asendada pähklitega, seemnetega, helvestega - marjavalik sügavkülmaletis ei ole teps mitte tagasihoidlik (enda lemmikud on vaarikad ja mustikad) Ja nii annabki toidukord välja sellised numbrid: NB! Soovitan näljastel neljaviljahelbed esimesena karpi panna ja kuskil 50-60g vett peale valada. Saab jälle natuke suurema koguse, sest helbed+vesi on alati rohkem kui helbed. 4. Peale trenni ei jaksa süüa teha Kellel on mure sellega, et õhtul peale trenni vaaritamisek energiraasugi alles pole, siis ära muretse. Sa võid selle juba varem valmis teha ja õhtul laisalt karbikaane pealt virutada ja kahvli sisse lüüa. Nägid, et mu lõunasöögis oli 200g wokisegu? Aga kas sa tead, et wokisegu pakk kaalub 400g? Kuhu kadusid ülejäänud 200g? Ikka õhtusööki! Kuna ma eelistan viimase toidukorrana midagi sooja süüa, siis panen ikkagi panni tulele ja löön sinna kolm keskmist kodumuna (+ sool ja pipar), soojendan mikros samal ajal üleliigsed (see on muidugi nali) 200g köögivilju ja kaevan lusikaga paraja koguse avokaadot. Selle ajaga, kui juurikad taldrikule jõuavad, on munavalged kalgendunud ja saab samuti pannilt taldrikule transportida. Lihtne! Siin ongi minu õhtusöök: Kui sa isegi panni tulele ei viitsi panna, siis keeda omale mitme päeva jagu keedumune ette ja naudi sel kujul. Nippide ja trikkide valguses said aimu ka minu selle nädala menüüst, kus on kokku 1750kcal (172g süsivesikuid, 60g rasva ja 130g valku). Järgmisel korral on vormipiltide aeg! Kaunist alanud nädalat!

Olukorra update! Võistlushooaja avapauk ehk Eesti meistrivõistlused lähenevad kiiresti (ehk isegi liiga kiiresti!) ning juba 5 nädala pärast teen oma viimaseid reedeõhtuseid ettevalmistusi lavale astumiseks. Need kaks nädalat, mis eelmise postituse ja praeguse hetke vahele jäid, olid sisutihedad ning ka natuke probleemsed, aga kõigest kohe täpsemalt! Reebok Fitness Festival, Fitshopi Leaderi ja Barebari boksist võis leida mind ja Amanit Ostsin endale LÕPUKS Freddyd, mida juba pikalt piilunud olin <3 Nii... Räägin selle sügise plaanidest. Nagu mainitud, siis esimesena astun kontsade klõbinal lavale Eesti meistrivõistlustel ehk broneerige endale kuupäev... ...sest kaasaelajaid on vaja, kellele ma muidu ikka naeratan! Seejärel on mul kaks nädalat hingetõmbeaega (nali - hoopis vormi timmimiseks on aega) ning 10. novembril stardin Rumeeniasse Bistrita poole, kus kuni 13. novembrini on juunioride ja mastersite MM. Tagasi tulles saan nädala veel dieeditada ja 19. novembril Lätis Riga Pearlil oma hooaja lõpetada. Kui ma ausalt ütlen, siis ma siiamaani täpselt ei taju, kui lähedal võistlushooajaa algus ja lõpp on. Alles ma ju lõpetasin kevadhooaja ja sain natuke kergemalt võtta. Tunnen pisut muret selle üle, kas ma olen nii lühikese pausiga oma vormi parandanud või astun kevadise vormiga lavale. Usun, et mida võistluste poole ning mida kuivemaks jääb vorm, seda enesekindlamaks ma muutun. Hetkel on veel keeruline olukorda objektiivselt hinnata, sest mul ei ole nii suurt kogemust (ma olen sel alal ikka väga roheline) ja ma ei tea, kuidas mu keha viie nädalaga muutuda võib. Lisaks on see ettevalmistus eelmisest kardinaalselt erinev. Peaasi on treenerit kuulata, sest treener teab kõige paremini. Alice - power off, Peep - power on. Ettevalmistusega olen jõudnud nii kaugele, et täna hommikul oli kaal 63,7kg (ehk sama, mis nädal tagasi). Viimasel ülevaatusel (eelmise nädala laupäeval) ütles Peep, et 4kg maha ja oleme valmis, mis teeks võistluskaaluks paarsada grammi alla 60kg. Pühapäeval vaatas mulle tegelikult isegi 63,3kg vastu, kuid selle nädala alguses lendas ootamatult otsa +1kg, mis oli tingitud (taaskord) seedeprobleemidest. Lõppkokkuvõttes kannatasin neli päeva tugeva kõhukinnisuse käes - toit läks sisse ja sinna ta jäi. Olemine oli raske ja eile tundsin, et enam ei jaksa ja tuleb vist Microlaxi kasuks otsustada. Treener soovitas aga ensüüme ja suts kanget, sest Microlax võib seedesüsteemile rohkem kahju kui kasu teha. Eile õhtul siis tõmbasin mõlemad naha vahele (ohsaa, kus see 100g rummi pähe hakkas) ja üllatus-üllatus! Ensüümid ja kärakas töötasid ning olukord tasapisi taastub. Pöidlad pihku, et see jääb viimaseks jamaks selle ettevalmistuse ajal... Hea trenn oli ja seda reedab lai naeratus mu näol Süüa saan veel palju - 2100kcal, mis jaguneb: 250g süsivesikud; 60g rasvad; 140g valgud. Tavapärane hommikusöök Kuna kaloraaž on kõrge, siis on ka kogused päris suured ja kõht ei jõuagi vahepeal tühjaks minna. Eelmise dieedi ajal olin selles punktis juba kuskil 1600 kcal ligidal ehk siis pean praegu õnnelik olema. Kuigi ma esialgu mõtlesin, et olen ka teisel ettevalmistusel laisk ja söön iga päev täpselt identseid toite, siis see plaan läks luhta. Mulle on teatud toidud hetkel väga vastumeelsed, kuid see-eest olen leidnud uued lemmikud. Oma roll on kindlasti sellel, et söön 500 kcal rohkem kui eelmine kord samal ajal ning ma lihtsalt ei suudaks päeva jooksul üüratuid koguseid sisse vitsutada. Samas ei saa ma millegi üle viriseda, sest 2100kcal annab mulle praegu väga suure mänguruumi - kui mul on "tahaks-koguaeg-süüa" päev, siis eelistan volüümikaid toite (köögiviljad, puuviljad, marjad, lahja liha, avokaado jms) ning teine päev kui on rohkem "väga-nagu-ei-taha-aga-sööma-peab" tunne, siis eelistan kompaktseid ja kaloririkkaid toite (šokolaad, rosinad, banaan, teraviljad, pähklid, rasvane liha jms). Igapäevaselt kasutan tatrahelbeid, palju köögivilju ja puuvilju, keefiri, pähkleid, rosinaid, muna, suitsukana, pitsakatet, tuunikala... Ja muidugi hommikusöögiks kaerahelbed, piim, munavalge, proteiinipulber, suvikõrvits ja hea-parem pudrule peale panemiseks. Tagasi tuli ka minu avokaado ja kodujuustu armastus. Seda pidu ja pillerkaart ei pruugi kauaks olla, sest tegelikult on järgmise nädala laupäevaks pandud kaalueesmärk 62,0kg. Seedeprobleemi lahenedes peaks see number praegu veel korralikult kukkuma, kuid kas järgmiseks laupäevaks soovitud kaalunumber ees on, seda ma ei tea. Mida ma kindlalt võin öelda, on see, et vale numbri korral muudame langetusmeetodeid rangemaks/agressiivsemaks. Kuidagi on vaja ju see pekikiht maha sulatada ning kogu töö ja vaev välja võluda! Väike ülevaade jälle tehtud ning siinkohal jätakski jutu katki. Endale väike reminder: pane vormi edasiminek ehk siis dieedi algus versus hetkeseis ning kirjuta üles natuke toidunippe ehk kuidas kiirelt, mugavalt ja tervislikult kõht head-paremat täis hoida. Teate nüüd, mida järgmiselt postituselt oodata. Ärge laske sügisel endast võitu saada ja püsige terved!

