desmond5

Seisan sellise probleemi ees, et viimasel ajal tuleb peale trenni iiveldustunne peale. Ükskord peale valgujoogi sissekulistamist läks asi lausa nii kaugele, et sai see WC's mõni minut hiljem ilusti välja tagasi lastud. Milles asi võiks olla, oskab keegi ehk pakkuda ? Pingutan üle ? Ma lõpetan enamasti treeningu üpriski kurnava kõhulihaste seeriaga ning kui siis kohe maha istuda, siis tulebki iiveldustunne peale. Olen tähele pannud, et joostes on samamoodi. Kui umbes 10 - 12 km olen (aja peale, ehk siis kiiresti) maha jooksnud, siis kui kohe seisma jään, tekib samuti iiveldustunne. Seostaks seda kõrge pulsiga, süda on jõudnud koormusega ära harjuda, ning kui äkitselt koormus ära võtta..ei oska nagu midagi asjalikku tegelikult välja pakkuda.

Aivo Saar jah Aga kui sind geenitehno ka edaspidi huvitab siis julgen soojalt TTÜs geenitehnot soovitada (teed Veskimetsa uhkeks ). Tunduvalt parem kui Tartus - uus equipment ja tipptasemel laborid. Eriti paljud just ei ole TTÜsse geeni edasi õppima läinud, eelmisest lennust vist ainult 1 ja üleeemisest ka 1. Eks teil võimalus muuta seda.

Aga ma ei teadnud ju..eriti.. Algselt tekkis vaidlus sõbraga, seetõttu. Sellest ka selline algne küsimus. Olen geenitehnoloogia haridusliku taustaga (TTG, TTÜ), mikrobioloogiast (eriti histoloogiast) on ka ikka ühtteist külge jäänud, kuid kahjuks inimfüsioloogia, anatoomia jms on täiesti null. Hüpertroofia, hüperplaasia jms terminid olid minujaoks täiesti uued, neist pole näiteks kuulnud loengutes sõnagi ka 1. - 3. kursuse arstitudengid (va need kes on maybe ehk valikainetena füsioloogiast midagi juurde võtnud, kuid ma ei tunne kahjuks neist kedagi). See on niivõrd spetsiifiline. Oleks jube lahe, kui fitness.ee's keegi teadjam mingi pikema artikli kirjutaks lihaste kasvamisest. Mu point oli lihtsalt see, et ei maksa igat kraami mis netist leiad uskuda, üpriski vähesed allikad on tõsiseltvõetavad. Mis koolis käid ? See teadusuudise rääkimine tuletab nii väga ühte enda õpetajat TTGst meelde. Ja kust sa päriselt ka seda neuronite juttu võtsid ?

Kust sa seda neuronite pooldumise juttu võtsid ? Seda ma kuulen nüüd küll esimest korda.. Teatud tingimustes on võimalik et kahjustunud närvirakud taastuvad, või et tekivad uued (platsentas tüvirakkudest) aga et nad poolduvad..kust see info pärineb ? Aga hüperplaasiast..need kõik on nii eksperimentaalsed katsed mis on tehtud..kui siin-seal mõni labor teatab, et on avastanud midagi, siis ei maksa seda kohe võtta kui, et lihasrakud paljunevadki nüüd kohe nii. Kui see nii oleks, oleks see üldusele teadatundud fakt. Aga näed, teaduslik üldsus kandub praegu sinnapoole, et lihasrakud EI paljune. Tegu ei ole niivõrd raskesti uuritava nähtusega. Kui kusagil on avastatud, et nad siiski paljunevad, siis tuleks pigem küsida, mis tingimused selle esile kutsusid. Sest tavatingimustes, lihtsalt et rakk on organellidet niivõrd paks et tal pole muud teha kui mitoosi asuda, lihasrakk ei paljune. Sellisel juhul tundub, et on kaks varianti - liharakku lihtsalt ei teki niipalju organelle, või kui peakski tekkima, siis rakk kahjustub lihtsalt ja organellid hävinevad. Võibolla kui mingil põhjusel seda ei peaks juhtuma, siis tekibki hüperplaasia. Kuid rõhk on sõnal *võibolla*, sest tundub, et seda eriti ei teata. Tegelikult võib seda ju veel niivõrd palju asju mõjutada, rakuehitus (histoloogia) on omaette teadus. Mingeid enda järeldusi internetist loetu põhjal ei ole väga wise teha. Üleüldse kõike mida siit-seal lugeda ei maksa ka uskuda. Internetis on päris raske, eriti noortel ja kogenematutel, infos orienteeruda, et mida aktsepteerida ja mida mitte. Põhitõde on lihtsalt selles, et tuleks jälgida et akadeemilistest allikatest väga kaugele ära ei reisiks. Ning isegi siis ei maksa kõike uskuda..Internett on otsast otsani junk science't täis. Näiteks USAs usub ligikaudselt 90% inimestest kreatsionismi! Kõlab uskumatult ? Loe nüüd seda saiti: http://emporium.turnpike.net/C/cs/top.htm Mitu faktiviga leiad esimene lehekülg ? Või näiteks siin - http://www.allaboutcreation.org/ (ära tegelikult vasta, see juba päris offtopic, see oli kunagi koolis uurimistööks meil.. leida vastuolusid)? Ei maksa kõike uskuda mida loed. Vahet pole mis foorumis see teema on, vajadusel saab moderaator ümber tõsta ju.

