MõmmiLiis

Wow, äge! Edu tulevasele paljulapselisele Oled võrrelnud, kas see kõhu suurus on ka kuidagi progresseerunud iga rasedusega? Mul endal vaid üks pätakas ette näidata, aga ses mõttes päris huvitav, et mul oli võrreldes Su poole rasedusega 9. kuul kõhuümbermõõt väiksem - 87cm...

Olen paar kuud kasutanud ja mulle mõnevõrra tundub, et lihas väsib nendega aeglasemalt. Ise olen siis katsetanud jooksmisel. Aga kui saab jälle murdmaad suusatada, proovin kindlasti seal ka ja kevade poole rattaga. Suusatamisel mul sääre esiosa lihas kuidagi alguses kipub eriliselt tunda andma, seal oleks huvitav testida, kas on vahet. Kuna tellisid UKst ja pakis oli 3 paari korraga, siis jalale 36-40 oleks ühed mustad põlvikud soodsalt edasi müüa, firmaks More Mile Juhuks, kui keegi on huvitet.

Viktoria - sportlaste ja võitjate värk noh

Kas koormustesti oled teinud?

Huvitav oleks teada, missuguste raskustega Sinu-sugune vastupidav jõujuurikas üldse pumbib?

Tegelt Mikk lihtsalt sattus nägema, kuda üks hull musklimees taaskord hoopis jookseb. Ja lasi heaga enne jalga kui hullu-kulturisti-jooksutõbi nakata võiks...

Arvestades, kuivõrd Otile meeldib joosta ja Kalmusele ratast sõita, tasuks äkki üks ujumissõbrast kulturist leida ja saaksite väga lõbusa meeskonna Pühajärve triatlonile kokku panna

Pumbi puhul teeb sitkem ja vastupidavam "kollimale" raskuste osas sageli ära küll. Miks ei peaks?

Kusjuures nende jõusaalide jooksuradade suhtes olen ise kuulnud vastakaid arvamusi. Ühed räägivad, et seal tekkiv vibratsioon ei imiteeri kuidagi normaalses keskkonnas olevat maapinna vastupanu ja tekitab liigestele harjumatu surve. Teised aga räägivad just, et korralikel radadel on olemas vägagi liigesesõbralikud pehmendused ja seestap jalgadele parem kui metsavahel lippamine. Tegeliku tõe saab ehk jah kõige paremini ise katsetades kätte Jorgen, Sinu keiss on iseenesest huvitav - äkki ei ole küsa aint põlvedes, vaid ntx mingites väiksemates stabiliseerivates lihastes? Jooksuspetsid soovitavad ühe treeningu osana just väga ebastabiilsel liival joosta - on väga raske ja väsitav, aga igati tõhus ja arendav. Oled proovinud? Või seda, kuidas põlv käitub näiteks staadioni kattel?

Tjah, ega siis minkit uudist pole, et see pikal maal asfaldi tampimine on alati paras põlvede tapmine... Jooksusussi pealt ei tohi kindlasti sentigi kokku hoida ja Tallinna Maratoni rajal annab õnneks Pirita teel ka mururibal joosta, saab veitsagi leevendust. Eelmine aasta jooksin seal ise maratoni, enne esimese ringi lõppu oli see va põlvevalu käes ja pärast finišit kiibi ära andmiseks Vabaduse platsi treppidest allaminek vaat et pea samasuur katsumus kui maraton ise Stardimaterjalide hulgas oli profülaktikaks ArtsoStopi väike pakend, selle sõin maratonieelsel ja -järgsel ajal endale sisse, 2-3 päeva taastumist ja siis ei saanud enam arugi, et oleks hiljaaegu maratoni jooksnud. Kui jooksutrenni tegin, eelistasin 80% juhtudest ikkagi pehmet pinnast.

Ise söön aeg-ajalt Marks&Spenceri oma. Hea maitse, soodne hind ja koostis kah võrdlemisi ok. 91% maapähklid, päevalilleõli, palmiõli, roosuhkur, meresool.

Miku edu saladus peitub ikka ennekõike külmkapi ukse kolmandas riiulis

Need Take One goji-marjad on paraku üsna kahtlase päritoluga - ülipisikeseks kuivatatud, vääveldioksiidiga töödeldud ja maitselt kah paraku paras saepuru - eriliseks tervise- või supertooteks neid paraku pidada ei saa. Ainus eelis ongi vaid see üliodav hind. Sojapoes müüdavad gojid on küll säilitusainevabad, aga kui võrrelda kvaliteeti ja maitset näiteks CocoViga (müüakse ntx Solarises), on vahe ka neil ikka vääääga suur. Heast kasvukohast pärit ja tervislike säilitusviisidega tooted paraku ei saagi väga olla odavad. Iseasi on siin muidugi päritolumaalt ostmine. Sama võrdlust võib kasutada paljude odavamate ja kallimate kuivatatud puuviljade, pähklite, kohvi, kakao jne vahel. Kvaliteedi vahe on sageli juba silmaga nähtav, rääkimata maitsmisest...