Dieet alaku! Poleks kunagi arvanud, et alustan dieeti vaid 8 nädalat enne võistlusi. Eelmisel korral läks lavavormi saamiseks suisa 24 nädalat. Selle ajaga tuli kaotada ca 15-16kg, kuid sel korral on olukord tunduvalt leebem – maha tuleb koorida 5-6kg. Eelmise dieedi lõpus olin kaloraažiga kukkunud 1530 kcal peale, kuid nüüd lühikese võistlusvälise ajaga sain tagasi 2300-2500 kcal vahele. Selle kaloraaži juures jäi kaalutõus ühel hetkel seisma. Muidugi ei söönud ma kohe peale võistlusi selles numbrivahemikus, vaid tõstsin kaloraaži vastavalt kehakaalu muutusele. Kui enam ei tõusnud, panin juurde ehk tegin tagurpidi dieeti. Lubasin endale ka väga kõrge kaloraažiga päevi ning ei keelanud vabamalt võtmist. Nüüd olen nädalakese söönud 2200kcal, sest panime treeneriga paika, et dieeti alustame kuskilt 64kg pealt. Sünnipäeva tähistamine Oivalise kohvikus Kuna eelmisel nädalal kannatasin seedeprobleemide käes ja nädalavahetusel sain ühe kauni pulma osaliseks (ja ise aastakese vanemaks), siis polnud ma kindel, kas saan stardikaalu piisavalt madalaks. Streik lõi kõik süsteemi sassi ja keha hoidis kinni nii vett kui ka toitu. Tundsin, et olen paistes ja midagi ei liigu. Eile hommikul oli kaal 65,1kg, mis tähendab, et ligi kilo jagu rohkem kui oleks võinud. Esialgu sellest paanikat tekitama ei hakka ja kaloraaž kukub vaid 50kcal jagu (2150kcal, millest 150g valk, 60g rasv ja ülejäänud süsivesikud). Loodetavasti ei pea drastiliselt kukutama hakkama (täna oli kaal 64,9kg ja sisetunne ütleb, et ta läheb ka järgmistel päevadel alla). Üks vahepala eksis siia ära - hiinakapsas, avokaado, kodujuust 5%, praemuna + kohupiimakreem 0,1%, ananass, mesi Treeningutega jätkan vanaviisi ehk siis hetkel on 5 saalitrenni nädalas, 1 kardiopäev ja 1 puhkepäev. Lisasin igasse hommikusse (v.a puhkepäev) tühja kõhu peale 15min jalgrattal väntamist (mulle kahtlasel kombel meeldib see hommikune kiire higistamine). Toidulisanditest on hetkel kasutusel BCAA, Olimp Whey Protein Complex (soolakaramelli - and I love it!), aeg-ajalt preworkout Knockout 2.0 (nätsukommi). Kuna öeldakse, et vitamiine tuleb tarvitada kõikides kuudes, milles on r-täht, siis hakkasin jälle ka vitamiine-mineraale Vita-Min multiple Sport sööma, lisan õige pea ka Omega3. Hetkel teen ka MSM kuuri. Kohe näha, et sügis ja haiguste aeg on siin, sest Sparta Fitshopi vitamiinilett oli jube hõredaks jäänud Shape-check ja reedeõhtune endlitegu Helenaga Kui eelmises postituses mainisin, et tellin sel korral Victory-st endale võistlusbikiinid, siis lühikese aja jooksul muutus kõik kardinaalselt. Vaatasin natuke sotsiaalmeedias erinevaid lõikeid ja värvilahendusi ning arutasin kaasvõistlejatega nende eelistusi. Helena Mang soovitas mul kindlasti Freydise bikiinidele pilk peale visata ning tegijaga nõu pidada. Nii juhtuski, et Freydis aitas mind suuruste ja mõõtudega ning leidsin endale ready-made bikiinide hulgast täpselt ideaalsed bikiinid. Ei olnudki tarvis eraldi tellida ja oodata, kuni valmivad! Neljapäeval andsin tellimuse sisse ja juba järgmise nädala reedel leidsid need tee minuni. Olin nii elevil, sest sisimas kartsin, et bikiinid ei pruugi mulle absoluutselt sobida. Kui ma need lõpuks kätte sain, siis nägin, kui ilusad need ikka on ja olin kui väike laps kommipoes (või jõuluvana juures). Selga pannes - superluks, istu, viis! Ootan ainult, et nüüd ise lavavormi saaksin ja auga bikiinid välja kannaksin. Võib juhtuda, et ise kahanedes peab ka bikiine natuke kohendama, aga selles aitab mind mu kallis ema. Hinnast… Freydise ready-made bikiinid on 10-20% odavamad kui tellimuse peale valmistatud bikiinid ning vahel võib isegi leida kuni 50% soodsamaid bikiine. Minu bikiinid läksid maksma 350 eurot (+20 eurot saatmiskulu), kuid kui arvestasin, et võistlen nendega mitu hooaega ning hiljem on võimalik need uutele tegijatele edasi müüa, siis tundus see hind vägagi mõistlik. Ja nüüd paljulubatud osa... Iseenda õmmeldud bikiinide ilma kaunistusteta kogumaksumus jäi 30 euro kanti. Sinna sisse arvestasin nii padjandid, riide, niidid, paelad, kummid, vooderduse, kinnitused/vahelülid jms. Lisaks sellele kulutasin 90 eurot kividele ja liimimistarvikutele! Kindlasti saab neid Swarovski kive ka välismaalt odavama hinna eest tellida, kuid kuna aeg pressis peale ning ma polnud varem tellinud ja kvaliteedis päris kindel, soetasin kivid ikkagi Karnaluksist. Seal on küll hea valik, kuid kui sa oma bikiinidele ligi 1000 kivi liimida tahad, siis pead ka suure väljaminekuga arvestama. Seega – kodukootud bikiinide kogumaksumus jäi kuskile 120 euro kanti. Võiksin ka väga julmalt siia sisse lülitada ema töö hinna, kuid ema lapselt tunnitasu ei nõudnud Muide, minu türkiissinised bodyfitnessi bikiinid on nüüd Telliskivi Fitshopis müügis. Kui kellelgi on vaja bikiine, kuid ei taha esialgu üüratuid summasid välja käia, siis mine proovi selga! Saad bikiinid ainult kivide hinnaga. Panen siia veel ühe näidise, millised need bikiinid ikkagi on: Lilianiga EKV lava taga Trennis näeme!

