Edetabel

29.november 2017 Täna nägin veidrat vaatepilti, kuidas mingi mees seisis Lõunakeskuse Maksimarketi kassajärjekorras ja tegi kahe 2-e liitrise coca-cola pudeliga bicepsit! Spordipoisid ma tunnen kohe ära!

28.november 2017 Panen ruttu oma mõtted kirja enne kui meelest lähevad. Täna oli juttu sellest, et koolinoored on koolitoitude suhtes väga pirtsakad ning mõnes koolis väidetavalt ei sööda lõhesuppi, kuigi see on ju päris maitsev ning tervislik. Minult küsiti, et kas minu põhikoolis käimise ajal 80-datel oli ka nii, et koolisööki ei söödud??? Ja nii hakkasin järgi mõtlema ja see teema hakkas vaikselt ennast lahti rullima. Koolitoitu söödi reeglina nii palju kui ette anti. MIKS? 1. Lastel küll oli taskuraha, aga selle eest eriti midagi osta ei saanud, eriti 1990-1992 aastatel. Burgerid tulid eesti turule koos krõpsudega vist alles päeast eesti krooni kasutuselevõttu 1992. Coca-cola joomine ei olnud moodne, eelistati limonaadi aga ka seda ei joodud mingite lollide põhimõtete pärast. 2. Lapsed sõid korralikult sellepärast, et nad liikusid kordades rohkem kui tänapäeva lapsed- kasvõi kooliski käidi üldjuhul jalgsi, mitte ei viinud vanemad enda autodega. Vahetunnil talvisel ajal lasti kooli hoovis jääl liugu või mängiti trifaad ja kummikeksu. Minu enda klassivennad harrastasid vahetundide ajal ka kooli hoovi veetud vanade voodivedrude peal saltohüppamist. Füüsiliselt kulutati energiat julgelt rohkem kui tänapäeval. 3. Koolitoitu söödi ka sellel põhjusel, et paljudel ei olnud kodus võimalustki kogu aeg sooja sööki süüa. Keha ja vaim ise andsid märku, et peab sööma. Mis veel puudutab vana aja toitumist, siis meenub, et päris tihti sai söödud küll kalapirukaid, küll suitsukala ja räim tomatis. See tähendab, et söödi rohkem kalaliha. Mingil ajal ei olnud poodides üldse magusat. Meenuvad köömnelimonaad ja mingisugusest tundmatust materjalist tehtud magusainetega "šokolaad". Mina käisin siis sellel ajal usinasti maal ning sõin mõnuga mett, marju, õunasid jne- kõik mis vähegi magusam oli, läks kaubaks! Nüüd, nähes neid krõpsu ja cocat neelavaid rasvunud noorukeid ei kahetse ma mitte sekunditki, et omal ajal sai kesiste vahenditega ehitatud korralik vundament. Siinkohal toon välja ka tõsiasja, et kui meil siin Eestis oleks toit nii odav nagu USA-s, siis oleks meil neid rasvunud inimesi ka kindlasti kordades rohkem. Olete te kunagi käinud Eesti Aasia restoranis? 2-e inimese arve on üldjuhul peale korralikku kõhutäit ikka vähemalt 25 eurot. USA-s olid teinekord Asian Puffeetesse sissepääs kahele umbes 10 eurot ja siis sai süüa põhimõtteliselt 12 tundi järjest nii palju kui torust tuleb! Paljud meie inimesed ei kujuta seda ettegi, et osad pered veedavad seal terved nädalavahetused ainult süües ja s...des. Mõtlemise koht. Lisan lõpetuseks ka ühe toreda mälestuse sellest ajast, kui neid kummalisi magusainetega šokolaade müüdi suhkrukriisi ajal. Üks väike poiss tuli koos emaga Tartu Toome poodi ja uuris seda kummalist šokolaaditahvlit, millel ei olnud isegi nime!!! Lihtsalt šokolaad. Laps küsis ema käest, et mis selle šokolaadi nimi on? Ema ja müüja kehitasid õlgasid. Laps vastas selle peale:"Kahtlane šokolaad!" Koheselt oli mure murtud ja ema küsis müüjalt:"Palun mulle 2 tahvlit šokoaadi "Kahtlane"!"