Miks sa arvad, et lihasrakk pooldub niiviisi ? Rakk ei paljune ju enne kui saab vastava signaali, mis on erinevate rakkude puhul väga erinev (erinevad tingimused peavad olema täidetud enne kui rakk paljuneda saab). Enamasti on selleks vaja piisaval hulgal vajalikke ensüüme, tsütoplasmat ja organelle, enne kui mitoosi asutakse. Lihasrakk aga on kapriissem, tahab kasvuhormoone või vastavaid ensüüme, mis nende paljunemise lapsena käivitas ja lõpetas. Võimalik tõesti, et kasvuhormoon paneb lihasrakke uuesti paljunema, kuid ma olen kuulnud, et see peaks põhjustama ka siseorganite suurenemise (ie suurenenud süda, neerud, maks jne). Hüperplaasiat naturaalsel teel (st ilma igasuguste abivahenditeta) ei ole igatahes inimestel (niipalju kui ma selle kohta uurinud olen) täheldatud. Loomadega on mingeit katseid tehtud, et riputati mingi lind tiibapidi üles mingiks nädalaks ja siis täheldati midagi (milles ei olda kindlad), kuid on see enam naturaalne, on muidugi omaette küsimus..

Mitte ainult. Kui eesmärgiks on lihaste kasvatamine, siis peaks lihasrakkude vahele tekkiv sidekude suurema osa lihase massist moodustama ju.

Räägid lähemalt ?

Samal tasemel 100m ja 10000m jooksjatel on tippkiiruse vahe ikka sees ju, nagu peaks ka olema kulturisti ja jõutõstja (vastavate lihaste mida võrreldakse) maksimaalsel jõul..Ei maksa muidugi mingeid täiesti ebaolulisi võrdlusi tooma hakata. Tugevad on mõlemad, ma arvan et sellest piisab. Sama hea nagu 121 dB on 10x valjem heli kui 120 dB, samas väga valjud on nad mõlemad ning inimkõrv sellel vahet ei tee.. Mind huvitab lihtsalt, et kuidas asi bioloogiliselt on Ei maksa siin kellelgi midagi isiklikult võtta, ja ei ma ei ole võrrelnud suurt musklit liiglihaga (lihtsalt tõin välja võrdluse et nad mõlemad moodustuvad sarnaselt, lihasrakkude vahele tekkiva koe tõttu), mida ta ilmselgelt ei ole (sest liigliha ei ole funktsioneeriv, tihti puuduvad seal isegi närvid). Kui asja niivõrd mikroskoopilisel tasandil uurida, tuleks vist ikka lähtuda bioloogiast, mitte mis tundub jõusaalis treeningutulemusi vaadates.. Asi sai alguse sellest, et mind huvitas kuidas lihased kasvavad, st kuidas lihased suurenevad kui reaalselt lihasrakke juurde ei teki ? See, et lihasrakke juurde ei teki, annab ka inimvõimetele füüsilised (st maksimaalse jõu ja jõutelgede) piirid. Lihaste suureks kasvatamine seega olemasolevaid lihasrakke otseselt ei mõjuta, vaid võimaldab neil ainult paremini või halvemini funktsioneerida. Liigsed sidekoed takistavad maksimaalset jõudu, samas vastav biokeemia (lihasrakkude suurenemine) kompenseerib seda teatud määral. Et siis niipalju kui mina aru saanud olen, tuleneb maksimaalne jõud eelkõige lihasrakkude füüsiliselst suurenemisest mitte sidekoe tekkimisest lihasrakkude vahele (mis vastupidi pärsib jõudu). Eks need praktikas käivad muidugi käsi-käes (mistõttu polegi suurt aga nõrka lihast). Nõnda olen ma aru saanud. Kui keegi oskab parandada/täiendada, oleksin tänulik.