Piinlikult kaua on blogi jälle sissekandeta olnud... Ei teagi kohe millisest otsast alustada ehk siis jätkan sealt, kus pooleli jäi ja räägin natuke juulikuust. Üsna pea peale viimase sissekande tegemist läks tööl kiireks, sest enne puhkust tuli kõikvõimalikud poolikud asjad ära lõpetada. Ja siis sain südamerahuga kaheks nädalaks tööst aja maha võtta ja puhkama minna! Olime noormehega puhkused ühele ajale sobitanud ja planeerinud 10-päevase reisi Itaaliasse. Kuna kumbki meist pole eriline basseini ääres vedeleja ja ihugrillija, siis paketireis polnud isegi variant. Organiseerisime kõik ise - lennupiletid, majutuse, autorendi, ühistranspordipiletid jms. Puhkus ise oli semi-planeeritud ehk me tahtsime endale piisavalt liikumisvabadust jätta ja mitte tormata. See töötas hästi, sest meil tuli palju spontaanseid ideid nagu näiteks Milanos käimine. Pooled majutused broneerisime ka alles kohapeal seigeldes vastavalt sihtkohale. Viis päeva oli meie kasutuses ka Fiat500 autopunn, mis meid visalt Autostradal ja mägedes edasi viis. Pidev ringitõmblemine tähendas ka seda, et reisi ajaks tõmbasin trennile kriipsu peale ja võtsin puhkust toitumise jälgimisest. Sõin siis kui kõht märku andis ja seda mida hing ihkas. Sõime mitmel-mitmel korral imelist Itaalia pitsat ja pastat, nautisime veini ja õlut, hommikusöögilaud lokkas saiakestest, croissantidest ja küpsistest. Ikkagi inimene ja puhkuse ajal endale piiranguid seadma ei hakanud. Lõppkokkuvõttes tulin tagasi ja kaalusin täpselt sama palju kui minnes. Oma roll on liikumises - peale reisi lõppu ütles Polar meile, et oleme terve reisi vältel kõndinud 200 000 sammu, mis teeb 20 000 sammu päevas. Eks mõni päev oli tagasihoidlikum (järve ääres lebotamise päevad) ja teine päev ekstreemne (intensiivne vaatamisväärsustega tutvumine ja matkad). Trenni ma seal ei teinud, sest pikad päevad väsitasid ära ja õhtul suutsin mõelda ainult külmale joogile ja teki alla pugemisele. Temperatuur oli päeval 30+ kraadi, mis eriti trenniisu ei tekitanud. Aga... puhkusel tulebki nautida! Pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna Bergamo Veneetsia + Burano, Murano, Torcello Pechiera del Garda + Sirmione Milano Treviso Lisaks käisime läbi: Padua, Verona (Koitu ja Laurat ei näinud...), Molina, Brescia. Ja taaskord lükkan ma edasi oma lubadust kodukootud võistlusbikiinide maksumuse postitus kirjutada Vabandust, kes seda juba pikemat aega oodanud on, kuid kuna ma lähen kuu lõpus Victory Bikiniga kohtumisele, siis hea meelega tooksin kohe võrdluse isetehtud bikiinide ja asjatundjatelt tellitud bikiinide vahel. Otsustasin, et sel korral ei hakka ise bikiinidega mässama ja lasen õmmelda. Ehk siis, kes juba sellest välja luges siis JAH! MA VÕISTLEN SÜGISHOOAJAL! Puhkused on puhatud ja olen juba mitmendat nädalat tugeva trenni lainel. Toitumist veel kärbitud ei ole, kuid sellest nädalast lõin toidulaua puhtaks ja jäävad ära igasugused toidud-joogid, mis heale vormile kuidagiviisi kaasa ei aita. Järgmisel korral täpsemalt hetkeseisust trenni, toidu ja tulevaste võistluste osas. Nautige suve, kuniks seda veel on!

