Edetabel

Ilmselt ajad mind kellegagi sassi, ei jookse Kakumäe vahel juba aastaid Andke mulle nüüd asu - tegemist on siiski minu 1. hooajaga ja on vaid suur au seista kõrvuti naistega, kes on mitu aastat juba võsitelnud (ja selle tarbeks sihtotstarbeliselt ka treeninud). Luban, et hetkevormiga areng ei piirdu Ehee, neid jutte olen isegi kuulnud, eriti mis puudutab PROde elu... kohtunikega ma aga maganud ei ole ja ei plaani ka hakata, panustan trennile&toitumisele Üldiselt veereb aga kõik vanaviisi, olen saanud keskenduda natukene rohkem tööle ja õhtuti ikka Spartas platsis. Katsun õhtuti ka varem voodisse sättida et niigi kiirel ja pingelisel perioodil kehale maksimaalselt puhkus pakkuda. Trenn ja toitumine on joonel ja kohver nurgas seisab jälle lahtiselt- ega see Riiga sõit enam kaugel ei ole. Õnneks selle nädalavaehtuse saab ikkagi kodus olla ja vahelduseks midagi tavalist teha, nagu tubade koristamine või lapsega kinos käimine. Olen jooksvalt maiustanud Soomest kaasa toodud "suveniiridega"- tehakse ikka häid asju küll Õunakoogi pro-feel ja kreemiküpsise skyr (kookos oli ka väga hea!) Korraldasin ka oma Facebooki grupis naiste seas kiire brainstormingu, et mis värvi bikiinid võikid järgmised olla, nii palju kui on inimesi on ka arvamusi, ka lähedaste seas oli neid seinast seina- lõpuks usaldasin siiski oma sisetunnet ja tegin selle alusel otsused. Mari Pukk, kes on fotoshopis vilunud, saatis mulle ühe video kus minu enda lava pildiil värvid seljas vahelduvad, täitsa tore oli sealt pealt vaadata kogu vikerkaar üle. Tegin mõned screenshotid.

Vahepealne aeg pildis: Proovisin ära Helena instast leitud Peebu retsepti järgi tehtud õunad Fasti pannkoogijahuga Hommikusöögi näide: tatrapuder, kodujuust, rasedate multivitamiin, piimakohv Kalamarjane hommik tütrega (lapsed meil nimelt armastavad nii soolalõhet kui mere- ja kalamarja hullupööra- no ega ma kah ära ei ütle siis) Vahepala: kreeka jogurt, mesi, maapähklivõi Lõuna pojaga linnas (Lido viimasel ajal, sest sealt saab ruttu omale sobiva prae lasta kokku panna ja ooteaega ka ei ole): kana juustu ja ananassiga, suur hunnik köögivilju, pojale veise kotlet, endale juurde veel latte. Mõlemad lapsed on meil suured juurikasõbrad, nii et ei ole kunagi probleemi, et nõutaks väljas süües ainult friikaid, burksi ja ei midagi muud (mida nad muidugi ka ikka aegajalt saavad, päris 100% ka midagi ei keela) Trennijärgne outfit Ja uued trennipüksid tellisin omale täna Betterist (värske mudel, uus värv!)- tundub olevat hea, kuna sel on kõrge vöökoht ja pole kõva kummi üleval osas- hea kanda nii praegu kui ka peale sünnitust, kus igasugune madal vöökoht on igati out Üks väike trenniklipp ka lõppu- selle kohta isegi need, kes mind tunnevad, imestasid, et appi, ise rase ja kuidas julged? No aga pole ju midagi erilist! See oli kogu trenni viimane harjutus ja olgem ausad, ega vist varsti enam ei jaksa ka- tasakaal läheb paigast ja kõht jääb ette Miks rusikatel? Sest muudmoodi lihtsalt ei saa, peale 10 aasta tagust randmeluu murdu. Tänane menüü vahelduseks ka siis kirja, kui juba kirjutamiseks läks: H: neljaviljahelbe puder või, munade, piima ja kaneeliga, peale mustika moos, tbl rasedate multivitamiini, suur latte V: kodujuust, mõned viilud praetud verikäkki, latte Peale trenni: Nax proteiinibatoon (ei jõudnud peale trenni kohe koju sööma, seetõttu sai see trennist kaasa võetud ja autos ära söödud) L: veise hakkliha, kodujuustu-tomatisalat, ketshup, taimetee meega Õ: sea sisefilee juurviljadega, pähklivõi tl, taimetee Aga homme on trennivaba päev ja meid preiliga ootavad Ilumessi kutsed. Tänud Tassel Kaelaehted, kes kutsed kinkis

