fortuna.9

Tervist, Hakkan tegema uurimistööd teemal Jõusaal ja täpsemalt kuidas kasvatada massi ja miks mõned saavutavad edu ja teised mitte. Kas keegi on varem midagi teinud sellist või äkki keegi oskab soovitada raamatuid? Vene keelseid võib ka soovitada. Aitäh.

Tervist, Oleks kuidagi võimalik teha alarinda kui pole jõusaalis kallakuga pinki?(peaga alla)

See ei ole ravi, see on väike süsivesik mis aitab su organismi.

Kavas pole mitte midagi surmavat. Magad hästi? Koolis püsid korralikult pinkide taga või kipud magama jääma? Ja miks sa sööd vähem? Lihtsalt ei taha või sa ei luba endal? Asi on selles, et tegemist võib olla ülekoormusega. Ülekoormuse ajal võib sul esineda peavalu(ka mõtlemise pärast), tahad koguaeg süüa, pidevalt tahad magada, oled närvis. Ülekoormuse ajal on soovitatav teha aeroobset tööd(puls 23-25) ja joo midagi taastavat nt. Arctic sporti või viinamarja mahla. Ole niimodi mingi 2nädalat ja siis alusta vaikselt oma trenniga. Kindlasti pead ka nii sööma nagu su organism nõuab, traumade ajal peavad inimesed korralikult sööma siis on taastus kiirem. Mine ka arsti juurde, lase ennast kontrollida.

Aitäh, aitas väga hästi. Ainukene probleem oli selles, et kui raskuse võtsin üles tahtis keha sõita alla. Tegemist oli siis Kalevi jõusaaliga.

Samuil kahjuks ei saamud ma aru ketastd jutust

Tänapäeval on niipalju firmasi ja erinevaid tooteid, et ei teagi mida võtta. Kindlasti on juhtunud, et antud "keemia" ei mõjunud ja raha läks tühja. Seega üritame üksteist aidata ja lisage siia "väär" toode.

Tervist, Kas Teie arvates oleks kuidagi võimalik välja võluda mõned sentimeetrid oma pikkusele? Võibolla mingid harjutused(venitused) või toitaineid?

Omal alala läheks tõmme ja lööks tugevamaks ja pikemaks. Aga olgu, aitäh robocopile.

Tervist, Kohekohe hakkab hooaeg pihta ja küsimus on järgmine. Plaan on alustada vastupidavusest ja reljeef kavast ja peale seda on eesmärk liikuda jõu, massi kava peale. Kas selline toidulisand sobiks nendele kuudele? 1kuu 3x12 2kuu 3x8 3kuu 3x8 - plahvatuslik 4kuu 3x12 Toidulisandiks : 100g sisaldab Energia: 382,6 kcal / 1626,1 kJ Proteiini: 20,0 g Süsivesikuid: 73,4 g Rasva: 2,26 g Aminohapete sisaldus 100g kohta: Alanine 1100 mg Arginine 1100 mg Aspartic acid 432 mg Cysteine+Metionine* 820 mg Glutamic acid 4100 mg Glycine 1186 mg Histidine 1014 mg Isoleucine* 1166 mg Leucine* 1920 mg Lysine* 1704 mg Phenyloalanine*+Tyrosine 1272 mg Proline 476 mg Serine 778 mg Threonine* 1380 mg Thryptophan* 3 66 mg Valine* 1186 mg Vitamiinide ja mineraalide sisaldus 100g kohta: Vitamin E 8,60 mg Tiamine 1,42 mg Ryboflawin 1,58 mg Vitamin B6 1,80 mg Pholacin 310 mcg Pantoten Acid 8,18 mg Vitamin C 46,96 mg Vitamin B12 0,98 mcg Biotin 0,12 mg Niacyn 14,82 mg Calcium 126 mg Magnesium 10 mg Potassium 250 mg Phosphorus 76 mg Sodium 76 mg Ja kas oleks mõtet ka kasutada kreatiini? Kui jah, kuidas ma seda juurde manustan oma massilisajale? Häirib ka see jutt, et kreatiinist tulnud vesi läheb aja peale välja ja kõik. +Võtan ka centrum vitamiine.

Ma ei loodagi, et see keemia mind veel suuremaks arendab, küll aga kaloraaž on suurem. Lihas kasvab köögis.

Eino näiteks see jalgpallur Messi, temale ju suudeti kuidagi 1-2 senti juurde saada.

Mu teema on siia liigutatud siis ma küsin energiageelidest. Keegi on midagi siit kasutanud? Mis on olnud parema toimega? Kas geel või joogina(samasugustes purkides müüakse nagu geeli)? Või fitness.x-ploder on see kõige kuumem teema?

Tänan.