Kohe näha, et suvi käes, sest kirjutamine on täiesti unarusse jäänud! Mõni lugeja on juba isegi küsinud, millal on uut infot oodata. Suure suuga lubasin selles postituses rääkida pisut isiklikumal tasandil ning selgitada, miks ma seda spordiala teen ja miks see mulle nii tohutult meeldib. Kes mäletab veel minu algusaegade postitusi, siis rääkisin põgusalt oma läbipõetud toitumishäiretest ja tagajärgedest. Selles postituses on päris palju mõtteid 13/09/2016 postitusest ehk võite julgelt selle kõrvale lahti võtta. Postitus võib esialgu tunduda negatiivne, kuid luban, et mida edasi, seda positiivsemaks läheb! Kust siis pihta hakata... Võib-olla natukene liiga otsekohene või jõhker väljaütlemine, aga ma olen haige olnud alates sellest ajast, kui ma avastasin enda jaoks kalorid ja kuidas nad minu välimusele mõjuvad ning ma ei parane sellest tõvest mitte kunagi. Oma haiguse "faasidest" rääkisin juba alguses: 1 Tundus lihtsalt äge mõte kaalus alla võtta 2 Kaalulangetusest sai kinnisidee (tekkis hasart) 3 Anoreksia hakkas vaimule ja tervisele 4 Mõistsin, et see ei ole okei ja hakkasin august väljapääsu otsima 5 Sain uue toitumishäire ülesöömishoogude näol ja kaal tõusis kosmosesse 6 Mõistsin, et see ei ole okei ja hakkasin august väljapääsu otsima Ja selles kohas tuligi mängu fitness! Fitness on elustiil, mis seob teadliku treeningu ja tasakaalustatud toitumise ehk siis täpselt see, mida oli minul vajaka. Minu mõtlemine anoreksia perioodil oli "mida vähem ma söön ja mida rohkem trenni teen, seda kiiremini alla võtan". Ülesöömishoogude ajal muutus see "mida rohkem ma söön, seda rohkem ma pean trenni tegema ja mida rohkem ma trenni teen, seda rohkem võin ma süüa". Kumbki ei tundu tagantjärele mõeldes just eriti tervislik lähenemine. Hetkel pean oma toidulauamotoks aga pigem "söön nii palju kui võimalik, aga mitte rohkem kui mu keha vajab". Trennide juures pean kinni põhimõttest, et rohkem ei ole alati parem! Olen palju kuulnud, kuidas fitnessi (just võistlemist) peetakse toitumishäirete all kannatanud inimestele libedaks teeks, sest on lihtne tagasi vanade käitumismustrite juurde naasta. Kaalu langetamine võib jälle saada kinnisideeks või peale võistlusi kaotab inimene mõistuse ja sööb end otseses mõttes seaks. Mina ei ole selle väitega nõus, kuigi kindlasti on ka neid, kellele fitness nii mõjub. Minu puhul on fitnessi näol tegemist ravimiga, mis mu haigust leevendab (kuigi kahjuks pole välja ravimisest haisugi). Milles see haigus nüüd seisneb, kui olen paremas vormis kui ei kunagi varem ja naudin elu täiel rinnal? Ma näen kõikjal kaloreid! Ma näen kõikjal gramme! Ma näen kõikjal valkusid, rasvasid, süsivesikuid... Sina näed laual lasanjet, mina näen suures koguses süsivesikuid ja rasva. Sina näed kooki, mina näen suhkrut ja võid. Kui keegi pakub välja koogi tegemise, hakkan automaatselt retsepti ümber genereerima, et valikud tervislikumad oleksid. Ma tean, kui palju enamikes toiduainetes on 100g kohta kaloreid ning tihtipeale on ka makrod pähe kulunud. Üritan tihtipeale väljas süües numbrid kirja panna. Ma jälgin pingsalt, kuidas mu tarbitud üle- või alakaloraaž kaalule mõjub ja kaalun end võimalusel igal hommikul. Ma kaalun end vahel ka enne/peale trenni või toidukorda. Mulle meeldib, kui mul on ülevaade sellest, mida ja mis koguses ma endale sisse söön ning kuidas see mu kehale mõjub. Aga... Suudan end vajadusel ka vabaks lasta. Nii veetsin ka näiteks eelmise nädalavahetuse Käärikul, võtsin osa tudengite suvemängudest ja sõin seda, mida kokatädid pakkusid. Lisaks olime poest kaasa haaranud puuvilja ja lihasnäkki, sest kolm toidukorda tundus natuke vähe. Juba kahe nädala pärast on mul tulemas 10-päevane reis, kus ma jätan nurka nii kaalu kui ka toidupäeviku ning trennid on vastavalt võimalusele (jooks, matkamine, jalutamine, oma keharaskusega harjutused). Kui anoreksia ja ülesöömise ajal tekitas minus stressi vastavalt seisev kaalunumber või see, et ma ei suuda sisse õgitud kaloreid ära kulutada, siis nüüd olen selles osas rahu leidnud. Fitness on andnud mulle kontrolli iseenda üle ning samas ka teatava vabaduse. Ma tean, et 2300-2500 kcal päevas on hetkel mu kehale täpselt paras kogus ära põletada ja üks-kaks korda nädalas võin viimase toidukorra vabamalt võtta ning sellest numbrist üle minna. Ja mitte midagi ei juhtu! Anoreksia ajal kogusin koju rämpstoitu, mida ma vaatasin ja ei söönud, ülesöömishoogude ajal ostsin koju rämpstoitu, et end distsiplineerida ja proovida mitte neid ühe korraga sisse vitsutada (mida ma lõpuks ikka tegin). Nüüd võib mul kodus rämpsu olla, kuid see enamasti ei huvita mind. Kui peakski isu tekkima, siis vajadusel piirdun ühega või kui tahan, siis söön isu täis. Ma tean, et kaal võib kõikuda mitme kilo vahemikus ja seda mõjutavad toit, seedeprobleemid, menstruaaltsüklid, pingelised ajad jms. Peale võistlust olen süümepiinadeta juurde võtnud 2,5kg ja võtan veel tasa ja targu umbes kilo-kaks. Hetkevorm - kaal 61,6kg Pean tunnistama, et peale võistlusi oli mul esialgu toitumisega väga lihtne, kuid ühel hetkel tundsin, et hakkan vaikselt enda üle kontrolli kaotama (ja see ei meeldinud mulle). Ma tean, et ma olen suur harjumuste ohver, sest peale võistlusi jätkasin oma mitmeid traditsioone nagu näiteks tume šokolaad hommikupudrul, viis toidukorda... Siis mõtlesin, et aga ma võin ju nüüd tumeda šokolaadi asemel ka midagi muud panna! Nii rändasid mu pudrule ja suhu erinevad kompvekid, kuni tulid mängu küpsised, jäätis ja muu maitselt magus kraam. Sain endale tobeda harjumuse, et igal päeval peab midagi saama ning selle välja juurimiseks tegin juuni esimestel päevadel noormehega diili, et hoiame juunikuus (mõningate eranditega) suhkrust eemale! Senimaani on kõik hästi läinud ning oleme leidnud palju mõnusamaid alternatiive (palju puuvilju, marju ja isetehtud suhkruvabasid küpsetisi). Nagu ma alguses mainisin, siis toitumishäirest ei parane ma 100% ulatuses mitte kunagi. Ikka juhtub, et leian enda peas siginemas imelikke mõtteid kaloraaži piiramisest või siis söön ühekorraga ära pool purki maapähklivõid ja tunnen end seepärast halvasti. On paremaid ja halvemaid aegu, aga võin julgelt väita, et fitness kui elustiil sobib mulle. Ilma selleta kaevaksin väga suure tõenäosusega endale järjest sügavamat auku. Ja ei saa me läbi pildigaleriita: Hommikud Tänavatoidufestivali saak Kodukootud tervislikud koogid Tuunisin Helena Kõivsaare retsepti. Põhi: 200g Kalevi digestive küpsiseid, 2tl kookosõli, 100g õunakastet Täidis: 380g Alma 4% kreeka jogurtit, 380g Saare 10% kreeka jogurtit, 120g banaani, 200g maasikaid, 20g želatiini (50ml vees eelnevalt lahustada) Peale kaunistamiseks 100g maasikaid ja 20g purustatud toorkakaod. Tee küpsisepurust ja vedelainetest põhi, vajuta koogivormi põhja. Blenderda täidis kokku, vala põhjale. Kaunista ja pane külmikusse. 1/8 kooki on 300kcal - 32C/15F/8P Tegime Grillfestil ka natuke nalja Ja nii ongi! Kaunist suve kõigile!