Üldse ei mõõda juba viimased 5 aastat, või isegi rohkem tegelikult- viimati kaalusin toitu vist 2011a kevadisteks võistlusteks valmistudes. Ei näe selleks mingit vajadust, va vb siis, kui jah valmistuks konkreetselt lavaleminekuks. Söön, mille järgi parasjagu isutab ja eks harjumuse asi ka Süsikad ongi hommikupoole ja ennelõunal, ma pole kunagi olnud selline inimene, kes teeks õhtul trenni ja siis peale seda sööks veel korraliku koguse riisi makarone vms. Lihtsalt tunnen, et ei sobi. Praegu on probleeme näiteks õhtusöögiga- no kujutage ise, kui teil oleks järsku 25cm pikkune beebi (see pikkus siis vastab minu hetkeolukorrale)+ muu sinna juurde kuuluv kraam kõhus ja olete päev otsa veel söönud ka- lihtsalt enam ei mahu! Mida suuremaks kõht paisub, seda vähem korraga sinna mahub. Rasvad tulevad lisaks nt muna praadimisest (enamasti oliivõliga või siis kookosrasvaga), sellise lollusega ka juba ammu ei tegele, et munakollaseid ära viskaks

Ott's free posing routine //

TEHTUD! Natukene pikemalt siis minu esimestest võistlustest Nagu enamikud juba teavad siis läks üle ootuste hästi- otse finaali ja 5. koht. Enne võistlusi seadsin eesmärgiks koha top 15. Võistlus oli väga tiheda konkurentsiga ja just kuni 168cm kategoorias oli kõige rohkem naisi- 23. Paljud nimed maailmatasemel tuntud ja eelnevatel nädalavahetustel Prahas ja Barcelonas medaleid korjanud. No ja siis olin seal mina, väriseva jalaga ja esimest korda.... Ja kõik naised on ju olnud tublid ja teinud võistlusele eelnevalt tööd, katsu siis kuidagi eristuda ja välja paista... Sõitsime Soome juba reedel, hommikuse laevaga ja jõudsime Helsingis ka kiire trenni teha. Edasi sõitsime Lahtisse. Korraldusliku poole pealt sujus kõik nii nagu pidi- täpselt kell 16.00 algas sekundi pealt registreerimine, mõõdeti, vaadati bikiinid ja kingad üle (bikiinid peab selga panema), ostsin rahvusvahelise võistlemise passi (30€) ja maksin osalustasu 200€. Sain ka backstage pääse oma "treenerile" (loe: mehele) ja võiski hotelli puhkama minna. Otsustasime õhtul siiski grimmi mitte teha ja läksime u 22 ajal magama. Öösel aga magamisest suurt midagi välja ei tulnud ja esialgne plaan 4st ärgata liikus tunnivõrra etepoole- olime mõlemad nagunii juba üleval! Seega alustasime oma ettevalmistustega 3.00 öösel. Esimene kord võistelda ka ja ainult hea meel, et kiirustama ja rapsima ei pidanud. Kokkuvõttes aega küll üle ei jäänud. Grimmi pealekandmist kartsingi kõige rohkem, aga see läks väga ladusalt. Mees on mul üli hoolas rullija ja juba 1. kiht sai suhteliselt ideaalne. Ja see grimmiga wc käimine polnud ka midagi nii hullu kui kuulnud olin, lihtsalt peab väga hoolas olema, et kuskile vett (või muid vedelikke) ei satuks, sest see rikub grimmi. Peale 1. kihti käisin ühe Soome võistleja Hanna juures kodus meigis ja soengus (hind 130€). Poleks lootnudki, et nii ilus lõpptulemus jääb. Jäin väga väga rahule. Meikari juures keetsime putru ka- tegin täitsa tavalise hommikusöögi (u kell 5.30) puder 90g helvestest, valgupulber, pähklivõi, kohv. Halo juuksepikendused said ka pähe ja ma poleks uskunud et nii ilusti istuvad. kell 6-7 ajal said pähe ja peast tulid ära u 12h hiljem, ilusti samas kohas olid, missest et vahepeal isegi "magasin" nendega lavataga. Liikusime tagasi hotelli ja kandsime peale grimmi 2. kihi. Vahepeal tundus, et äkki isegi sai liiga tume aga laval selgus, et olin vaata et kõige heledam - jälle targem. See kuivamine oli küll üks väsitav tegevus- tund aega alasti hotellitoas püsti, käsi täitsa alla lasta ei saa... lootsin küll et äkki kuivab kiiremini aga u tunnike ikka kulus enne kui ei tundunud käe all märg ja julgesin riidesse panna. Esimene kord ka siis tegin kõike ekstra hoolega. Kõik pidi ideaalne olema. Tagantjärgi tarkus- kanelaaluseid käelabasid grimmida vaid 2. korral, prantsuse maniküür määrdub, teinekord teen roosad v punased küüned vms... Võistluspaika jõudsime u 50 min enne võistlust- sain oma numbri peale- 72 (7 on mu õnnnumber :)) ja bikiinid selga, läige kehale, viimased huulepulgakohendused ja varsti oligi aeg lavale minna. Toidu poolest haarasingi lavataha kaasa vedela mee, galetid ja tumeda shokolaadi. Mesi oli mul väga käepärases pudelis ja sai otse sealt tarbida. Närvid pidasid päris hästi vastu ja suurt paanikat ei tekkinudki. Esimene voor oli minu jaoks kõige raskem. See rivi oli ikka õige pikk ja kui kõik 5-6 kaupa ees käisid, pidi samalajal taga olema ja eespoosi hoidma ja võimalikult hea välja nägema. Vaikselt hakkas parem säär krampi kiskuma... Vahetasin aegajalt vasaku peale aga ei tunne ennast vasakul tugijalal nii kindlalt ja nii tegin siis minimaalseid puhkepause. Pärast enda satsi eestreast tagasi tulemist jäin kahe võistleja nö õla taha (kuidagi kitsas oli rivis) ja edaspidi tean, et peab julgemalt "trügma" ja endale võrdväärse koha rivis leidma. Tüüpiline ara algaja viga ilmselt. Lava taga tuli 5-10 min oodata ja siis tulid tulemused. Rivistati meid jälle samasse ritta nagu esimene kord lavale läksime (numbrite järgi) ja siis päris inetult näidati näpuga võistlejate peale ja teatati "you are out". Minu pele keegi ei näidanud aga seda oleks saanud minumeelest kuidagi paremini lahendada.... Igaljuhul palju aega puhkamiseks ei olnud, 10-15 min äkki ja siis läkski top 15 uuesti lavale. Vahepeal jõudis minuni info, mis kommentaarid olid publikus istunud asjapulkadel olnud, sain väga sütitava kõne osaliseks ja teist korda astusin lavale juba hulka enesekindlana. Laval olles Eleri ikka hõikas esimesest reast mida on vaja kohendada jne ja see oli tohutult abiks!!! Natalja oli lavakohtunik ja sättis tüdrukuid ritta, ning vaikselt ka väga palju kõiki eesti türdrukuid verbaalselt kohendas, nii nagu jõudis.... Kõige parem üldse võistluste ajal kui tunned et su ümber on toetavad inimesed! Top 6 oli juba väljakutsetega aimatav ja selle kohta ilmus peagi seinapeale ka viisakas nimekiri, mis kiniitas, et sain finaali edasi. See hetk kui olin laval ja mu number välja hõigati, ei sanaudki kohe veel aru et olen finaalis, Natalja sättis mind sinna