MissMurder

Tere. Ma teen siia teema enda ema eest, kes palus abi paluda. Nimelt ta on 44 aastane naine, kellel on mõlemal põlvel minisk ära lõigatud ja ühel põlvel ka kõhred. Kuna tänu kõhrede ära lõikamisele on ta toetand teisele jalale koguaeg raskust, on ära kulunud suure varba juures olevad kõhred. Nüüd kui ta käis arsti juures, siis arst ütles, et pool aastat on aega kõhred taastada, muidu pannakse jalalabale metallist asjad ja siis ei liiguks see jalalaba enam üldse. Ta ütles ka, et on olemas erinevad rohud ja toiduained, mis taastavad kõhresi. Kahjuks ta ei oskand täpsustada. Nüüd ma pöördungi teie poole palvega, äkki oskate öelda, mis taastaks kõhresid?

Tere ka minu poolt. Hädasti tahaks abi. Olen 15 aastane, kaalun 80kg ja olen 168 cm pikk. Ma olen terve elu kannatanud narrimise käes ja nüüd sai mul piir täis. Tahaksin vähemalt 20 kg alla saada. Viimane kuu olen proovinud magusat vähem tarbida ja kõhulihaseid teha. Mul on ka olemas mingi treenimisseadeldis, sellega olen ka teinud. Aga ikka ei ole aidanud. Ma ei ole grammigi alla läinud. Ma ei oska enam midagi teha. Jõusaali ma ei lähe, kuna seal on minu klassi ilueedid kõik koos ja kui ma läheks sinna oma rasvaga, nad surekid naeru kätte ära. Ma lihtsalt olen täielikus masenduses. Ma tahan ka olla kõhn ja käia vabalt miniseelikutes. Tellisin täna ka toitumiskava. Äkki keegi oskaks aidata, kuidas saada kõhnemaks. Ma tahaks just erinevaid kodus või väljas tehtavaid harjutusi ja asju. Mul on lihtsalt kõrini olla selline nagu olen. Palun aidake.

Mul tehti arsti juures mõni aasta tagasi koormustest. Siis oli kõik korras. Ants ütles, et mul süda nõrk, kuna ma olen terve elu tantsimisega tegelenud.

aitäh sulle.

Mul tekkis küsimus. Mul on üks tuttav, kes kaalus varem rohkem kui mina. Küsisin siis tema kaalu alandamise saladust. Ta andis mulle selle lingi http://www.muskel.ee/et/rasvapoletajad/28-lipixor.html . Kas see tõesti aitab? Kui aitab, siis ma telliksin endale ka, aga trenni teeksin ikka edasi.

Miks ta staartreener on ? Aga mul oli ainult esimene konsultatsioon temaga tasuta, mis oli hinna sees. Rohkem pole midagi ette nähtud. Ta ise pakkus mulle, et teeks koormustesti.

Mul soovitas koormustesti teha Arcticus eratreener nimega Ants. Ma perekonna nime ei tea. Pulsikella mul ei ole. Lihtsalt tudengi jaoks on see 19 euri ka suur raha, 2-3 päeva söögiraha. Ja kahju hakkab, kui kasu lõpuks sellest pole.

Blogis on uus sissekanne. seal on ka probleem mul. kirjutan siia ka . ehk saab keegi aidata. Kuna mul on nüüd selline blogi ja foorumis ka teema, siis on tulnud palju kirju. Mõned on öelnud, et mul ei tasu teha seda koormustesti, et lihtsalt raha võtavad ja et ma teeks enda tunde järgi trenni. Et kui ma sain 3 aastat tagasi 1-2h olla jõusaalis ja midagi viga ei olnud, siis kuidas ma ei saa nüüd 50 minutit näiteks zumbas olla. Kas mul on ikka vaja seda koormustesti? Pärast on see mõttetus ja 19 euri läheb lihtsalt õhku.

Tegin natukene hapukoorest ja sellest tipikastme möksist, mingi pulber on. Lisasin pabrika pulbrid juurde. Hea oli ja sõin lõpuks porgandiga. Sõbranna sõi šokolaadi saiakesi ja mina olin õnnelik porgandiga.

Käisin täna trennis ära. Nii hea tuju on. Mul on küsimus, kas ma võin süüa paprikat enda tehtud tipikastmega või on see surm mu kehale? Kirjutasin blogisse ka veel juurde. Andke nõu, mida muuta või lisada.

.

