daman

Täispikk ka minul plaanis, seda siis suure tõenäosusega 2010 sügisel Ilmselt IM Barcelona. kuigi praegu, peale 100km ratatotsaöt tulemist ei kujuta küll ette, et võiks veel 80km sõita ja peale seda maratoni jooksma minna. Ehk treening muudab ses suhtes miskit? Pühajärvele lähen tegelikult aega püüdam, aga nii pika võistluse puhul on ennustada keeruline. Nagu öeldud, läheb korra kumm või saad omale krambi ja võid oma ajale halvemal juhul tunni juurde liita. Maantekas on mul juba märtsist välja tassitud, hetkel umbes 700km kuus tuleb. Nüüd on trennid ka intensiivsemaks läinud, loodetavasti pean Augustini vastu ja ehk saan oma ideaalaja ka tehtud. Kusjuures, jooskust, suure osa oma vormile olengi tänu pikamaajooskule saavutanud. St. jooks on aidanud kõvasti mu rattatulemustele ja nii imelik kui see pole, ka ujumisele. Kuigi viimane tehnikasport, on jooksust saadud võhmast palju kasu.

Mu eesmärk on 5:15, samas iial ei tea mis sealt tulla võib. Kumm purunueb, kõhukrambid, ropp tuul, mis jalad tapab jne. Raske rada ka takkatraavi.

Paarile viimasele. Oma täit potentsiaali keskmaal ei saavuta sa iial, kui sa pikemaid otsi ei tee. Keskmaajooksus on aeroobsel tugevusel sama tähtis osa kui anaeroobsel ja aeroobse baasi tugevdamiseks on _vaja_ pikemalt aeroobses tsoonis joosta. Reeglina on treeningperiood üles ehitatud 3 laias laastus: 1) põhja ladumine (jah, just siin litsuvad keskmaajooksjad 15 ja 20km otsi madala pulsiga) 2) võistluseelne periood (lisanduvad tempojooksud, lõigutrennid) 3) võistlusperiood, kus oluliseks on võistluseelse erioodi taset hoida Üldse on siin väga palju "ma tean ise kah mis see treener mull eikka õpetada oskab" suhtumist, samas periodiseeringust ja treeningmeetoditest ei tea siin enamus ööd ega mütsi. Gerryle: Pühajärvel näeme, raisk!

See on nö. "kutsehaigus" pikkadel orienteerumistel. Mingi hetk ei saa ööd ega mütsi kaardist aru enam. Rasvaga ei jõua toita ja kiiresti imenduvad süsvesikud aitavad hädast välja.

Jutt või asi siin paaril viimasel postitajal. Joosta võib asfaltil väga hästi aga õige jalanõu peab olema! Nii http://www.newbalance.com/running/footwear/WR1063/ Sobib su jalale hästi, neutraalne pehmendus ja hea painduvus olemas. Anna minna! See ei ole, et sa kõnnid/jooksed alguses. Mõne kuuga juba jooksed ja selleks ikka korralik suss olema.

Ära jama nende stability asjadega. Mul läks ainult 3 kuud, et omale tõsoine vigastus saada, sest jooksin vale jalanõu tüübiga. Taastumine võttis rohkem aega. Mis mudel see sul täpsemalt on, netist saab vaadata, mis jalatüübile mõeldud.

Ma millegipärast kahtlustan, et sõudmine kaasab rohkem lihaseid ja seega on üldine energiakulu suurem. Samas, mõlemaga jõuab ennast 10min oksendama ajad täiesti vabalt, kõik oleneb intensiivsusest.

2 vähemalt. Kui mitte 3. 79kg ja 27a.

Jookse. Väga ilusad reied saad omale mõne aastaga.

Kuna sul jalatüüp teada (omal mul sama), siis polegi muud teha kui poodi lähed ja nõuad pehmeid jooksususse. Mitte tugedega! "Cushioned" on ingliskeeli termin. Ise kasutan Asics Nimbus (super head pehmed) ja Mizuno Waverunners (samuti väga head ja 2x odavamad kui Asics). Toss osta tõepoolest pool numbrit suurem, jalad paistetavad pikka maad joostes ning üle 1500km kah ei maksa, siis hakkab cushioning efekt kaduma. Ma ise vahetan iga aasta tosse, kilometraaz saab täis lihtsalt, ja kui tõesti joosta meeldib ning leiad mõne väga hästi istuva tossu, osta mitu paari ette ära, sest uuemad mudelid samast tossust ei pruugi nii head olla. Hea näide näiteks Asics Nimbusega, mudel 8 oli perfektne. Mudel 10 on nats teise lõikega ja tekitab mulle varba otsa ville, seega oleks omal ajal pidanud variant 8 toa täis ostma.

