Jump to content

Aile

Kasutajad
 Vaata profiili  Vaata nende tegevusi

  • Sisu loend

    4 537

  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    3

Postitused posted by Aile

  1. Postitas · Muudetud kasutaja AileKuuda poolt · Report reply

    kleebin sulle siia...

    Iga karv on elutu valgukiud, mis koosneb peamiselt keratiinist. Juuksekarva sees ei saa liikuda toitained või informatsioon. Igal karval on juur, milles asub karvafolliikul. See on umbes nagu karvatootmisvabrik. Karva kasvamine on põhimõtteliselt uue keratiini lisamine karva alumisse otsa. Folliikulis asuvad rakud, mida nimetatakse melanotsüütideks. Need toodavad pigment melaniini, mis annab värvuse ka nahale. Melaniin värvib keratiini ja nii saavad värvi ka juuksed.

    Kui me vananeme, ei suuda melanotsüüdid enam piisavalt melaniin toota, mistõttu juuksed muutuvad valgeks või hallikaks - keratiini värvi. Juuste halliksminemise aja määravad peaaegu täielikult geenid, kuigi ka stress või halb toitumine võib folliikulirakke kahjustada ja vähendada nende võimet toota melaniini. Ka suitsetamine võib põhjustada enneaegset hallinemist.

  7. Postitas · Report reply

    Vereloome ja hemoglobiini tootmine intensiivistuvad jah, kuid hemoglobiini tootmiseks on ju veel rohkem rauda siis vaja, kuna raud aitab kaasa hemoglobiini moodustumiseks veres. Sellega aga langeb raua tase organismis ju veel enam... (Training stimulates an increase in red blood cell and blood vessel production, and increases the demand for iron.) Ja ka higistades pidavat raud organismist väljuma.

    Seega tekkiski küsimus, et kui mõtekas trenni tegemine on, kui ma pean oma raua taset tõstma, aga sport kisub selle uuesti alla??? Et kas on parem kuu-kaks eemal trennist olla ja rauanäitajat kasvatada või trenni siiski uuesti tegema hakata?

    Tänud OldMan, kuid see info mul kõik juba olemas. Söön iga päev punast liha juurikate või värske salatiga (porgand, kapsas, brokoli, paprika jne), muna söön ka iga päev, ube aeg-ajalt, pähkleid, rosinaid, banaani ja õuna söön ka, vitamiine võtan, kohvi, teed, piima söögi kõrvale ei joo, eelistan vett jne. Apelsinimahla kahjuks juua ei saa, kuid olen sidrunist mahla lihale peale pressinud. Aga näed, võta näpust, tase ikka madal ja peab tablette järama :)

    Üldiselt huvitaks mind spordi osa... et kas tohib ja kui palju ja mis mahus... ;)

    Aneemia... on pigem symptom, kui p6hjus.

  8. Postitas · Report reply

    Tere spetsialistid!

    Mul avastati rauavaegusaneemia. Kuna organism toidust piisavalt rauda ei omasta (söön muidu ikka asju, mis rauda sisaldavad ja omastada aitavad, a la punane liha, pähklid, seemned, juurikad jne), siis määrati mulle rauatabletid (saan päevas 200 mg rauda), mida pean järgnevatel kuudel nüüd närima hakkama. Kuigi olen jõuetu ja väsinud on minus spordipisik ikka veel sees ja tahaksin uuesti trenni tegema hakata. Kas mul on lähiajal üldse mõtet trenni poole vaadata või peaksin mingiks ajaks jõusaalist siiski eemale jääma ja lihaste asemel hoopis oma rauanäitu kasvatama? Või ei tee 2-3 kangitrenni nädalas siiski midagi hullu?;)

    Suured tänud! :)

    J6utreening intensiivistab vereloomet ja Hgb tootmist. Ys ...v6tke treeningmahtu v2iksemaks, kuid intensiivsus v6iks olla suurem.

