Edetabel

Vaatan ,et viimasest blogisissekandest on ka juba tükk aega möödas ja aeg viga parandada. Peale MM tegin rahulikult 2 nädalat taastava perioodi treeningutest ja käisin sisuliselt 3 korda nädalas trennis ja tegin terve keha läbi ja eelkõige täitsa plaanivabalt ja teisi harjutusi kui tavapäraselt. Nüüd olen alustanud juba uut nö ettevalmistust, esialgu piirdun 4 trenniga nädalas ja tasapisi iga nädal tõstan raskusi ja koormust, et mitte kohe nö "üle panna". Tavaliselt ongi see viga olnud, et kohe esimeste trennidega proovid saada kas siis uusi rekordeid või kohe max raskused üles ja siis kahe kuu möödudes ei parane enam ükski asi. Ei saa mööda vaadata ka sellest, et kui vanust lisandub, siis tuleb hakata lihtsalt oma keha rohkem kuulama ja ei saa enam nö umbes plaani järgi kinnisilmi lammutada....Üha rohkem tuleb käia taastusprotseduuridel, nii olen igal nädalal ka peale võistlust käinud krüoteraapias (siis külmaprotseduuril -140 kraadi, koht ise on Liivalaia 7 Kalevi Poksiklubi kui keegi soovib minna proovima). Lisaks käin igal nädalal ka massööri juures, kes laseb kõik tundlikumad kohad üle. Ise käin Sparta Spordiklubis Siim Altossaare juures - keda pean väga heaks spetsialistiks kehahoolduse alal. Plaan on jätkata võistlusspordis ja juba kevadel 2018. Positiivne on see, et minujaoks sobilik kaalukategooria -85kg toodi tagasi ja seal on mul kindlasti paremad võimalused kui olid sel aastal -90kg. Täpse võistluste plaani panen kokku aasta alguses ja sellest lähtuvalt kujuneb ka dieediperiood - kuid üks mis on selge, et palju pole mõtet pekki selga lasta, sest sellest peab ka kevadeks jälle lahti saama.... Selle hooaja võin kokku võtta rahuldavalt kui seda nii võib üks kogenud spordimees öelda. EM ja MM -lt tulid siis vastavalt nooortega võistledes 7 ja 6. koht ja Masters vanuserühm kus võistlesin esimest aastat EM ja MM mõlemil juhul pronksmedalid. Kindlasti ei ületa need tulemused kuidagi eelmist superaastat, kuid ka päris rahulolematuks ei ole ka põhjust, sest lisaks tuli võit Sweden GP -l nii oma kui absoluutarvestuses ja kindllasti olid head tulemused Ben Weider Legacy Cup 2 ja 3. koht kevadel. Eesti tulemustest pole mõtet siinkohal rääkida, kahju ainult, et uue juhatuse tulekuga, kadus võimalus võita absoluutarvestust EMV, kuigi ühestküljest saan aru, et ka EM ja MM ei panda klassikuid kulturismiga kokku, kuid oleme seda aaastaid teinud kuna klassikud on hea tasemega ja kulturismis ei ole meil palju tegijaid. Ehk vaadatakse ka see asi järgmisel aastal uuesti üle, usun ,et niii mõnelgi oleks põnev seista just minuga kõrvuti ja ennast võrrelda. Kokku andsid need tulemused ka erinevates nominatsioonides "Aasta parima" sportlase tulemuse: Masters, kulturism ja aasta meessportlane. Selle üle võib uhke olla, kuid vaadates kuidas selle aasta parimad välja kuulutati ja kes mõned kategooriad võitsid, siis ei saa ma öelda, et seda oleks tehtud sportlikust küljest ausalt. Milles siis probleem, seda kirjaldas Helena ka pikemalt enda blogis, kuid võtan selle omal moel kokku ja räägin kuidas seda varem tehti, siis kui ma ise veel juhatuses olin. Varem