33.3g geeli ja kaks lonksu vett ei tee paha. Ootan täpsemaid vastusi eriti kreatiini kohta:)

Tervist, Tahaks alustada siis nendest energiageelidest ja jookidest? Rademaris on neid päris mitmeid müügil ja ise olen proovinud ainult maxim sports nutrition energy gely`i ja on tekkinud küsimusi. Olen ujuja ja enne starti tahaks seda energy gely ära süüa siis mitu min. enne starti ma peaksin seda tegema? Millised energiasüstid on parimad? Geel?Vedelik? Või üldse see Fitness.X-ploder? Kreatiinist : Mulle on öeldud, et kreatiine on erinevaid. Üks on rohkem massi lisamiseks ja teine on plahvatusliku jõu jaoks? Kui jah, kumb on kumb? +Kuidas tuleks süüa kreatiini plahvatusliku jõu lisamiseks ja palju dextrot peaks lisama? Loodan, et minu küsimused on väärt uut teemat. Aitäh, fortuna.9

Väga palju oleneb palju sa päevas kaloreid kulutad ja tagasi sööd. Tee rohkem aeroobset tööd, jookse, uju siis tulevad ka kõhulihased paremini välja.

Meile anti koolis tasuta Euroopa päevik, täiesti sobib.

Täpselt sama jama, piinlen oi kui jube. Olen isegi sellel teemal silmast-silma rääkinud Ott Kiivikas-ega ja tema ütles, et anna kätel puhata. Kõik need kangiga, plokil biitsepsile tõsted koormavad su kätt. Tee kergemate hantlitega seda kõike vahepeal ja lase kätel välja puhata. http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=32584

Soendusharjutused?, palju ise teete? Ülakeha : 2km sõuan + kergema kangiga teen mõned tõsted. Alakeha : 2km jooksu + kergema kangiga mõni kükk.

USA sporditeadlaste uuring näitas, et enne jooksmist tehtavad venitusharjutused ei säästa vigastustest. Teadlaste sõnul vabastab venitamine küll lihased pingest ning taastab nende elastsuse ja kuju, kuid need harjutused ei aita vigastuste vastu, kirjutab The Telegraph. Samuti hoiatati, et kes siiani on enne jooksmist oma lihaseid venitanud, tuleks seda jätkata, sest organism on sellega harjunud. Maailmas tegeleb kas tervise-või võistlusjooksuga üle 70 miljoni inimese. Spordiasjatundjad on üsna kaua pead murdnud selle üle, kas enne jooksu tasuks lihaseid venitada. Uurijad tegid katse 2729 jooksjaga, kes nädalas jooksid 16 kilomeetrit või rohkem. Jooksjad jagati kahte gruppi, millest esimeses oli 1366 ja teises 1363 jooksjat. Esimene grupp sai ülesandeks enne jooksmist venitusharjutusi teha, teine mitte. Venitusgrupi liikmed venitasid kõiki tähtsamaid jalalihaseid. Venitusharjutustele kulutati 3 -5 minutit ning seda tehti enne jooksu. Uuring näitas, et jooksueelne lihastevenitus ei aidanud vigastusi ära hoida, kuid ei olnud ka vigastuste tekkele kaasa aitavaks faktoriks. «Kõige enam ohustavaks asjaoluks on see, kui jooksjal on krooniline jalavigastus, mis ei ole paranenud, liiga suur kehakaal ning jooksu eelsete harjutuste muutmine. Näiteks jooksjad, kes on harjunud venitama, jätvad selle järsku ära,» selgitasid uurijad. Teadlase Daniel Perelesi sõnul oli vigastuste tekke oht nii meeste kui naiste seas võrdne. «Samuti ei sõltunud vigastuse teke sellest, kas nad jooksid lühikest või pikka maad ning mitte ka jooksjate vanusest,» jätkas Pereles. Siiski on olemas nüansid, mida tasuks jooksjatel tähele panna. «Mida enam kilomeetreid joosti ja mida vanem oli jooksja, seda enam suurenes vigastuse tekke oht. Näiteks viimase nelja kuu jooksul tekkinud vigastus kasvatas uue vigastuse tekkimise ohtu. Jooksjad, kes tihti muudavad jooksueelset rutiini, saavad sagedamini vigastusi kui need, kelle rutiin on kogu aeg sama,» lausus Pereles. Jooksjate seas on kõige enam levinud pahkluu- ja põlvevigastused. «Ei olnud märkimisväärset vahet enne jooksu venitavate ja seda mitte tegevate jooksjate vigastuste tekke vahel,» võttis Pereles asja kokku. allikas:elu24.ee

Kui aus olla siis küsitlus ei meeldinud kohe üldse aga vastatud ta sai.

Aitäh kõikidele. Panen ennast Audentsesesse kirja ja vaatab mis arst ütleb.

Rotter, soovitage nüüd mida ma pean tegema.

Ega nüüd see ranne ei valutagi. Lihtsalt pärast esimest vigastust tuleb uus vigastus randme piirkorda väga kergelt.