ritta ja olles ise seljaga publiku poole ütles mulle muiates "sina hull tüdruk, mis sa teed" ja pilgutas sima.... See oli nii armas ja naljakas Siis sain aru et 1 väljakutse tähendab ju üldiselt finaalikohta!!!! Kui lavalt maha saime oli kell selleks ajaks saanu u 12 ja jäi 3h aega puhkamiseks. Jalad olid täiesti läbi ja seda olla olnud ka 1. voorus lavalt näha- võtsin magneesiumi sisse ja viskasingi 2h lava taga pikali. Madratsit mul kaasas polnud aga autost leidsime pleedi mis ajas asja ära. Üli tähtis, et oleks võimalus puhata. Enne finaali sain veel väga palju tagasisidet, mida saaks veel parandada, Natalja käis ja pani mulle sätendavat lauvärvi juurde, Lilian värvis huuli tumedamaks ja Eleri andis viimaseid õpetussõnu (ta mõjub alati niiii toetavalt ja rahustavalt) no ja oma mees, kes muutkui süstis minusse enesekindlust. Selleks ajaks oli mul juba võistlus nö tehtud ja mõtlesin oma i-walki peas läbi ja läksin lihtsalt nautisin hetke. Oleksin olnud väga õnnelik ka 6. kohaga, nii et 5. oli väga positiivne üllatus. Ma kahtlustan, et keegi top 6-st ei olnud laupäeval 1x laval.. Videost ( https://www.youtube.com/watch?v=PckKqYgflHI 26:50 algab finaal) näen tagantjärgi, et ikka päris palju vigu tegin ja arenemisruumi on kõvasti. Samuti on hea lavapiltidelt oma vormi hinnata. Eile olin juba Helsingis jõusaalis ja alustasin nõrgemate kohtade voolimist....) Kokkuvõttes oli mega kogemus. See mis lavalt paistab on nii rahulik, korrapärane ja ilus, aga kõik see ettevalmistus ja möll lavataga, mida kõike enne ei tehta- see vääriks kohe eraldi peatükki mõnes raamatus Kõiki kindlasti huvitab mis ma siis peale võistlust ära sõin kohe peale autasustamist 2 batooni (carb killa ja combat crunch ) kuna kell oli juba 16.00 saanud ja peale hommikust 5.30 söödud putru ja mee/galettide polnud midagi söönud. Hotellitoas 2 keedumuna, natukene keedetud riisi, kohalikku ülihead valgu-karamellipuddingut ja pähklivõid- nälja kustutamiseks. Õhtul kui olin ennast puhtaks pesnud ja jälle korda sättinud, läksime steak house restorani ja seal tellisime lihavalikutega vaagna, ehk siis palju liha, küüslauguga küpsetatud ahjukartuleid, klaas punast veini. Magustoiduks shokolaadi fondant ja õhtu lõppes mcdonaldis Daimi jäätisega. Kõht sai täis küll Hommikul haarasin köögikaalu kaasa ja läksin hotelli restorani hommikust sööma- puder, valgupulber ja kohv nagu ikka mulle meeldib ja harjumuseks on saanud. Ehk siis see 1 õhtu tähistasime ja edasi tasakaalukalt edasi. Täna võin olla rahul tehtud tööle ja saavutustele, tänulik oma mehele, kellega koos me oleme seda rada viimased aasta aega käinud.. ja muidugi Elerile, kes juhuse tahtel mu teele sattus. Sa ise ka ei tea kui palju see mulle juurde andis, et seal esimeses reas istusid ja "kael pikaks" karjusid!. Kogu Eesti tiim oli kohapeal supper (aitähh Ott, Peep, Lilian, Reet, Natlaja jne jne) ja Fitness Expo eraldi vaatamist väärt. Kulutasime ükjagu raha, auto valku täis tulime rõõmsalt tulema. Tänasest tagasi tööl ja tavapärases rutiinis. Hommik algas muidugi lillede ja kingitustega, nii palju häid ja toetavaid sõnu Aitähh kõigile! Reet on minu ammune iidol ja uhke oli koos temaga finaalis seista! 2 nädala pärast, 23. oktoobril Riga Pearl