käis asi nii, et oli välja töötatud punktisüsteem, selle tegime koos Indrek Otsusega ja kuna mõlemil meil on piisavalt pädevust, et osata hinnata erinevate võistluste tähtsust, sai koostatud punktisüsteem nii ,et see võttis suuresti arvesse tiitlivõistlustel hästi esinenud sportlaste tulemusi - mis on ka loogiline, sest see on alus riikliku toetuse maksmisel alaliidule. Süsteem oli suht veepidav, st seda, et kui sportlane võistles ainult EM ja MM -siis korjas ta eduka etteaste korral sealt niipalju punkte, et isegi kui keegi käis nö "mööda külavõistlusi" ja proovis punktidega siis vähemvõistelnud sportlast edestada, siis osutus see ikkagi suht võimatuks, sest EM ja MM kaaluvad ikkagi üles muud võistlused. Mingitel aastatel võtsime ka ainult aluseks EM ja MM ja kui mingis kategoorias inimesed ei osalenud, siis vaatasime teiste rahvusvaheliste võistluste tulemusi, mis olid samuti tähtsuse järjekorras ja viimane võrdlus oli EKV ja EMV. Alati saime leida loogilise ja põhjendatud paaremusjärjekorra. Täpselt samamoodi saime paremuse treenerite arvestuses, kus vaadati seda, kelle õpilased eelkõige tiitlivõistlustel on paremaid tulemusi teinud (nii nagu aasta treeneriks saab üldjuhul ka aasta parima sportlase treener). Sma kehtis ka kohtunike kohta, kus hr. Otsus arvutas protokollide põhjal välj, kes kõige täpsemini hindab EMV ja EKV - ka seda on võimalik täpselt teha. Mida, aga tegi uus juhatus on see, et jättis selle parimate nimekirja kokku panna peasekretäri kohusetäitjal, kes pani sinna nominatsiooni muidugi tublisid sportlasi ,kuid eisteks ei olnud seal põhjaliku ülevaadet iga sportlase kohta, mis tulemused tal käesoleval aaastal on, mis jättis omakorda võimaluse liikmesklubide esindajatel valida lihtsalt nimede vahel endale sobilike kandidaate ja teades ka osasid klubisid, siis mõned neist ei hääletanud põhimõtteliselt mõne sportlase poolt, kes oleksid tegelikult parima tiitlit väärinud. Ehk kokkuvõttes kujunes sellest "lemmiku valimine" mitte nominatsioonide kaupa parima sportlase valimine - so puudus statuut, mille alusel parim sportlane selgitatakse! Tean ka endise alaliidu kauaegse juhatuse liikmena, et paljud liikmesklubid isegi ei süvene liidu tegemistesse, rääkimata sellest, et naad teaksid nominatsioonide kaupa sportlaste saavutusi. Minu selge sõnum on, et sellist valikut saab teha pallimängudes või muudel meeskonnaaladel ,kus väljakul on palju erineva positsiooniga mängijaid ja kõik ei saa nö olla ründemängijad, kuid parim võib olla vabalt ka väravavaht, kes hoiab puuri puhtana.....kuid sellist süsteemi ei saa kasutada spordialal, kus on tulemused selgelt lõpptulemusena võrreldavad. Seega siiralt loodan, et järgmiseks aastaks tehakse kindel süsteem ja seda ei peagi välja mõtelma kuna see on eelmise juhatuse poolt juba välja mõeldud ja võtta see uuesti kasutusele, et vältida paljude sportlaste pahameelt. Mul on eriti kahju neist, kes ehk esimest korda üldse kandideerisid ja olidki ehk ainult ühes nominatsioonis ja siis pidi pettuma..... Lemmiku valimist tegime ka ja selle võitiski inimenen kelle poolt lihtsalt kõige rohkem inimesi hääletas