On aeg jälle kokkuvõtteid teha! Hetkevorm Tunduvalt pehmem, kui võistlusvorm (mis on igati normaalne!), kuid pole end põrsaks söönud. Imekombel olen ikka veel alla 60kg, välja arvatud vabama menüüga päevade järgsed hommikul, kui toit pole veel jõudnud seeduda või keha kalorite (süsivesikute-rasvade) üledoosiga võitleb. Täna hommikul näitas kaal mulle 59,8kg... Mul ei ole õrna aimugi, kuhu see toit läheb, sest eilne kaloraaž oli päris kõrge - õhtul sai välislähetusest naastes televiisori kõrvale õlut joodud ja rämpsu söödud. Mingisugune sisepõlemismootor töötab jätkuvalt täisvõimsusel ja töötleb vist võistlusdieedi ajal puudu oleva toidu tagantjärele ära. Leppisime treeneriga kokku, et off-seasoni lõpuks võiksin kaaluda kuskil 63-64kg, mis tähendab, et ruumi veel on. Hetkel pole küll 100% kindel, et ma sügisel lavalaudadele astun, aga ega nagunii ei tahaks hetkel rohkem juurde võtta. Mõni kilo peab aga tulema, sest muidu pole millegi pealt arengut teha ja lihast kasvatada. Hetkel vaatab peeglist selline Väike My vastu Viimase 30 päeva kaalugraafik Myfitnesspali andmetel Treeningud Aitab kergete raskuste kõigutamisest ja hakkame jõudu taastama/arendama! Alustasin sel nädalal uue treeningkavaga, mille eesmärk on dieediga kaotatud lihasjõud tasa ja targu taastada ning lihast peale saada. Treeningud on üles ehitatud 2+1 süsteemiga ehk siis kaks järjestikust päeva on saalitrennid ning seejärel tuleb kardio/puhkus. Nädalas on kokku seega viis saalitrenni, üks päev, kus teen 45-minutilise kardiosessiooni ja üks päev on jäetud taastumiseks. Lihasgrupid on jagatud kolme erineva treeningpäeva vahel: JALAD - kükk - hack-kükk / jalapress (üle nädala vahetub) - nelipea masinal - sirgete jalgadega jõutõmme - kakspea masinal - väljaasted smithil - jalgade lahutamine - säär smithil - säär istudes SELG, RIND, KÕHT - ploki tõmbed ülalt (laialt) - kangi tõmbed kõhtu - ploki tõmbed ülalt (kitsalt) - keretõsted kettaga (alaselg) - traktor - hantlite lennutamine (kaldpingil) - masinal surumine - kõht (enamasti teen 2 harjutust, 4 seeriat ja maksimaalsed kordused) ÕLG, KÄED - kangi surumine smithil - hantlite lennutamine - õla tagaosa hantlitega - õla tagaosa masinal - lendamine masinal - triitseps plokil (üle pea) - biitseps hantlitega (istudes) - dipsid Seeriaid on 3-5 ning kordusi 6-12, mis tähendab, et raskused peaksid iga nädalaga üha kasvama hakkama. Kava ise meeldib mulle väga ning parim osa selle juures on see... et ma ei pea enam lõpus minutitki kardiot tegema! Oh happy day! Terve nädala kardio piirdub 5 x 15 minutit ellipsil soojendusega ja ühe 45-minutilise treeninguga. See teeb kokku ainult 2 tundi kardiosarnast liigutamist nädalas. Esimesed trennid on lihased mõnusalt piimhapet täis tõmmanud ning teisel päeval peale jalapäeva olin puujalg. Aga siiralt - igatsesin juba seda korraliku pingutuse tunnet ning lihasvalu peale treeninguid. Toitumine Nagu ma eelnevalt mainisin on mu keha korralikul hävitusrežiimil ning miski sisse püsima ei jää. Hetkel oleme plaanitust varem jõudnud 2200 kcal päevakaloraaži juurde, millest üle poole tuleb süsivesikutest (mis omakorda tähendab metsikus koguses süüa!). Makrod ongi ainult süsivesikute osas kasvama pandud - rasvad on ikka 55g, valgud 140g ja süsivesikud nüüd juba 286g! Võrdluses dieedi lõpu makrodega on rasvad ja valgud kasvanud kumbki ainult 5 grammi, kuid süsivesikud on kahekordistunud Toidulaual on rohkem mängulisust ja söön palju vabamalt. Tihti tuleb ette olukordi, kui ma ei pea vajalikuks iga suutäit taga ajada või teen allikates vahetusi. Enam ei keela ma endal erinevaid toite maitsta - kui ikka on kolleegil sünnipäev ning ta on teinud rammusat valge šokolaadi kooki, siis mekin hea meelega. Alati ei pea sööma tervet tükki, kuid ma arvan, et võistlusvälisel ajal peaks oskama aeg-ajalt elu nautida. Kuid samas... kui sa tead, et sa oled inimene, kes peale esimest kompvekki või šokolaaditükki enam pidama ei saa, siis parem väldi esimest ampsu või tee teisi valikuid. Igaüks on erinev! Ühe päeva neli toidukorda - riis, kana, tuunikala tomatikastmes, brokkoli, šampinjonid, seened, 0,1% kohupiimakreem, 10% kreeka jogurt, maasikas, banaan, nektariin... Mida veel hing ihkab! Milline kaunis hommik, kui meespool sulle toidu voodisse kohale toob! Juusturöst, 0,1% toorjuust, praetud (rasvane) juust, vedela munakollasega praemuna, rukola, värske tomat ja muidugi piimakohv Tortillapitsa on alati hea mõte - ketšup, paprika, suitsukana, sibul, šampinjonid, rasvane juust, rukola ja balsamico kaste Omlett, värske salat, seemneleib rasvase juustuga Isud ehk seemneleib vürtsikilu ja rohelise sibulaga. Muna keetmine ununes ära.. ups Vahel tuleb osata nautida ka! Selleks korraks kõik! Luban, et järgmine postitus tuleb rohkem endassevaatav... Mainisin ühes varasemas postituses, et minu jaoks on kogu see teekond isiklikul tasandil ülimalt oluline ning mul on omad põhjused, miks ma seda kõike naudin (mitte ei näe enesepiitsutamisena). Järgmises postituses just seda lahkangi - miks minu jaoks fitness nii oluline on ning kuidas see võistlusettevalmistus mind muutnud on. Kaunist suve algust kõigile, praeguste ilmade juures on seda juba täitsa sobilik öelda! Loodan, et olete rannavormi valmis saanud (või on teil see terve aasta juba riiete all peidus olnud) ning suured suvised pidustused teie toitumise ja treeningutega seotud eesmärkidele põntsu ei pane!

Jälle 2x putrusid... ...õuna-kaneeli-või ... šokolaadi-banaani-mustika +hazelnut choco kalorivaba kaste (Frankys Bakery - http://fitshop.fitness.ee/kastmed-maitsed/0/readmore/1819/Frankys-Kalorivaba-Siirup/) Ja midagi muud ka... ... üks lõuna - omlett kahest munast, värske salat ja kaks viilu seemneleiba rasvase juustuga ... ilus pühapäeva hommik ehk kui su mees sulle söögi voodisse kohale toob röstsai väherasvase toorjuustu, vedela munakollasega muna, praetud juustu, rucola ja tomatiga pluss piimakohv ... tortillapitsa, millelt leiab suitsukana, seeni, sibulat (ekstra suures koguses), paprikat, rasvast juustu, rucolat + balsamico

Näha on, et hommikusöögid on lemmikud Jälle pudruporri...