    Pigem yrita Fe saada toidust (punane liha!!), treeningute vahepeal j2lgi oma taastumist (treeningsagedus pigem v2iksem kui suurem).

  10. Postitas · Report reply

    Kleebin teile igaks juhuks natuke lugemist. V6ibolla m6ni teist tunneb ennast 2ra ;) ... v6i siis teadvustab endale paremini meie ymber treenivate inimeste hellemaid kohti.

    Bigoreksia ehk äraspidine anoreksia või lihasdüsmorfia nagu seda nähtust veel kutsutakse, on see, kui reeglina niigi suur ja tugev isend end tillukeseks könniks peab. Bigoreksiat esineb peamiselt meestel — jõusaalisõpradel ja kulturistidel. Vahel esineb bigoreksiat ka naistel, jällegi peamiselt neil, kes kangil ja hantlitel kunagi jahtuda ei lase. Väidetavalt kannatab bigoreksia all tervelt 10% meeskulturistidest. Bigorektik passib end pidevalt peeglist, uurib end siit-sealt, et ega ta juhuslikult täna veidi väiksemaks ole jäänud, kui eile. Bigorektik veedaks heameelega kogu oma vaba aja jõusaalis, aastatega armsaks saanud sangpommide ja trenažöride vahel. Bigorektik on see, kelle veel unine valvur hommikul esimesena saali laseb ja kelle torisev koristaja õhtul viimasena märja lapiga koju peletab. Ajaloost on teada bigorektikuid, kes on kaotanud oma töökoha, kuna pole suutnud vastu seista kiusatusele tööajast jõusaali lipsata. Tüüpiline bigorektik ei söö kodunt väljas, sõbra juures või restoranis, sest — jumal hoidku! — ta ei tea ju, kui mitu kalorit või mitu grammi valku toidus täpselt on. Mõeldamatu on, et ta ei saa olla toiduvalmistamise juures ega tagada selle maksimaalset kasutegurit lihasmassi turgutamiseks! Kulturistist bigorektik kannab lontis T-särki, sest ta ei taha, et tema õblukest ülakeha nähakse ja väldib lühikesi pükse, sest siis oleksid tema nääpsukesed kanajalad kõigile naeruks näha.

    Kui juba 10% tundub suur arv olevat, siis see number näitab ainult tõsiste bigoreksiahäirete esinemissagedust, kliinilise diagnoosi lävest allapoole jääb uurijate erinevail hinnaguil veel ligi kaks või kolm korda suurem arv. Need on tulevased bigorektikud, kes küll ei viitsi midagi suurt ette võtta oma muskulatuuri suurendamiseks aga piidlevad end siiski sageli rahutult peeglist. Ameerikas, kus igat sorti küsitlusi nüri järjekindlusega regulaarselt läbi viiakse, selgus, et 1997. aastal oli tervelt 45% (loe: nelikümmend viis protsenti!) meestest rahulolematud oma kehaga.

    Järgmine kord vaadake jõusaalis tähelepanelikult ringi — sealgi võib olla mõni bigorektik. Ärge teda siis tema lohkus biitsepsi pärast narrige…

  11. Postitas · Report reply

    Lugesin järgmist:

    "Alkohol püsib naiste kehas kauem ja on suurema efektiga. "

    http://www.sakala.ajaleht.ee/170506/esileht/5021052.php

    Kas oskate keegi seletada, kas see väide ikka tõene on? Ja kui on tõene, siis kuidas seda seletada. Kas naistel on kehas protsentuaalselt vähem alkoholi lõhustavaid kemikaale või (nagu ka hiinlastel pidi neid vähe olema)?

    Mida arvate sellest, võib-olla on asi subjektiivne muidugi mingil määral, et on naisi, kes on paremad alkoholi-alal kui mehed?

    ?? :P

    ...et siis naised, kes on paremad alkoholi-alal kui mehed?

