Draw

Tere! Olen minemas koormustestile. Esiteks tahan teada saada oma pulsitsoonid. Teiseks on mul pidevalt peale trenni iiveldus. Kolmandaks tahan saada näpunäiteid treeninguteks. Küsimus - kas on targem minna spordiarsti või personaaltreeneri konsultatsiooni? Kas siin saab üldse mingeid eelistusi olla või on see suhteline? Ette tänades

Eelmisel aastal treenisin ka poolmaratoniks, sel aastal juba täismaratoniks. Olen jrx-ga sama meelt, et taastavaks jooksuks korraga 8 km on palju. Tempo peaks olema väga vaikne (arvestades sinu keila poolmaratoni tempot, siis nii 7.30 - 8 min/km ehk), kestvus 30 - 40 minutit. Ja nädalas peaks olema kaks nö kvaliteettrenni, st, mis arendavad sind vajalikus suunas. 1 - pikk jooks rahulikus tempos (arendamaks aeroobset töövõimet) ja 2 - tempokas jooks, arendamaks anaeroobses tsoonis pingutust. Pikk jooks võiks olla nädalavahetusel, puhanuna. Tempokas jooks võiks vahetuda näiteks iga kuu: üks kuu fartlek, teine kuu lõigutrenn, kolmas kuu progresseeruv jne. Otsi nende kohta, guugelda, neil on ka eri variatsioone. Sedasi saad mitmekülgsemat treenitust ja trenn ei muutu ka igavaks/rutiinseks. Kindlasti tee ka edaspidi lihastrenni juurde - see on ka jooksjale vajalik. Keila poolmaratoni päeval aga oli ju hirumus kuum. Võistlusteks küll mõeldakse eeldatav tempo valmis, kuid see ei pruugi alati sobida, olenevalt kas siis ilmast, tervisest, ületreenitusest vms. Edukaid kilomeetreid!

Mina mõtlen, et kuna see on tervislik viis maiustamiseks, võiks seda samahästi ka pidulauale serveerida, näiteks tordi näol. Ehk siis teha tavaline küpsise põhi (või + Digestive küpsised). Katteks teeksin valmis selle pudingu, lisaksin sutsu rummiessentsi ja mõnusaid marju, näiteks vaarikaid. Tarretaks selle želatiiniga. Et asjale pidulikkust (ja peo puhul ka rammusust) juurde anda, sulataksin valget šokolaadi ja joonistaksin sellega triibud peale.

Ei lootnudki siit sellele vastust leida, lihtsalt kirjeldasin, mis muredega ma koormustestile lähen. Tänud soovituste eest, ilmselt pöördun siis spordiarsti poole.

Niiet söö kasvõi õhtul kell 22 korralik praad ja on okei? Kas nii väidate?

To MoloM: Tõin välja teooria, mitte ei raiunud mingit arvamust ainuõigena. Ootasin selle teooria mõistlikku arutlemist/ümberlükkamist, mitte lalinat ja naeruvääristamist.

Ei meenu tõesti, et kooliajal öisest söömisest oleks räägitud. Mis seal tänapäeval õpetatakse, ei tea. Sellest artiklist aga samuti midagi öiste protsesside kohta ei leidnud. Jäi kahe silma vahele?

Alati on ju räägitud, et viimane toidukord peaks olema ca 2 - 3 h enne magamaminekut. Ja mina tean seda nii: Esiteks, kui sööd õhtul paraja kalorikoguse sisse, aga hilisõhtul seda kõike ju ära ei kasuta, ja magades kulutab ka organism kaloreid minimaalselt, siis õhtul sisse õgitu ladestub. Teiseks, öösel tegeleb organism selliste protsessidega nagu regenereerimine, mitte toidu seedimine (see on päevatöö). Seega õhtul hilja süües ei jõua toitu ära seedida enne magamaminekut ega ei seedita ka öösel. Kujutage ette kui see sama söök jääb ööseks laua peale seisma - kas ta säilib? Aga miks ta peaks sellisel kujul sinu kõhus paremini säilima? Sealt tulevad probleemid nagu organismi mürgistus, mis omakorda tekitab halva vere ja sealt edasi erinevad tervise hädad. Kuidas sellesse teooriasse suhtute? Pealegi, kui sa sööd päeva jooksul õigesti ja õhtul ca 2 tundi veel enne magamaminekut lahja söögi, ei tohiks öösel sellist nälga tulla, mis lausa üles ajab.

