jrx

Õnnesoovi puhul rakendame süütuse presumptsiooni, aga jauramise võiks minu blogist kuskil mujal hoida. Palun moderaatoril minu käesolev ja 1 sellele eelnev postitus kustutada.

Kas sulle maapähklivõi maitseb / maitseks ?

Härrad ja prouad blogilugejad. Ma vabandan oma viimaste päevade sõnaahtruse pärast siin foorumis. Mul on natuke tegemist oma päriselu korraldamise ja sellest eheda rõõmu tundmisega Aga ma soovitan lugege MMA tiimi treeningblogi Pärnust suvelaagrist, kuhu mul see aasta õnneks (selles mõttes, et midagi palju olulisemat ja tähtsamat tuli just sellel ajal vahele) minemata jäi. LINK blogile Raskesport.ee foorumis. Laagris on kindlasti vahva ja head lugemist küllaga. Tegelikult parasjagu tundub, et olen eluga kohanemas nii et eks hakkan taas kirjutama ka. Post Scriptumina täiesti aus ja siiras kommentaar FAST toodangu promoks: haiglas olles kulusid FAST eelsegatud Recovery & Protein kokteilid täiesti hindamatuna ära. Ja seda mitte mulle

Tundub lahe. Ootame terve artikli ka ikka ära. Metoodikat täpsemalt ja numbreid tahaks ka lugeda. Aga teadus ongi see, et ongi ühel hetkel õigus öelda, et "Whoops. Uute tõendite valguses oleme seni olnud eksiteel ja nüüd teeme hoopiski naamoodi."

Kle see tundub päris hea. Tundub, et GPS kaasas, sisetingimuste jalaanduri peab vist eraldi ostma kui tahad. RCX5 muidugi uhkem

Ei pea olema GPS, polar toetab ka liikumisandureid. Mulle nt oli oluline, sest tahtsin ka siserajal jooksutrenni teha.

Kas tahad seda funktsiooni, et kunagi see asi sul liikumise kiirust ka mõõdab? Selle järgi tuleb palju valikut ja odavamad kellad langevad välja.

Väikesed võidud trennist. Jooksma pole vahepeal jõudnud, sest hoian kogumahtu natuke allpool kui tuhin on - ei taha ülekoormusesse sattuda. Erialatrennid seevastu on olnud väga heal tasemel ja sain enda jaoks ühe tüüpsituatsiooni ära lahendatud, mis mulle probleeme tekitas. (See jutt on nüüd neile, kes maasvõitlust jagavad - mul oli probleem sellega, et kui kaitsest mööduja tuli põlvega vahele, siis pmst oli möödumine tal ka kohe tehtud, sellist esmast kaitset, kust saaksin uuesti rabelemisolukordi tekitada lihtsalt polnud. Olin selja peal kinni nagu selili keeratud mardikas ja asi tahe. Aga tänu paarile väga kitsalt pühendunud trennile ja Eesti parima maasvõitleja Martin Aedma näpunäidetele on nüüd lahendused olemas, kust saan edasi töötada.). Maadlus on jätkuvalt see, mis on füüsiliselt kõige kurnavam ja kolmapäeva õhtul tehtud lühike ent üliintensiivne kreeka-rooma maadlusele keskendunud trenn suurepärase maadlustreeneri Kristjan Pressi juhendamisel (OMG, mehel on oma Wikipedia lehekülg nagu just avastasin) annab siiamaani kätes, õlgades ja ülaseljas tunda. Jätkuvalt tunnen, et klubis on järelkasv korralik - amatöörvõistlejad teevad korraliku progressi ja saan neile tihti juba seda eduelamust pakkuda, et nad täisintensiivsusega drillides ja sparringuringides nii mõnegi eduka võtte ära teevad. Loomulikult võiks selle pärast ise täiega õnnetu olla (ja eks vahel tuleb ka kass peale). "Kuidas siis mina! 10 aastat staaži ja nüüd see "nolk", kes 2-3 aastat trenni teinud teeb mulle ära!" Aga praktikas tähendab see seda, et minu võistlusettevalmistuse kvaliteet ainult kasvab. Ja loodetavasti kehtib lause "raske õppustel, kerge lahingus". Viskan ühe trennijärgse pildi - pooled VÕIMLA MMA-tiimi staarid koos. Mina, Ott Tõnissaar (Raju peakorraldaja ja kogenuim MMA-võitleja), Martin Orgusaar (BJJ sinine vöö 4 amatöörmatši kogemusega), Alar Hutrov (6 amatöörmatši kogemusega tõusev täht, nendest vaid 1 kaotus). Raske trenn oli - 9x5 minutit intensiivseid maasvõitlusdrille ja sparringuid minutiliste pausidega. Tehke järgi

Lihtsam on alati mitte muutuda Muutus on valus ja raske.