    Mida see teie arust t2hendab? Kas naised on pahelisemad (paremini pahelisemad?) kui mehed? M6ni naine on kindlasti pahelisem kui m6ni mees :lol: Kui alkoholi tarvitavad koos alkohoolikust naine (vastavas staadiumis...k6rgenenud tolerants...) ja veel normaalselt alkoholile reageeriv mees siis naine tarbib rohkem alkohoolse joobe saavutamiseks kui mees.

    "Keemikaalid"...Me nimetame ainete l6hustajaid peaasjalikult ensyymideks. See osa on naistel n6rgem.

  15. Postitas · Muudetud kasutaja AileKuuda poolt · Report reply

    Düsgraafia ei ole haigus, vaid halvasti arenenud häälikutajust tingitud kirjutamisraskus. D võib olla erinevas raskusastmes. Kõneravi (kirjaliku kõne ravi, mida logopeed teeb pedagoogiliste võtetega) seisnebki peamiselt hääliku pikkuste taju treenimises, selle rakendamises kijutamises jm. õpetamisel. Logopeedid kasutavad erimetoodikat, mis erineb tavametoodikast põhiliselt põhjuste, mitte tagajärgede korrigeerimises ja erinevate meelte kasutamises. Raskesti tajutav on enam materialiseeritud ja näitlikustatud.

    Tulemus sõltub east ("vana düsgraafik" alates IV kl. allub ravile aeglasemalt, sest taju areneb normaalselt koolieelses eas), raskusastmest, lapse suhtumisest, tundide sagedusest (tingitud refleksid ei kujune harva korrates), lapse õppimis- ja keskendumisvõimest üldse.

    Vajadusel on võimalik kõneravi ajal saavutada koolis diferentseeritud hindamine emakeele kirjalikes töödes vastavalt kõneravi etapile.

    Kui algstaatus pole väga hull (häälikutaju lausa arenemata) ja kõneravi on piisav, õpib laps koolis normaaselt edasi ja läheb ülikooligi.

    Ohu korral on kasulik lasta logopeedil koolieelses eas lapse häälikutaju uurida ja vajadusel arendada (vt. eelmine vastus).

    Ys

    Kõik õigekirjavead ei kuulu düsgraafiliste hulka. Logopeed sorteerib kirjavead diagnoosetteütluse põhjal 3 ossa:

    1. vältevead (mis on põhjustatud vältetaju nõrkusest ja moodustavad düsgraafiku vigadest põhiosa)

    2. reeglivead (reeglid ära õppimata või ei oska äraõpitud reegleid kirjas rakendada, sest ei tunne reegli kohta ära)

    3. muud vead (tähtede, sõnade ärajätt, lisamine, teisega asendamine - tingitud keskendumisraskusest, tähelepanematusest, lohakusest)

    Lapse arenedes vältetaju ei halvene, vaid paraneb. Reeglite hulk aga suureneb.

    Ys hea tahtmise korral v6ib ka karud tantsima panna :P

  18. Postitas · Muudetud kasutaja AileKuuda poolt · Report reply

    See, et sa suitsetama hakkasid, pole kyll m6istlik tegu, olgugi et ka su isa seda teeb.

    Ma mõtlesin, et kas ei peaks olema nõnda - See, et sa suitsetama hakkasid, pole küll mõistlik tegu, olgugi, et ka su isa seda teeb.

    Seda mäletan ka mina, kuid ei pidanud hetkel neid komasid silmas.

    Mina ei ole keeleteadlane... aga kysimus mulle meeldis. Sinu poolt pakutu tundub kyll v2heke "v2givaldne", kuid uurin asja.

    Ma arvan, et k6ige targem oleks kysida prof Toom 6unapuu enda k2est. Minu s6branna ytluste kohaselt on ta igati valmis sellistel teemadel selgitusi jagama.