Kuidas seda kudet nimetada siis ? Kuna lihasrakke seal ei ole (nagu liiglihaski) ju.

Okei..uurisin ise natuke, allikad ei ole küll väga kindlad (st mitte akadeemilised), kuid üldjuhul nad kinnitavad üksteist. Mõned lingid: http://en.wikipedia.org/wiki/Muscle_hypertrophy http://www.bodybuilding.com/fun/issa7.htm http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=3688 Keskkooli bioloogiast tuli meelde, kuidas õpetaja rääkis midagi, et lihasrakke juurde ei teki. Ei osanud siis sellele kahjuks tähelepanu pöörata. Ühesõnaga siinkohas saab vist päris palju rääkida eelsoodumusest kasvatada suuri lihaseid, olenevalt looduse poolt "antud" lihasrakkude arvust. Nagu ma aru sain, siis lihased suurenevad eelkõige just mikrorebendite võrra (microtrauma), kus lihasrakkude vahele tekib kude (mis vajab tekkimiseks proteiini), ning lihasrakkude füüsilise suurenemise arvelt (kui näiteks kreatiini tarvitada). Kuna see kude, mis rebendatud lihasrakkude vahele tekib, tegelikult takistab lihaste tööd (see on nagu "liigliha"), siis tekibki effekt, et maksimaalselt kasvatatud lihas on reaalselt nõrgem kui maksimaalselt treenitud lihas (piltlikult öeldes). Sain õigesti aru ? Segaseks jäi, kui suur vahe on konkreetselt rakkude vahele tekkinud koe ning reaalselt suurenenud lihasrakkude mõõtmetes ? St kui palju massi tuleb tekkinud kudedest ja kui palju lihasrakkude suurenemisest. Milline oleks ideaalne vahekord ? Samuti, mis hetkel peatub lihasrakkude teke ? Kas täiskasvanuks saades, või juba imikueas ? Sest natuke raske on uskuda, et imikueast väljajõudes on mu lihased suurenenud ainult liigliha võrra. Puberteedini ? Anaboolse toimega steroidid (st kõik steroidid ?) seda ju ka ei mõjuta, need ainult suurendavad valgusünteesi (ehk siis aitab kaasa nende kudede tekkimisele). Küsimusi on veel palju, oleks tore, kui keegi teadjam (on selline sõna olemas ?), kes oskab antud teemas paremini orienteeruda, annaks viiteid mingile internetisaidile või muule lugemisvarale.

Kuidas lihas kasvab ? Kas lihasrakud paljunevad või suurenevad ? Kui hantlid tõsta ja lihasvalu tekib, kas siis tegu on piimhappega või mikrorebendiga, mille kokkukasvades lihas suurenebki ?

Palun soovitage testosteroonitaset tõstvaid toidulisandeid. Keeruline on neis ise orienteeruda kohe, hea oleks kui keegi oskab omal kogemusel mõnda soovitada. Ettetänades, D5

See on sellepärast, et ma olen tükk aega trennis käinud ja semu siis kohe mõtles et ma tean asjast midagi ja ma ei hakanud kohe ütlema ka, et kuule mul pole õrna aimugi, küsi fitness.ee-st Asukoht on Tallinn muidu. Kuidas F. Antsoniga kontakti saab ?

Mu hea tuttav otsib kaalus allavõtmiseks (õllekõht jne) treenerit, kes koostaks personaalse toitumiskava ning treeningkava. Pikemas perspektiivis ka jõutreeningu kava. Talle sobiks kõige paremini treeneriga isiklikult kohtuda, et siis rahulikult oma case ära rääkida. Oskate keegi ehk soovitada kelle poole pöörduma peaks ja kuhu ?

Kuidas saaglihast venitada saab ?