Terekest! Olen jooksuhuviline. Olen isepäiselt tegelenud tervisejooksuga pisteliselt suviti ja nüüd, paar kuud tagasi võtsin ette programmi, millega treenin 21 km jooksma. Siin fitness.ee-s oli ka paar arutlevat artiklit sellel teemal, kuid küsiksin ka siinsete tegijate käest: milline peaks olema jõutreening vastupidavusalal treenijale? Neis artiklites kirjutati, et paljud vastupidavussportlased teevad pikki seeriaid, 20 - 50 kordust seerias, samas artikli autor oli selle kasulikkusest lahkarvamusel, põhjendades, et sedasi kasvatatakse lihamäed jalgadele ja vastupidavussoprtlased peaksid hoopis tegema jõutrenni 1 - 6 kordust seerias. Kumba pidi see siis parem on? Soovin arendada kiirust ja vastupidavust. Ise teen praegu jõusaalis kolmeks jaotatud kava, seeriad 3 x 15 keskmiselt. Jalgu teen 20 kordust seerias, kergemate raskustega (väljaasted, jalgade sirutamine trenažööril ja jalapress). Tänud!!

Neid artikleid ma just eelnevalt olingi lugenud, sealt ka tekkis küsimus, kuna neis artiklites ei ole ühest vastust. Aga tänan!

Vabandan oma korduva kommentaari eest, ei oska seda kustutada.

Niisiis pooldad lühemaid seeriaid (ja suuremad raskused siis).

Kas sellel teemal ei osata siin tõesti nõu anda? Raske uskuda

Kas sellel teemal ei osata siin tõesti nõu anda? Raske uskuda

Tere! Olen 23, pikkus 154, kaal 51. Olen teinud pidevalt erinevat sorti trenni. Nüüdseks olen jõusaali trenni teinud ca 4 kuud, kolm korda nädalas. Alustasin algajate kavaga (ledsin selle siit fitness.ee-st) ja 2 - 3 kuud olen teinud edasijõudnute kava, jaotatuna kolmeks. Lisaks käin kord nädalas zumbas. Alustasin ka jooksutrenniga, mida olen praeguseks teinud selle kõige kõrvale 3 nädalat. Töö on mul istuv - kontoritöö. Eesmärk on vähendada veelgi rasvaprotsenti pisut ja vormida lihast (mitte oluliselt kasvatada). Kirjutan siia oma keskmise päevamenüü koos kaloriarvuti tulemusega: Hommikusöök Kohupiim rasvata (Mumuu) (100 g): - Kaloreid 83 Kcal, Rasva 0 g, Valku 18 g, Süsivesikuid 1 g, Kiudaineid 0 g Maasikajogurt HYLA (Alma) (100 g): - Kaloreid 71 Kcal, Rasva 0 g, Valku 3 g, Süsivesikuid 14 g, Kiudaineid 0 g kirss (60 g): - Kaloreid 39 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0.6 g, Süsivesikuid 9 g, Kiudaineid 1.2 g Lõunasöök juurviljasegu keskmiselt (40 g): - Kaloreid 14 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0.4 g, Süsivesikuid 2.8 g, Kiudaineid 0.8 g Jahutatud kanafileeribad (Tallegg) (85 g): - Kaloreid 80.75 Kcal, Rasva 0 g, Valku 19.55 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g ket¨up keskmiselt (20 g): - Kaloreid 17.4 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0.2 g, Süsivesikuid 3.8 g, Kiudaineid 0.2 g kurk (50 g): - Kaloreid 5 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0.5 g, Süsivesikuid 1 g, Kiudaineid 0.5 g Vahepala mandel (8 g): - Kaloreid 50.24 Kcal, Rasva 4.32 g, Valku 1.68 g, Süsivesikuid 1.12 g, Kiudaineid 0.56 g porgand (50 g): - Kaloreid 17.5 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0.5 g, Süsivesikuid 3.5 g, Kiudaineid 1 g banaan (45 g): - Kaloreid 41.85 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0.45 g, Süsivesikuid 9 g, Kiudaineid 0.9 g ¨okolaadikomm (10 g): - Kaloreid 54.2 Kcal, Rasva 3.3 g, Valku 0.8 g, Süsivesikuid 5.3 g, Kiudaineid 0 g mandel (8 g): - Kaloreid 50.24 Kcal, Rasva 4.32 g, Valku 1.68 g, Süsivesikuid 1.12 g, Kiudaineid 0.56 g õun (60 g): - Kaloreid 27 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0 g, Süsivesikuid 6 g, Kiudaineid 1.2 g Proteiinibatoon (40 g): - Kaloreid 156 Kcal, Rasva 4.8 g, Valku 17.2 g, Süsivesikuid 13.6 g, Kiudaineid 0 g Õhtusöök mustikas (40 g): - Kaloreid 18.4 Kcal, Rasva 0.4 g, Valku 0.4 g, Süsivesikuid 3.6 g, Kiudaineid 1.2 g keefir 2,5 % (100 g): - Kaloreid 50 Kcal, Rasva 2 g, Valku 3 g, Süsivesikuid 4 g, Kiudaineid 0 g Mustika joogijogurt (Alma) (50 g): - Kaloreid 37 Kcal, Rasva 0.5 g, Valku 1.5 g, Süsivesikuid 6 g, Kiudaineid 0 g ¨okolaadikomm (10 g): - Kaloreid 54.2 Kcal, Rasva 3.3 g, Valku 0.8 g, Süsivesikuid 5.3 g, Kiudaineid 0 g Täpsustuseks: osad kogused olen pannud hinnanguliselt (juurvilja segu, ketšup, komm). Kaloreid: 866.78 Kcal Rasva: 22.94 g. Valku: 70.26 g. Süsivesikuid: 90.14 g. Kiudaineid: 8.12 g. Märkus: võtan toidulisandina ka kiudaieid. Toiduenergia jaotus söögikordade vahel Toiduenergia jaotus söögikordade vahel Sinu oma Soovituslik Hommikusöök 22% 20-25% Lõunasöök 14% 25-35% Vahepala 46% 5-15% Õhtusöök 18% 25-35% Hilisõhtune vahepala 0% 0-5% Vahepala protsent on nii suur, kuna see on siin kokku liidetud, aga mul on päevas 3 vahepala (arvestan ka trennijärgse taastumise - batoon -vahepalaks). Valgu - rasva - süsivesiku jaotus: Minu oma: Soovituslik: Rasv 12,5% 25% Süsivesikud 49,2% 60% Valk 38,3% 15% Ilmselgelt on mu päevane kaloraaž liiga väike. Ent energiat on mul küll kõigi oma trennide ja muu jaoks. Kas ja milleks ma peaksin rohkem sööma? Kas toiduportsjonide suurendamine aitaks kaasa mu eesmärgi saavutamisele - rasvaprotsendi vähendamisele? Või mida selleks muuta? Ette tänades..