Puhkenädal on nüüdseks läbi saanud ja olen tagasi „tööpostil“. Keha ja vaim vajasid seda nädalat, kus korraks 100% ulatuses treeningutest ja 50% ulatuses toitumise jälgimisest eemale tulla ning nüüd on jõudu-jaksu-tahtmist jälle täismahus tööle hakata. Mis ma siis selle puhkenädalaga ette võtsin? Nautisin! Leppisime treeneriga kokku, et peale võistlusi võib endale täpselt seda lubada, mida hing ihkab ja täpselt nii ma ka tegin…. kuid päev hiljem. Võistlusjärgselt ei olnudki erilisi isusid ja sõin väga tagasihoidlikult – peale võistlust sümboolsed neli kommi (esialgu ei saanud Kalevi uhket uue disainiga Maiuspala kommi lahti, vähe praktikat dieedi ajal saanud) lõunal ja õhtul leidis minu taldrikust peaasjalikult liha ja sibulat ning käisin ka värskete maasikate ja tumeda šokolaadi kastmega jogurtijäätist söömas. Õhtupoole lubasin endale natuke kangemat alkoholi ja sellega asi piirdus. Pühapäeval seevastu laadisin end korralikult täis! Maitsesin hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilauas pakutavat, mida võistlustele eelnevatel päevadel polnud proovinud. Lisaks maiustasin Conguitos kommide ja Polvoroni küpsistega, mis on Hispaanias leitavatest maiustest ühed mu vaieldamatud lemmikud. Õhtul läksime veel Lisetiga pannkoogi/vahvlikohvikusse ja võtsin ühe Belgia vahvli karamellikastme ja banaaniga (see jäi mul kaks aastat tagasi koondisega kaasas käies proovimata). Hiljem oli küll tükk aega väga halb olla, sest ma ei arvestanud, et see selline suhkrupomm on! Veel paar viilu pitsat õhtuses pidulauas, et saadud magusalaksu tasakaalustada ja sellega mu päev lõppes. Kõht punnis ees, viskasime Lilianiga nalja, et bodyfitnessist sai bodyfatness. Suhkrupommid Kuna ma öösel startisin juba Eesti poole (kell 2.00 pidi juba buss hotellist peale korjama), siis unetunde sai täpselt nii palju, kui bussisõit, lennujaamas ootamine ja kaks lendu mulle andsid. Kell 13.00 maandusin Tallinna lennujaamas. Koju jõudes tahtsin end kaaluda, sest mulle pakub huvi, kuidas erinevad tegurid mu kaalule mõju avaldavad. Pühapäevane sööma ja magamatus olid mu kaalu tõstnud ja vastu vaatas 61,9kg. Sealjuures ei olnud ma esmaspäeval peale vee midagi tarbinud, sest kõht oli veel korralikult punnis ja isu nullis. Esimene söögikord läks sisse alles 18.00 paiku, kui tegin endale köögiviljawokki seente ja suitsutatud broileripuguga. Hiljem sõin veel väiksemamahulisi ampse. Kaloraaž oli esmaspäeval väike ehk dieediga sarnane. Köögiviljawok, mehele kõrvale mee-sinepikana ja mulle seened, sibul, kanapugu Teisipäeval ja kolmapäeval hoidsin end 1700kcal piirides, sest Peep soovitas koju jõudes paar päeva dieeti „jätkata“. Numbrid küll kõrgemad, aga hoiab kontrolli all. Teisipäevaks oli kaal juba -1kg alla tulnud – 60,9kg. Kolmapäeva hommik algas samamoodi -1kg – 59,9kg. Neljapäeva hommikul vaatas jällegi 59,6kg vastu… Võta näpust! Neljapäeval sõin lisaks 1700kcal menüüle halvaad, mis ma kunagi iidsetel aegadel Egiptuse reisilt olin kaasa toonud. Halvaa kadus musta auku ja reede hommikul oli kaal 59,7kg. Reede ja laupäev… Laadisin korralikult! Sõin täpselt siis kui tahtsin ja mida tahtsin. Sinna hulka kuulusid juustuvõileib, maapähklivõi, Reeses kommid, ülejäänud osa halvaast… Lisaks käisime mehega laupäeva õhtul Musu restoranis söömas, kus tellisime eelroa, prae ja kõrvale kulus ka kaks pokaali veini. Usun, et mõlemal päeval tuli 3000kcal küll täis. Kaal muidugi lõi ka selle suure toidukoguse tõttu üles, laupäeval oli ees 60,3kg ja pühapäeval 60,9kg. Pühapäeval naasin tavalise toidu juurde ja sõin 1850kcal, millega jätkan ka käesoleval nädalal. Esmaspäeva hommikul vaatas kaalult vastu 60,4kg ja tänaseks olen tagasi viiekümnendates ehk 59,8kg. Polegi eriti peale võistlusi kosunud! Heal juhul kiloke Õnneks pole mul tunnet, et tahaksin hirmsasti igasugu rämpsu veel sisse süüa ja kõik isud suudan ilusasti menüüsse ära mahutada. Kaloraaži ja makrode muutusega on see kuidagi eriti lihtne – ~1850kcal on ikka tunduvalt vingem kui dieedi lõpus olnud 1530kcal. Järgnevatel nädalatel hakkame kaloraaži ka tasapisi treeningintensiivsuse kasvades tõstma. Kui 1530kcal puhul oli makrode jaotus 135g süsivesikuid, 50g rasva ja 135g valku, siis nüüdsest jaotuvad makrod 200g süsivesikuid, 55g rasva ja 140g valku. Milline imeline süsivesikute number Mis mul siis isutab? Igasugu liha- ja kalaproduktid (sült, seakõrvad, kuivatatud või suitsutatud kala, heeringas, vürtsikilu, maks, süda, tuunikala, medium liha), maapähklivõi, banaan, marjad (värsked maasikad, murelid, mustikad, vaarikad), must seemneleib ja erineval kujul köögiviljad (porgand ja dipikaste on hetkel teema)... Kindlasti on veel midagi, aga hetkel on need kõige "põlevamad" isud. Hommikupudrud Kohupiimapannkoogid, õun, värske salat, sült, pildilt puudu must seemneleib Nädalavahetusel sain osa ka sellisest vingest ettevõtmisest nagu Egle Eller-Nabi ja Victory Bikini koostöös valminud bikiinikollektsiooni esitlus ilumessil Ilu Sõnum. Neljapäeval käisime teiste fitnessistidega Arigato spordiklubis lavalist liikumist läbi tegemas ja sobilikke bikiine proovimas. Reedel astusin messilt Moroccantani boksist läbi, kus mulle spreipäevitus tehti. Järgmisel hommikul pesin spreikihi maha ja alt tuli välja kaunis jume! Juba 9.30 olin mõlemal päeval messil kohal, kus tehti nii meik kui ka soeng. Sain ürituselt palju lisamotivatsiooni ja enesekindlust, lisaks oli ka messitiim väga tore ja sõbralik ning nende päevade jooksul sai parajas koguses huumorit. Tiim! Victory Bikini / Makeupandtanningpopup / Moroccan Tan Baltic Rannabikiinid Võistlusbikiinid Kahel päeval tegi mind ilusaks meikar Olia Rybkina (IG: oliarybkina) Järgmiste postitusteni!

Tänane hommikupuder: 70g kaerahelbeid nisukliidega 700ml vett näpuotsatäis soola 100g munavalget 20g šokolaadi-karamelli valku 9g chia seemneid Vaarikad, astelpaju ja ruut Elevandiluuranniku šokolaadi

Väga õige ja asjakohane lõpetus! Igale võistlejale peaks su blogi lugemine kohustuslik olema, et ei tekiks bikiinifitnessist või fitnessist valesid arusaamu. Igatahes - oled super vinge naine, kes teeb seda spordiala mõistusega. Jätka samas vaimus ja edu Marbellas!