Tegeled ratsutamisega?

Mul on ka KitchenAid, hind on aga tõepoolest sama ülbe kui väljanägemine või suutlikkus. Blender on korralku klaasist anumaga, kõikide mõistlike funktsioondega (tükeldamised, jääpurustamised, vahustamised, segamised). Mitteüht halba sõna ei saa parimagi tahtmise korral öelda, sest kimpu pole ta veel millegagi jäänud. Ostul lähtusin pigem reeglist, et pole nii rikas, et odavat osta. See tööriist on nii lollikindlalt kokku pandud, et tõenäoliselt rohkem blendereid pole kunagi osta tarviski KA miksrit kiidan ka - see on veel kallim, aga lisaks erinevatele miksri omadustele saab teda tegema panna ka näiteks jäätist, pastat, hakkliha...

Aile, kas siin on aga mingit põhimõttelist vahet, mis ajal inimene oma 8 tundi ära magab? Ise olen lapsest saadik täiesti lootusetu öökull olnud ja tavainimese mõttes normaalsel ajal magama lähen parimal juhul korra kuus... Täiesti parandamatu teema minu jaoks Muidu aga magada väga meeldib ja ärkan lihtsalt lõuna ajal noh

Miski öko-coca on ju ka meie poelettidel saadaval... Sellele, kes Coca maitset eluliselt vajab ja tahab seda vähe tervislikumalt saada, äkki on lahendus?

Kurb, aga pidulik... Aga kui tahaks pangakaardiga tasuda? Mul ausõna olid seal peal eegud noh

Kui veel registreeruda saaks, siis võtaks mõttesse küll. Klassikat pole küll never suusatanud, aga jõuaks veel ää õppida Jooksu- ja rattamaratoni olen teind, suusa oma oleks väärikas väljakutse.

Ruts oli EEKi suhtes 10=1 tegelt.

Sama arvasin enne vastupidavusaladega lähemalt tutvumist isegi. Esimest korda elus Rahvajooksul 10km läbides oli mul keskmiseks pulsiks 192l/min. Klassifitseerusin toona pigem sprinteriks, pikka maad ei nautinud põrmugi, ent enesetunne oli sellest hoolimata selle jooksu ajal vägagi normaalne. Never poleks sellises kõrguses pulssi tajunud, kui just pulsikell poleks seda fakti salvestanud. Peale seda kogemust sai katsetatud, et pikema sörkimise alustamisel kerkis pulss juba 2.-3. minutil ca 160-170 peale. Suusatamisega, mille tehnika mul toona täiesti puudulik oli, oli asi isegi veel hullem. Samas aga jalgrattaga sõites tuli ikka kurja vaeva näha, et anaeroobsesse tsooni jõuda... Mõni aasta hiljem, kui targematega ja kogenenumatega asja arutasin, koormustesti läbisin ja jooksmise tõsisema plaaniga päevakorda võtsin, sai paari kuuga pulss sealt kõrgelt alla toodud. Võistlussituatsioonis suutsin sel aastal Maijooksu 7km-l pulsi 189l/min peale tõsta, ent tavatreeningul pole täna enam probleem sörkida ka 120-130 vahemikus. Varasematele kogemustele tuginedes, olnuks see ilma vastava treeninguta utoopiline soov. Südame heaolule mõeldes on vast siiski väike vahe sees?

Et pulss aeglase jooksuga kõrgeks tõuseb, viitabki treenimatusele. Tervise seisukohast oleks seetõttu kiirkõnd kuni 140l/min tempos mõttekam - tugevdad südant ja laod seeläbi põhja vastupidavuse tekkeks. See, et suudad 10km erilise pingutuseta joosta, ei ole kindlasti probleem, vaid tubli tulemus, ent seda ilma baastreeningut tegemata sageli korrates koormad liigselt oma organismi ja võid omale kasu asemel kahju tuua. Seestap treeneri soovitus alustada oma treeninguid kiirkõnniga, on kahtlemata mõistlik. Aja jooksul lähed sujuvalt üle aeglasele sörkjooksule (esialgu tuleb jälgida, et pulss ei kõrgeneks ja vajadusel teed kõndi ja jooksu vaheldumisi) ja peagi pole probleem joosta ühtlases tempos kuni 140l/min pulsiga. Kui see tase on käes ja jooksmine meeldib, võid sekka ka kiiremaid ja intensiivsemaid jooksutreeninguid harrastama hakata. Minul oli samuti probleemiks kõrge pulss, ent mõningase järjekindla treeninguga sai seda tugevalt alandatud ja ca aasta peale seda polnud probleem juba edukalt ja igati tervislikult läbida täispikk maraton. Mõnusaid treeninguid Sulle

A kuda sellist heledat tatart tarbida? Samamoodi kui tumedat?

No kes see siis neid pilte niimoodi fotoaparaati jätab? Rahvas ei jõua enam oodata

Hurmur! :