Kindlasti ! Aga see ei andnud vastust, kas blogi oleks nõutav või minu tegemised ei paku enam pinget

Ma ei tea kas enam keegi tahaks. Siis ma olin nooreke ja kõiki huvitas kuidas mul läheb. Aga nüüd ma juba vana ja ehk pole enam nii huvitav.

Ei ole ja, aga lihtsalt ma nii ootasin zumbat ja nüüd pean veel ootama. Aga kõik mis ei tapa, teeb tugevaks !

Täna käisin Arcticus esimeses eratreeneri konsultatsioonis. Minule sattus väga tore noormees. Rääkisin talle, kuidas ma aastaid tagasi alla võtsin ja millised olid tulemused. Nüüd ma sain väga palju targemaks toitumise ja trenni osas. Ma sain teada, et mul on süda nõrk. Kahjuks ma ei saa selle tõttu kohe zumbasse joosta, nagu ma tahtsin, vaid pean jõusaalis 2 nädalat käima. Pisike pettumus on, aga tahan seekord lõpuni välja minna. Mul on nüüd toetavad sõbrad, kes vähemalt mind ei narri ja võtavad mind sellisena nagu olen. Ma tean, et on olemas 1-2 sõpra, kes ajavad mind vägisi kohale, kui mul laiskuse hoog peale tuleb. Valgas seda lõbu ei olnud. Ennem lugesin oma vanu postlitusi. Ma olin ja viriseja, aga teate kui raske oli seda kõike üle elada. Nüüd ma vaatan tagasi ja mõtlen, et olin ikka tubli, et vähemalt nii palju suutsin. Kahju, et alla andsin. Aga tunded ja vaimne tervis said minust võitu. AItäh kõigile, kes toetasid ja olid abiks. Nüüd aastal 2012 hakkan uue hooga pihta ehk 3 aastat hiljem. Eks näha ole kaugele ma jõuan. Aga ma usun, et seekord kaugemale. Ma ei tea kas hakata siia edasi kirjutama ja nõu küsima. Kas oleks sellest minu tekstist üldse kellegile kasu, oleksin kellegile motivatsiooniks ehk või lihtsalt kirjutan enda jaoks enda isiklikku päevikusse üles ja ei avalda kuskil ega midagi?

Ma tahan just hakata kahjuks Arcticus käima. Mul on see kodule ligidal. aga edu sulle. Kahjuks või õnneks sa lugesid vanu postitusi. Ma sain 3 aastat tagasi, kui selle teemaga alustasin oma ideaalkaalu kätte. Nüüd on see kõik liigne tagasi tulnud ja alustan uuesti. ma tean umbes kuidas toituda. Ja enam ma ei taha eriti jõusaalis käia, vaid rohkem rõhku panna sellele, mis mulle meeldib, näiteks arcticust zumba ja latino. ma olen aru saanud, et mul ei ole ennast mõtet sundida seda tegema, mis ei meeldi. aga sellised tantsulised ja muusikaga mõnusad trennid on mu lemmikud, kuna olen väiksest saati tantsinud ja veres on ka lõunamaa verd. tahest tahtmata hakkavad puusad tööle, kui mõnusat ladina-ameerika muusikat kuulen.

KristoR, need pildid, mis mul postitatud viimasena on, on väga vanad. Nüüd on kaal enam-vähem tagasi. Pühapäeval lähen teen end siis ametlikult Arcticu klubi liikmeks. Ma lihtsalt pean tagasi alla võtma, kuna ma õpin ametil, kus peab esinduslik välja nägema. Hoidke kõik pöialt ja loodke, et olen peagi jälle endine. Kindlasti tuleb raske tee jälle ette, aga nüüd on mul toetavad sõbrad Tartus, kes aitavad mul vahepeal kriisidest välja tulla ja motiveerivad mind.

Esimene pilt on isegi umbes veebruaris tehtud. Ja enda arust ma ka paks polnud enam. Vähemalt ma polnud enam selline trullakas. http://www.upload.ee/image/1966734/Picture_8328.jpg see pilt on tehtud 22 veebruar. Ma mäletan nii, kuidas paar päeva varem väga hea sõbranna ütles, et ma olen ikka väga paks.. Nüüd ma olen enamus kilosid kõik kahjuks tagasi võtnud. Mul pole olnud mitte mingit tahtmist enam teha trenni. Nüüd kui ma käin kõrgkoolis, kus on hoopis teine suhtumine ja ei esine narrimist, on soov jälle tegutsema hakata.

Mulle isiklikult meeldiks väga Zumba. Aga seda on kahjuks siis kui mina Tartus olen, ainult esmaspäeviti.