    Professor Toom Õunapuu on Eesti mainekamaid didaktikuid ja paljude metoodikakonkursside laureaat. Ta on uurinud näitlikustamist, õpilaste aktiviseerimist ja tagasisidet eesti keele õpetamisel ning õppekirjanduse koostamise põhimõtteid. T. Õunapuu on poolesaja raamatu ja üle poole tuhande publikatsiooni autor. Peamiselt on ta kirjutanud eesti keele õpperaamatuid ja koostanud mitmesuguseid metoodilisi materjale eesti ja vene koolidele ning mitte-eestlastest täiskasvanutele, aga ka ilukirjandust. Teosega "Eesti keele õpetamise metoodika" pälvis ta 1991.a. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Teisi tähtsamaid teoseid: "Huvitav emakeel" (kaasautor Heino Laagus), videokursuse "Armastuskolmnurk" stsenaarium, noorsoojutustus "Katkestusseis". Praegu on eesti koolide 7.-9. klassides kasutusel Toom ja Pärja Õunapuu koostatud emakeele õppekomplektid "Sõnavorm ja kõne", "Lause ja kõne" ning "Keel ja kõne". Populaarseks on saanud T. Õunapuu keelemetoodiliste pisiraamatute sari, mis koosneb 10 väljaandest. Tema viimaseks teoseks on "Õpetamiskunsti viidad".

    T. Õunapuu on õpetajate seas oodatud lektor, ta on Eesti Keele Kaitse Ühingu asutajaid. TTAs töötab ta selle loomisest alates ja õpetab kõigile üliõpilastele eesti õigekeelsust, meediaüliõpilastele täiendavat eesti keele kursust, pedagoogika eriharule õpioskusi jne. Teda on austatud Valgetähe V klassi ordeniga.

  19. Postitas · Report reply

    Selliste tabelite järgi käed, jalad ... peaks olema suuremad või vähemalt sama suured. Ning kõht ja talje väiksemad või samasuured. Kui sul kõik mõõdud suuremad siis lihasmass väga hea, kõht on ainult liiga suur.

    Kui taljem66t on suurem siis on vorm kehvav6itu... St ka ylej22nud m66tudesse tuleb suhtuda skepsisega.

  21. Postitas · Muudetud kasutaja AileKuuda poolt · Report reply

    Mul pole seda raamatut käepärast ja selle tühja asja pärast ei viitsi raamatukokku ka minna, ent kas seal raamatus tõesti pole selles näitelauses et ees koma?

    ???

    See, et sa suitsetama hakkasid, pole kyll m6istlik tegu, olgugi et ka su isa seda teeb.

    Miks ma peaks teile valetama? Kooliajast m2letan, et v6ib olla lausen2iteid, kus ka ja ette tuleb koma panna.

  22. Postitas · Report reply

    Kuidas on võimalik arendada üheskoos kulturismi ja läbi lüüa mujalgi maailmas kui pole mingit koostööd vaid selle asemel valitseb õelus, kurjus, viha, tagarääkimine, süüdistamine ja enesekiitmine

    Ju see vist peabki nii olema, sest sellist eeskuju näitavad meile ka meie poliitikud. ;)

    Ma ei vahetaks meie poliitikuid kyll mitte yhegi teise maa poliitikute vastu. V6i, millist "marjamaad" teie silmas pidasite??

  23. Postitas · Muudetud kasutaja AileKuuda poolt · Report reply

    Vabandan, et ka mina teemast pisut mooda kirjutan, aga kui juba "tahenarimiseks" laks:

    5)"...m6istlik tegu, olgugi et ka su isa seda teeb;"

    Kas nii on ikka oige?

    PS! Ja minu puuduvaid tapitahti pole motet uritada narida, kuna pole lihtsalt, mida narida ;)

    Loe reeglit.

    Lause p2rineb raamatust "Igap2evane emakeel". Autoriks Toom 6unapuu...

    2007. aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna ning 150 000 krooni Kristiina Ross austust vääriva töö eest eesti keele grammatika, kirjakeele arengu ja emakeelse piibli tõlkeloo uurimisel, keeleteadustöö asjaliku juhtimise ning maailma kirjavara silmapaistvalt nõtkete tõlgete eest.