Käisin tegin 3h rattaga trenni ja umbes tund enne tarbisin - 3 muna, tomat, paprika, sibul omletiks kokku. Lisaks teraleiba singiga. klaas piima juurde. Üks õun peale. Üles tulema ei hakanud, sees ei loksunud, toitis kuni 2h ilusti ära, siis oli süüa juurde vaja. Kohvi koha pealt olen tähendanud, et parandab sooritust omajagu, mis efekt täpsemalt mõjub, oskab mõni targem inimene ilmselt seletada.

Nagu eelpool öeldud, joo rahulikult nii palju kui tahad, puhka ja unusta trenn mõneks päevaks. Sa pole ju tippsportlane, elu on ka vaja nautida. daemoniumi ignoreeri (no offence intended), ta ongi selline radikaalse suhtumisega.

Mitu põhjust. Minu puhul joostes: 1) Joostes aitab tempot hoida, rütm sunnib natuke takka, tõstab rasketel hetkedel meeleolu, loob "tunde". 2) Igavus. Sageli on treenimine lihtsalt tuim tegemine, muusika kuulamine aitab lõõgastuda, aitab sed atuima nühkimist pisutki talutavamaks muuta. 3) Zen. Kuulates oma lemmikmuusikat, võib sageli and avastada jooksmas ilma pingutuseta, hea sammuga ja mõnikord mitu mitu kilomeetrit, enne kui pilt jälle ette tuleb. Nagu mediteerimine. Samas pean nõustuma sellega, et vahel on oluline treenida vaikuses, kuulates ainult iseenda hingamist, sammude kaja, nii õpib iseenda kohta oluliselt rohkem. Või kuulad linde röökimas ja putukaid sumisemas.

Ise viljelen samuti vastupidavusalasid, ja võin nentida, et head veebi/foorumit eestis tegelikult ei olegi. Tasub lugeda erinevaid blogisid ning ingliskeelseid lehti uurida. Ja mis kõige olulisem, vahel lugemise vahel õues trenni ka teha

Jutt või asi. Suurem osa valk, rasvasisaldus vastavalt singile madal, olematu või piisav. Pealegi, maiustus kui selline ei tähenda ilmtingimata, et see MAGUS peask olema. Sink ON minu jaoks maius.

Ailega samal nõul. Seks on rohkem intervalltreening kui aeroobne. Minutimeestele soovitaks siis mitu minutilist roundi teha, mõningase harjutamise järel ei tohiks 8x 1' mingi probleem olla.

Sink.

Jutt õige, aga ei nõustu täielikult lõikude koha pealt. Nende kiirete lõikud eesmärk on kiirus, jalgade turnover (sagedus eesti keeles vist) ning anaeroobne töövõime. Lõigutrenne tuleb ka jagada, pikamaajooksjad teevad tavaliselt 200, 400, 800, 1,6, 2km lõike. Lõigutreening on hea teha staadionil, seal on pinnas ühtlane ning saad tempot höästi kontrollida. Lõikude kiirus ei ole ka jookse-nii-et-okse-ninast-väljas, vaid tavaliselt võetakse aluseks 5km või 10km jooksu VÕISTLUS tempo. Näiteks kui sa oled jooksnud võistlustel 10km ajaga 40minutit, siis 800m lõike teed sa 40/10 = 4min + 10sek tempoga. Paus kindel, näiteks 2minutit ja kordad. Kui sa ei tea oma 10km tempot, võid proovida teha mingi time triali, 3km piisab. Korruta tulemus 4ga ja saad oma 10km tempo umbkaudu. Head näited lõigutrenniks: http://www.runningplanet.com/training/10K-...g-workouts.html Ja lõppeks hoiatus: hoia lõikudest eemale kuniks sul pole aeroobset baasi. Väga lihtne on ennast lõikudega üle treenida, liiatigi kui basa on nõrk.

www.runnersworld.com Maratonijooksajtele plaane oi kui palju.

Võib-olla, aga enesetunne ei valeta mitte kunagi, seega on see parem vahend treenimiseks.

Täpselt. Seega olemasolevad pulsitsoonid kaotavad hoobilt mõtte.

Vastupidi. Sageli ajab pulsikell jama, enesetunne on oluliselt adekvaatsem näitaja. Kui pulsikell ikka ütleb sulle, et pulss on 140 ja sa tunned ennast nii viletsalt, siis selle asemel et hambad ristis kangutada, peaks lihtsalt tempot alla võtma. (140bpm on antud näites rahuliku jooksu pulss) Pulsikellal on muidugi mingi funktsioon olemas, selle abil saad enesetunde ja pulsi kokku viia. Paari kuu päerast võid juba enesetunde pealt öelda, mis pulss hetkel on.

Intervallid rattaga. Ugh.

Mulle meeldib aeroobne enne jõutrenni.

Nagu öeldud, joo vett. Kui jooksed pikemalt kui tund, söö midagi kergelt seeduvat (pool banaani) ja joo vett. Peale jooksu taasta kasutatud energiavarud ehk söö korralikult hommikust.