No tere kõigile jälle. Nagu ma näen, siis on see teema edasi läinud. Mõtlesin, et kuna võtan end uuesti käsile, peaks ka uurima, mis siin toimund on. Räägin natukene siis oma minevikust, et mis kuidas oli. Siis kui ma selle teema tegin, oli 2008 aasta algus. Märtsi alguseks olin ma võtnud alla 20 kilo. https://fbcdn-sphotos-a.akamaihd.net/hphotos-ak-ash2/33473_1557718793722_1557835718_2167839_7072345_n.jpg siin on näha millised mu jalad olid. Ma lihtsalt näljutasin ennast. Toitumiskava hakkas vastu ja trenni isu kadus. Mind ikka narriti. Ma ei pidanud vastu. Mida ikka nõuda 15 aastaselt tüdrukult, kes on pubeka eas. http://www.upload.ee/files/1966579/Picture_8792.jpg.html See pilt on tehtud kevadvaheajal Egiptuses. Ma olin suhteliselt peenike, aga ma olin teiste jaoks paks siga. Ma lihtsalt andsin alla. Ma ei näinud enam vahet, kas ma pingutan ja olen peenem kui varem ja narritakse ikka või olen paksuke ja saan samasugused sõna teistelt. Nüüd ikka aastaid hiljem, kui ma olen juba 18 aastane ja tudeng Tartus, mõtlesin, et oleks aeg midagi endale kasulikku teha. Kuna mul on õhtud vaba ja Arctic spordiklubi väga lähedal, mõtlesin, et hakkan seal käima. Te ei kujuta ette, kuidas ma igatsen seda, et iga riietus sobib ideaalselt. Praegu on nii raske sulanduda teiste sekka. Õnneks enam erilist narrimist ei ole, aga ikkagi endal on vastik, kui ümbritsevad ilusad kursakaaslased. Nüüd tahaksingi teada, et mida teie, kui tõsiselt targad minu jaoks, arvate Arctic spordiklubist? Kas seal käies on võimalik taastada oma paari aastane figuur? Ja palun tõesti vabandust, et ma kunagi nii ära kadusin. Ma kartsin, ma olin nördinud ja mul oli ausõna kõrini kõigest.

Palun palun ärge minu pärast nüüd tülitsema ka hakake. Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Ma hakkan üritama nüüd toitumist jälgida enne oppi. Opi nädalal nigunii eriti süüa ei saa ja siis üritan edasi. Kui mõned kilod kadunud, kaon trenni ära. Täna vaatasin end pikalt peeglist ja sain aru, kui suureks ma muutunud olen. Ja siis ma imestan, miks mind narritakse ja kõõrdi vaadatakse. Ma vaataks ka ausõna. Ehk tuligi mõistus nüüd koju. Eks näha ole. Kui esimesed kilod langevad, tuleb rohkem tahtmist ka sisse, ma vähemalt loodan.

Kahjuks ei ole. Kes on juba liiga kõhn või kes lihtsalt ei viitsi end liigutada.

ei ole. tarkusehammas võetakse ära, aga ta on kuidagi nii, et lõualuuga tehakse midagi ja ma ei kujuta ettegi. igastahes arst ütles, et nädal aega ma kindalt korralikult süüa ei saa.

aitäh aitäh kõigile, kes vähegi mind maha ei ole teinud. . Mul on toitumiskava olemas eelmisest tellimisest, aga too on kuidagi üksluine ja ma ei oska ise ka kuidagi muuta seda, et üksluine ei oleks. Ehk peaksin uue tellima, Ma arvan, et hakkangi tegema alguses kodus, kuni mõned kilod kaovad. Eelmine kord, kui lihtsalt toitumist muutsin, kadus paari päevaga 2kg. See tegi küll kohe tuju heaks. Psühholoogi juurde pole mind mõtet saata. Ma ei oskaks midagi talle rääkida ja oma muret kurta. Ma ei usalda ka võõraid pimesi. Praegu on mul jälle hinges siuke tunne, et 'ma lähen, teen ja saan hakkama lõpuks sellega'. Aga mul tuleb 16 veebruar opertasioon jälle. Ja ma ei saa siis jälle mingiaeg süüa korralikult. Ma kardan, et siis tuleksid selle ajaga kaotatud kilod tagasi ja ma ei tea, kas siis on tuju jälle uuesti alustada.

aga neid oli ennem keegi juhendanud, tagasundinud, see aitab ju kõvasti kaasa. aga mina lihtsalt teeks omaspeast kõike ja kust ma tean, kas üldse õieti.