    Auhinnakandidaatideks olid veel Mati Erelt, Henn Käämbre, Helmi Neetar ja Toom Õunapuu.

    Prof Õunapuu on üle poolesaja õpperaamatu ja üle poole tuhande publikatsiooni autor, olnud eesti didaktikas teerajajaid, toonud metoodikasse kümneid uusi ideid, pannud aluse shokimetoodikale, õpetaja kehakeelele, uurinud tagasisidet ja olnud täiendkoolituses

    populaarsemaid lektoreid.

  24. Postitas · Report reply

    Kusjuures lugesin rohkem kui kolm. Komadega mul alati probleem olnud ja nendega pole nii lihtne, et lähed otsid internetist kuidas õigesti on. Ja kui te tähele olete pannud siis ma väga tihti ei nurise ka teiste inimeste kirjavigade pärast, kuna tean, et teen ka ise neid. Eelmises kommentaaris oligi rõhk pigem sellel kui kirjavigadel. Vabandan nende kahe komavea pärast mis Teie silma "kriipisid". Üritan ennast parandada.

    Komadega on tegelikult lihtne...

    Koma v6i komadega eraldatakse:

    1) j2rellisand: Arnold, majayhistu esimees, kiitis meid;

    2) omaduss6nalised j2relt2iendid: 15-aastane noormees, sportlik, muusikalembene, soovib tutvuda omaealise neiuga;

    3) koondlause korduvad liikmed omavahel: Tallinn, Tartu, P2rnu, Narva ja Kohtla-J2rve on Eesti suurimad linnad;

    4) rindlause osalaused yksteisest: Joel maalis, Martin voolis, Enel laulis;

    5) p6imlause osalaused yksteisest: See, et sa suitsetama hakkasid, pole kyll m6istlik tegu, olgugi et ka su isa seda teeb;

    6) otsekohene v2itlause talle j2rgnevast saatelausest ("Mina arvan teisiti", v2itis Valmar.), aga ka saatelause otsek6ne keskel: "Mina arvan teisiti, " v2itis Valmar, "ja h22letan vastu." ;

    7) igasugused kiilud, sh yte ja hyyund: Seda ylekohut, r22gitakse, nad niisama ei j2ta. Sina, Markus, kirjuta kohe avaldus. Oh h2da, meil pole ju kirjavahendeid k2ep2rast! ;

    8) m6ned lauselyhendid: Mart, s6rm pysti, hoiatas k6iki.

    9) lauselaiendid muidugi, m6istagi, t6tt 8elda, teadagi, muide jt siis, kui nad on lause algul ja neile ei j2rgne vahetult 8eldisverb: Muidugi, sellega olime k6ik n6us (vrd muidugi olime sellega k6ik n6us);

    10) s6naga nagu algav loetelu (nagu, n2iteks) : M6ned neiud, nagu Merike, Kristel ja Viivi, j2id klassi6htule tulemata;

    11) nimetavaline kohanimi kuup2evast: Tartu, 25. m2rts 2000, aga Tartus 25. m2rtsil 2000;

    12) esikohale t6stetud perekonnanimi j2rgnevast eesnimest: Jalakas, Priit;

    13) kymnendmurru t2is- ja murdosa: 23,76.

    Ja kogu muusika! ;)

  25. Postitas · Report reply

    Ma võtaks veel mõnda pump toodet, ehk bcaa stuffi, natuke mõnda testosterooni boosterit, siis nati valku ka paar 5-Methyl-7- Methoxyisoflavone ja ehk siis mõned randmerihmad näiteks. Et kui kunagi tekib ja on ära anda, siis nagu tellimus sees või nii. Või kui kohe kohapeal anda pole, siis võid alati muretseda ja ikkagi ära anda eksju.

    Lugupidamisega Joker

    ;)

    J2tan meelde, kallis Joker!

×