Trennipäevi on mul nädalas 5: kolmel päeval teen jooksu + jõusaal, 2 päeval ainult jooksu. Aga kuidas ta siis ei aita? Selliselt on mul arvestus, mida ja kui palju ma söön, kui palju veel on vaja jne. Probleem oligi selles, et kaloraaž täis saaks. Selliselt ma mitte võib-olla ei söö, vaid sööngi. Mõni päev söön lõunaks midagi muud, aga vaatan, et rasvad-valgud-süsivesikud ja kalorid oleksid ikka enam-vähem samas väärtuses. Nii see aitabki kaalu alandada

Asjalik info, konkreetsed numbrid ja nimed, mulle meeldib. Aitäh!

See on küll rõõmustav info Aga süsivesikud ikka pigem jätta päeva esimesse poolde ja viimane "surakas" siis peale trenni taastumiseks. Kas nii? Tänan!

Aga millega kcale juurde lisada? Olen lugenud, et süsivesikuid võiks olla ca 100g, kui soovid rasva % alandada - see on mul juba pisut ületatud. Rasva peaks olema 51g kui kaalun 51kg - praktiliselt olemas juba. Ja valku, oma kehakaal x 1,5 - 2g. Ka see on olemas. Siiski on kaloreid vähe. Kas olen väga valesti aru saanud neist asjadest? Või arvutan valesti? Sest need söögid ei ole mul üldse mitte väga rammusad. Segadus

Ootan veel vastuseid, nõuandeid Olen ette tänulik!

Terekest! Püüdsin siin nüüd muudatusi sisse viia. Kordan üle: olen 23, naine, pikkus 154, kaal 51. Soovin alandada rasva% ja säilitada lihast. Trenni teen 3 x nädalas jõusaali ja 5 x jooksu (erinev kava, mõni päev on tempojooksud, mõni päev pikemalt ja rahulikumas tempos). Nüüd jäin siin oma toitumiskavaga jänni..Kaloraaž on ikka veel madal, ent ei oska seda millegi arvelt enam tõsta - valgud, süsivesikud ja rasvad oleks nagu käes. Menüü.xls

Seda õpetati ühe firma poolt, kus tegutsevad tunnustatud arstid ja teadlased, seega on mul raske uskuda, et see täielik vale on. Muidugi on võimalus, et see jutt on puhtalt reklaamiks, et müüa nende poolt toodetavaid soja-tooteid.. (Kuigi soja kasulikkuses ei saa kahelda).

Mina olen kuulnud, et taimne valk on kasulikum ja tuleks süüa 60-40%, taimse valgu kasuks. Seda pidavat organism täielikult ja kiirelt omastama, vastupidiselt loomsele valgule, mida on raskem seedida ja ei omasta organism täielikult..Vale jutt?

Tere! Olen pikemat aega elanud teadmisega, et madalama pulsiga jooks aitab rasva põletada. Hiljuti aga ledsin siit foorumist teooria, et aeroobne trenn kasvatab lihaskiude vahele rasva, mis muudab lihase pealt näha pehmeks. Selle teooria kohaselt on rasvapõletuseks sobilik ainult jõutrenn + hiit. Kuidas sellega siis on? Ette tänades, Draw

Selge, tänan!