ja selle nominatsiooni nimi oligi "Publik lemmik". Muud juttu ka raamatuesitlused on juba toimunud paljudes linnades ja toimuvad veel edasi, näiteks täna saavad kõik soovijad tulla Apollo Solarise keskuse raamatupoodi ja seal on kohal lisaks raaamtu autor, kirjanik Kaire Külli Vaatmann ja avama olen palunud Olümpiavõitja Gerd Kanteri. Algus kell 18 ja orienteeruvalt kestab asi 19.30 ni või seni kuni kõik soovijad on saanud raamatusse pühendused ja autogrammid, seega kui on soov jõulukingile lisandväärtus anda, siis tulge kohale! 22.12 olen veel Mustamäe kesuse Apollo poes alates 18.00. Raamat on saanud väga positiivse tagasiside ja on ka erinevate raamatupoodide müügitopis ilusasti sees. Proovin võtta eesmärgiks natuke tihedamini ka kirjutada vähemasti kord nädalas, et ei tuleks nii pikki pause. Team Kiivikase selle aasta tulemustega võib ka täiesti rahul olla ja selge, et aasta jooksul on seal olnud palju liikumisi, kus inimesed tulevaad hurraaga peale, kuid siis järsku see jõud raugeb... on võimalus võtta ka mõned uued liikmed, kui keegi tunneb, et on vaja kõrgemal tasemel nõu ja oma peaga ei saa enam hakkama, eriti kui on soov võistlusspordiga tegeleda, siis võib võtta ühendust ja räägime tingimused läbi. Ütlen ka kohe, et tasuta see teenus ei ole, et mitte kellegil liigselt ootusi üles kruttida. Teamiliikmetest kindlasti parima tulemuse tegi Arida Muru, kes tuli sel aastal juuniorite euroopa absoluutseks meistriks (seda veel teami Blue Diamond liikmena) ja sügisel siis minu käe all juba MM juuniorid 4. koht ja MM naised - 3. koht. Lisaks Kristina Koroljaki 3. koht MM -il ja Rain Kuusnõmme finaalikoht kevadel euroopa meistrivõistlustel. Loomulikult tuli kamaluga medaleid ja võite ka väiksematel võitlustel lisaks eelpool nimetatutele: Oleg Anissimov, Regina Krukovskaja, Tõnis Hinnosaar, Ivo Parveots.

Ma olen ka seda meelt, et rahvusvahelise taseme kohtunikud peavad käima hindamas ja loodan, et ka liit leiab sinna vahendeid, et parimaid kaasa võtta ja see võimaldab neil silma teritada nii ,et Eesti tulemused ei erineks ööpäev rahvusvahelise areeni tulemustest, mis paraku tihti kipub just nii olema eriti bikiinis. Kindlasti on tervitatav ka juuniorites vanuserühmade tegemine, sest nagu elu on näidanud, siis tihti alustatakse juba väga noorelt ja keeruline on panna 17-18 aastaseid 22-23 aastastega kõrvuti.

1. Just nimelt - see on ÜKS võimalikest strateegiatest. Sellest aga, mis ajal keegi oma makrotoitained makku saab, ei sõltu suures pildis midagi - on detaile/nüansse, mis mõjutavad muud - enesetunnet, hetke tervisenäitajaid, jms - aga need on individuaalsed. On neid, kes vajavad heaks uneks süsivesikuid, on neid (IF järgijad), kes toituvadki nii, et alles hilisel pealelõunal süüakse midagi ning nö põhikalorid tulvadki alles hilisest õhtusöögist - ja nendegi vorm on hea. Nii lihtsalt ei ole korrektne väita nagu teie seda tegite. Eriti see osa, kus õhtune süsivesik muutub rasvaks. Muus osas oli kõik korrektne. 2. Vormil ja kogemusel ei ole viga midagi, need lihtsalt ei ole tänapäevae diskussiooni argumendid - ainult sellele juhtisin tähelepanu.