Edetabel

Vahepeal sain siis sellega hakkama, millest varem rääkisin, nimelt osalesin 10.Tartu Rulluisu maratonil.... Lubatud sai ja läbi tehtud samuti! See oli minu esimene maraton üldse läbida võistlustel ja huvitav kogemus. Polnud ju tegelikult selget ettekujutust, mis toimuma hakkab kui üle 600 rulluisutaja korraga rajale lastakse. Esimene asi ,ilmaga vedas ikka julmalt, sest kõik varasemad päevad oli ju korralikult sadanud ja see päev oli lauspäike.... Olin aegasti kohal ja eks minu ilmumine sellisele vastupidavusala inimeste peole tekitas parasjagu elevust (küll tuli fänne pildistama ja igas asendis ja punktis sai kauge külaline ikka maha hõigatud....). Tore ikka kui kahesilma vahele ei jää... Eks enamus ikka muigas ka, et see mees surema siin rajal hakkab, kuid paljudele lehvitasin rajal kui ma neist mööda olin saanud ja vastassuunas kohtusime..... Startisin rahulikult tagumisest reast ja ei tahtnud kohe seal inmmöllus ei endale ega teistele viga teha ja siis hakkasin tasapisi hoogu koguma..... Minu leivaks kujunesid tõusud, mida rajal oli mitu ja seal sain algul ikka korralikult skalpe võtta, sest vastupidavus ja jalg on hea. Laksumistel tuldi rongiga (loe mitu sõitjat üksteise järel), minust uuesti mööda, kuid tõusudel sain vahe sisse. Esimese ringi 21 km sain sõita ka erinevates rühmades (tee peal kujunevad välja pundid, kus siis vaheldumisi veetakse), nii liikusin grupist - gruppi ja tasapisi ettepoole nihkudes, poolel võistlusmaal olin ca 45 min (vaatasin ,et aeg peaks tulema sinna 1.35 juurde), kuid siis teisel ringil ei saanud eespool olevaid gruppe kätte ja tagumistest sõitsin kiiremini, kui pundiga läksime, ütlesin, et ma vean tõusu, teistel lihtsam seljataga, lisaks tugev vastutuul mäkke... Mäe lõpus vaatan seljatagune tühi kõik maha jäänud..., siis nühkisingi üksi edasi ja kuna ettepoole jäid järjest tugevamad grupid ei õnnestunudki neid kätte saada ja ca 15 km sõitsin põhimõtteliselt üksi...ja see tappis ikka jala ära, sest mingit puhkust ei olnud, kogu aeg jalad töös (grupis saad taga ikka puhata, kuid üksi mitte). Hea, et teepeal igas punktis jõin, kas vett, koolat või spordijooki, muidu oleks ikka väga raske olnud (lisaks hõõrus vaatamata jala teipimisele ikka villid alla ja lõpus oli jala tallaalune ikka päris katki). Jumal tänatud, et lõpuni jõudsin...! . Jalg oli nii kutu ja olemine ka, et ca paar tundi kulus, et nö pilt korralikult ette tuleks (jalad olid õhtuni väga valusad, eeldasin et järgmised päevad hullemad - kuid hommikul olid juba väga ok seisus, täna tegin 170 kg kükke ja 500 kg jalapressi...). Kokkuvõttes, tasus pingutada ja läbi sõita, kindlasti tihedamini kui kord aastas ei ole praegu plaanis seda ette võtta...lõpuks 301. koht (stardinumber oli 553) so esimesse poolde sõitsin sisse ja järgmine aasta saan juba tükk maad eespoolt startida. Võimetelt usun ,et olen suuteline sinna 200 sisse sõitma, edasi läheks juba profiuisku vaja, sest raskete saabastega esiotsaga ei võistle ja ratta diameeter 25mm väiksem....igal juhul on rullitamine pks mu meelis aeroobseid tegevusi ja kui nüüd veel ilma on, siis kindlasti võib mind kuskil rajal liikumas näha!