Mõnus oli esmaspäeval koju jõuda! <-mehele ja endale-> tehtud õhtusöök. Kookosrasvaga wokitud värske brokkoli, paprika, porgand, sibul. Vasakul lihaproduktiks mee-sinepiseguga marineeritud kana ja paremal suitsutatud kanapugu + praetud šampinjonid ja roheline sibul

Nii... Võtsin nüüd lõpuks end kokku, et lisaks võistluspiltidele ka Euroopa meistrivõistlustel käigust pikemalt kirjutada. Katsun kronoloogiliselt järjestada - endal lihtsam kõik oluline ära rääkida ja teistel lihtsam jälgida Enne võistlusi oli mul veel planeeritud kolm saalitrenni - esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval. Neist kaks esimest sain veel Spartas ära teha, kuid mõlemad trennid olid lihtsalt kerged lihasgruppide läbitöötamised ehk ei nõudnud erilist pingutust. Kardiot enam ei teinud ja jäi ainult 15-minutiline soojendus ellipsil. Kolmapäeval pidin kodust juba 5 ajal jalga laskma, et lennujaama minna. Magada sain vähe, sest äratus oli 4.00 ja pidin veel putru keetma ja viimased asjad kohvrisse viskama. Õnneks oli eliitkoondis minuga samadele lendudele piletid soetanud ehk siis sõitsin rõõmsalt tuttavate nägudega läbi Frankfurdi Barcelonasse. Frankfurdi lennujaamas oli meil mitu-mitu tundi ootamist, enne kui teine lend väljus ja tegime Jane Tammearuga kohvitades, ristsõnu lahendades ja mööda poode patseerides aega parajaks. Barcelonasse jõudes pidi meid ootama EFBB poolt organiseeritud transfeer Santa Susannasse. Meile öeldi, et bussid tulevad ja võtavad meid veerand tunni pärast peale, kuid ooteaeg venis lõpuks ligi tund aega pikemaks... Väidetavalt sattusid meie minibussid vihma tõttu õnnetusse. Lõpuks igatahes saime bussile ja sõit Santa Susanna poole võis alata. Hotelli jõudes saime toad, paberimajanduse (võistlejapassid jms) kätte ning suundusime õhtusöögile. Peale õhtusööki ootas ees registreerimine, mis käis üllatavalt ruttu. Ja oligi aeg hotellitoas roomie Lisett Lutsuga asjad lahti pakkida ning magama sättida. Vaade hotelli rõdult Neljapäeval astusid esimesed koondislased võistlustulle. Meie Lisetiga käisime esialgu hommikusöögil, jalutasime rannas ja tegime seal viimase trenni ära (hotelli jõusaal oli täielik naljanumber). Seejärel kiire poeskäik ja teistele kaasa elama. Vahepeal jälle lõuna, ringi jalutamine ja teistele kaasa elamine. Jaaaa õhtusöök Hotelli toiduvaliku osas ei saa nuriseda, sest esindatud oli kõik, mida veel enne võistlust vaja võib minna. Sõin Hispaanias puhtalt tunde järgi ja tegin pigem koduseid valikuid - hommikuks puder, lõunaks kana- või kalaliha, köögiviljad ja riis ning õhtul suhteliselt sarnane valik. Lisaks veel munavalgeid, pähklisegu, juustu, hulgaliselt sibulat... "Glamuursed" taldrikutäied Neljapäeval ja reedel sai väga palju ringi jalutatud, samamoodi pühapäeval. 15+ kilomeetrit oli täiesti kindel distants. Laupäeval võistlesin ja siis vist nii palju ikka kokku ei tulnud, kuigi õhtul käisime ka seiklemas. Neljapäeval ja reedel valmistasin veel nahka grimmimiseks ette - karvaeemalduskuur ja koorimine. Pakkisin oma võistlusasjad kokku, et järgmisel hommikul kiiremini saaks ning panin lauale ka hommikusöögi valmis. Kiire uni ja oligi käes võistluspäev, 6. mai! Ärkasin 5:15 ja käisin kiirelt duši all, et eelneva päeva kreem palja vee ja švammiga maha küürida, tegin käepäraste vahenditega putru ja kohvi (vee keetmine käis keeduspiraali ja valgusheikeriga) ning jäin oma meigivõlurit Agne Kiviselga ootama. 5:45 alustasime meigi ja soenguga. Kella seitsmeks olid maagid minust üle käinud ja ma isegi ei tundnud end peeglist ära, meik oli super ja Lisett tegi krepitangide ning tupeerimisega mu juuksed vingeks. Seejärel tõmbas Rain Kuusnõmm mulle esimese kihi grimmi ja jäin tuppa kuivama. Kaerahelbed, vesi, valgupulber, kaneel, sool ja tume šokolaad Töö käib Peaaegu valmis! 9 ajal hakkasime võistluspaika minema, sest juunioride bodyfitness oli kavas kohe esimeses plokis. Kohapeal panin bikiinid selga ning Rain kandis veel ühe kihi grimmi peale, lootes, et ei jää liiga hele (hiljem ikka selgus, et ülakeha oleks pidanud tumedam olema). Kuivamisaega kahjuks väga palju ei olnud ning õige pea tuli ka õli peale panna ning lava taha pumpama minna ning oma etteastet oodata. Ma ei olnud taaskord absoluutselt närvis, vaid pigem õnnelik ja elevil ning ei suutnud lava taga teiste juunioritega rivis oodates häid sõnu endale hoida ja kiitsin kõigi vormi. Vormid olid kõigil ikka väga head ja eks ma teadsin ka, et esimesel hooajal ei ole nii suurtel võistlustel üldse lootust kohtadele mängima minna ning tuleb loota, et viimaseks ei jää. Aga lava... Lava mulle meeldis! Ma nii nautisin seda, tundsin end enesekindlalt ja andsin endast veel viimast korda sel võistlushooajal parima. Ise olen ülimalt rahul ja õnnelik - sain suurvõistluste kogemuse ja ei jäänudki viimaseks Nüüd on hammas igatahes verel ja tahan oma vormi kallal tõsiselt tööle hakata. But first - week off! Lava taga Igatahes... Minu jaoks on olnud tegemist väga isikliku missiooniga, mis leidis oma esimese lõpu Santa Susannas. Minu eesmärk oli sel hooajal võistelda ühel korral ning seda EKV-l, kuid juhtus, et võistlesin kolmel võistlusel ning nende hulgas olid ka Euroopa meistrivõistlused. Olen ennast sadades kordades ületanud ja ei kardagi valjult välja öelda, et olen enda üle väga uhke. Ettevalmistust alustades olin seisukohal, et võistlen ära ja vaatan, kas see spordiala on see, millega ma võiksin ka pikemas perspektiivis tegeleda. Kui ei meeldi, jääb ühekordseks projektiks, kui meeldib, siis jätkan. Vastus on kindel JAH - ma tahan jätkata enda kallal töötamist. See on minu spordiala mitmetel põhjustel ja peatun sel kindlasti oma järgmistes blogipostitustes. Enne lõbusate reisifotode sektsiooni soovin tänada kõiki, kes minu Euroopa meistrivõistlustel osalemisele vaimselt, füüsiliselt või finantsiliselt abiks olid (olen teid juba ka näost näkku miljoneid korda kiitnud, teieta oleks see palju raskem ettevõtmine)! Suur aitäh sulle, Krista Sabbal, et sa mind hädast välja päästsid ja veel lennule eelneval päeval mulle oma grimmi raatsisid anda Kallistused sulle, Jana Teder, et mind üllatasid ja mu öisest trippimisest väsinud hinge lennujaamas lillekimbu ja kommidega vastu võtsid. See oli tõsiselt südantsoojendav! Eriti sügav kummardus kohapealsele toele: Lisett - sinuga möödus sealviibitud aeg väga lõbusalt ja stressivabalt, positiivsusest pakatav toakaaslane ja abiline võistluspäeva hommikul Agne - 5:45 vabatahtlikult tulla ja mulle meik teha... panid mind selle kauni kunstiteosega väga enesekindlalt tundma! Rain - grimm ja lavatagune abi Eleri - kõht sisse! võta poos uuesti! ja kõik muu, millega sa võistluspaigas abiks olid. ulmeliselt usin naine. Ja lubatud galerii, enamus on nähtav ka Instagrami kontol - alicewonsportland. Üks eesmärk sai täidetud - Majken Sofia Frandsen Üks minu kodumaine eeskuju Lilian Rannu Emotsioonide üleküllus peale lavalt maha tulemist Musid! Kiired klõpsud enne kui vorm puhkusele saadetakse Peale võistlusi preemia - fro-yo maasikate ja tumeda šokolaadi kastmega Bodyfitness/bodyfatness in da house w/ Lilian Väike iPhone fotosessioon Lilianiga Järgmises postituses räägin kindlasti peale võistlust söödud toitudest ja joodud jookidest ning keskendun toitumise poolele (isud, dieedist välja tulek jms). Pluss muidugi kõik päeva(nädala)kajaline ja edasised plaanid

East Labs pildid võistlustest:

Väike teaser ehk Team Andro pilte Euroopa meistrivõistlustelt:

EKV juunioride bodyfitnessi esikohakarikas käes! Viimase nädala menüümuudatus ning stressitaseme maha tõmbamine tõid kaalunumbris suured muutused ning kui eelmise blogipostituse päeval kaalusin 61,0kg, siis võistlushommikul vaatas kaalult vastu 59,7kg. Päev varem oli tegelikult juba rõõm suur, sest I had reached my fifties! Aga enne veel, kui võistlustest räägin, pajatan eelmise nädala tegemistest. Vahepeal käisin Santa Susanna tarvis koondisedressi proovimas ja muidugi jäid kohe mulle Freddy püksid ette. Proovisin uut saabunud mudelit ja eputasin natuke, istusid küll väga kenasti. Peale Hispaaniat planeerin end ka ühe paari uute Freddy pükstega premeerida! Koondisedressi dressikas on ülimalt mõnus ja ilus, juba ülehomme saan selle selga tõmmata. Kaks päeva enne võistlusi oli meil ettevõttega selline tore päev nagu "päev väljas" ning pidime kanuutama minema. Kuna kogu aerutamine pidi kestma ligi 3 tundi ning minule pidi neljapäevane päev piirduma vaid kerge aeroobsega (20minutit jalutamist jms), siis otsustasin treeneriga üheskoos, et naudin niisama Seli ja Lohu kanti ning jalutan ringi. Usun, et oleksin endale liiga teinud, kui oleksin sõidu kaasa teinud. Finantsjuht pakkus küll esialgu välja ka variandi, et võin istuda ja kaasa kulgeda, kuid kuna ilm oli pigem tuuline ning jahedapoolsem, oleksin kindlasti külmetama hakanud. Külmetav mina poleks kindlasti väga tore kaaslane olnud. Seega tegin aega parajaks ümbruskondi avastades ja kokkuvõttes oli vägagi tore päev kolleegide seltsis. Endal oli natuke kahju, sest oleks ka hea meelega kanuutanud, aga ega see viimaseks korraks jää! Lohu mõisa juures seiklemas Ja nüüd kõige tähtsama osa juurde... Võistlused! Naha ettevalmistus sai sel korral isegi põhjalikum kui Spa&Sport CUP-i eel ning reede õhtul kodus lebotades oli reaalselt selline tunne, et ma olen nii raseeritud-kooritud-kreemitatud kui vähegi saab. Enam paremaks minna ei või! Võistluste-eelsel õhtul sain ka üllatuse osaliseks, kui Peep ja Eleri oma suksuga mu kortermaja ees maabusid ja tõid mulle roosa "TEAM REINART" kirjaga Better Bodies dressika. See oli tohutult armas žest! Tõmbasin selle võistluspäeva hommikul peale viimast dušši, hommikuputru ja asjade kokku pakkimist uhkelt selga ning asusin Salme poole teele. Olin juba varakult kohal, sest mu õeraas pidi vabatahtlikuks minema ning 30 minutit enne registreerimise algust saabuma. Päev sujus taaskord hästi, kuigi oli pikem kui Pärnu võistluste aegu. Registreerimine 9.00-10.00, seejärel meik ja soeng, 11.00 natuke süüa (40g keeduriisi), 12.15 grimm, aega ringi uurida, kaasaelajate ja kaasvõistlejatega juttu puhuda, messi külastada, 14.00 natuke süüa (4 riisileivakest ja 2 spl mett), bikiinid selga ja I-walki ning poseerimise praktiseerimine, grimmi kontroll, pumpamine, õlitamine, pumpamine ja lavale minek! Võistluspäeval olid mulle suureks abiks tiimikaaslane Merili Jesaar, kes mulle kauni meigi tegi ja Raigo Kuusnõmm, kellele võib julgelt anda parima maalri tiitli, sest grimm jäi igatahes viievääriline! Lisaks olid kõik teised võistlejad heade sõnade ja vajalike tarvikutega toeks, tore seltskond ikka koos. Meik valmis - TEAM REINART! Grimm ka peal Lavaootel Üllataval kombel ei olnud ma taaskord närvis ning nautisin seda aega, mis mulle laval antud oli. Kuna meid oli juuniorite bodyfitnessis kaks ning mind lubati lavale teisena, tundus see aeg veel eriti üürike. Ema kommenteeris hiljem ka: "Nii kurb on see, et sa teed nii kaua (viide mu kuuekuulisele ettevalmistusele/dieedile) tööd ja siis saad nii üürikest aega laval olla!". Olin rõõmus, et sel korral oli bodyfitnessis välja kuulutatud ka absoluutvõistlus, milles sain teistkordselt lavale astuda. Uhke tunne oli niivõrd heas vormis naiste kõrval seista ja endalegi üllatuseks sain absoluutarvestuses viie võistleja hulgas neljanda koha! Oh seda rõõmu, et ma suutsin ühe koha võrra tagumisest otsast ülespoole tõusta. Nagu öeldakse - palju rõõmu väikestest asjadest ning iga pisikese saavutuse üle tuleb rõõmu tunda! Bodyfitnessi absoluutkategooria punktid ja kohad Tulistan siia ka portsu võistluspilte: Stanislav Moškov Tõnu Kruusimäe Peale võistlusi käisime ema ja õega Armudu restoranis head ja paremat nautimas ning pühapäeval olin juba tagasi oma tavapäraste toiduainete ja makrode juures. Pühapäeval pidin esialgu ka rullitama minema, kuid kuna ilm seda sporti väga ei soosinud, siis läksin enne noormehe saalihokimängu basseini ja tegin kerged 30 minutit ujumist. Pruunlane Õismäe ujulas Täna tegin enne Hispaaniat viimase jala-selja-rinnatrenni ja käisime Valgejärve loodusrajal ekslemas ja head seltskonda nautimas. Meik maas ja toit ees Lambalihašašlõkk, salat, vürtsikas tomatikaste ja kõrvale veel sütel küpsetatud kartulit ja tomatit Viimane jala-selja-rinnatrenn Eestimaa pinnal Valgejärve loodusrajal Oeh! Juttu ja pilte sai nüüd omajagu. Järgmises postituses kindlasti jagan veel ilmunud võistluspilte ning räägin viimasest peak-weeki kavast, Euroopa meistrivõistlustest ja kõigest muust, mis vahepeal juhtuma saab! Olge mõnusad