Suurem risk ületreeninguks. Näiteks juhul kui tööl raskem aeg ja ühtlasi unetunde vähem tuleb. HIIT ajab neerupealised kenasti töösse (adrenaliin, noradrenaliin, kortisool). Võimalik, et sinu puhul ikkagi need jalutuskäigud tasakaalustavad oma mahuga nädala lõpuks. Kui tunned end hästi, siis tegelikult probleemi ei ole.

Ma arvan, et selleks on päris hea tõenäosus, et see nii on

Esiteks tasub vahet teha - "Ehk trügingi meeste maailma" - see on mõte. Mitte tunne. Leidsid kenasti mõtted üles. Nt: "Siin tagumik uppis meestekarjas jõutõmmet teha ei ole kena ja ma peakski supipoti taha taanduma!" - Kas sa usud seda mõtet Like... really? Tõenäoliselt kui sa selle niiviisi leiad, siis saad ka leida, et tegelikult on see üks nõme mõte ja sellistele mõtetele ja nendele meestele, kelle kohta see mõte käib võiks keskmist sõrme näidata ja rahulikult kangi edasi tõsta

Selle "ebamugavustundega" käib alati kaasas mingi MÕTE - mis mõte sul sellega kaasas käib? Millele sa mõtled kui jõusaalis oled ja mehed ümberringi?

Ma ütleks, et see on liiast. On sul olemas elementaarne aeroobne baas? Kui jah, siis tee 3xHIIT + 1-2x aeroobne. Kui ei, siis tee 2x HIIT ja 2-3x aeroobne. HIIT võiks sisaldada pikemat soendust (ca 15 min).

Kaua oled HIITi teinud? Ma soovitaks intervallide arvu vähendada ja intervalli kestust pikendada. Nagu näha, siis sa selle 10 sekundiga ei saa endal pulssi korralikult ülessegi. Alustada soovitatakse nt 90+90 x4.

Ah tead, see võib tal kustiganes olla - võibolla tädi Maali rääkis midagi oma jalgadel olenevatest veenilaienditest ja lapse mõistus korjas sealt midagi üles... Vanemad võivad jumala OK olla.

Järjekordne 10 kilti selja taga. Paaril viimasel jooksul sain sellise avastuse, et kippusin ennast just jooksu teises pooles natuke liiga punasesse tõmbama. Võimalik, et ka seal liialt segatsooni ja võibolla isegi anaeroobsesse läksin ongi see, mis taastumisse sisse lõikab. Nüüd paar viimast jooksu olen end tagasi hoidnud, laenasin nüüd pulsikella ka ja tegin rahulikult. Täna siis 10 km täpselt 1 tunniga, keskmine pulss 139, max 146. Lisandite koha pealt hakkasin regulaarsemalt FAST HPR-i võtma ja Intra läheb ka ikka trennipäeval 1-2 doosi päevas. Võitlustrennid on viimastel päevadel päris head olnud. Visuaalne pilt on läinud oluliselt teravamaks, aga kaalunumber ei kuku. No küll see ka tuleb

Tihti olen JungaTrolliga mõnedes asjades natuke eriarvamusel, aga viimasele postitusele küll pöidlad püsti nõus! (Liigutamisega muidugi tasub ka mõelda, et valida ikka neid asju, millest mõnu tunned ja kehale liiga ei tasu teha... LIIGA otseseks ei tohiks see seos olla, et ma PEAN liigutama SELLEKS ET kompenseerida söödut ... sellisest mõtlemisest söömishäireni on üsna pisike samm kahjuks)

Ma soovitaks jah muuta rutiini ning muuta seda söömist üldse teadlikumaks nt. tahtlikult pingutada, et süüa aeglasemalt. Proovida selle kestel jälgida oma mõtteid ja tundeid ja isusid... lasta nendel mööduda. Seda on raske paari reaga foorumis seletada.

Täpselt sellised veendumused on need, mis panevadki seda skripti üha uuesti ja uuesti oma käitumisega kinni(s)tama. Probleem ikka psühholoogiline

I for one welcome our new powerlifting overlords! RAUS PRESIDENDIKS!

Kas vanemad ei mõista su soove ja eesmärke ja ei ole nõus aitama? Kas nemad on normaalkaalus?

Kas on juba teada, millal uued suvised Pudding'u maitsed Eestisse jõuavad?

Mulle tundub, et võibolla on "tavapäeva" defitsiit natuke liiga suur. Teiseks - probleem on ju psühholoogiline. Mida tähendab "Kui läheb esimene tükk, siis läheb kogu kook?" Selles mõttes, et silme eest läheb mustaks ja ärkad 15 minutit hiljem siis kui kook otsas? Ilmselt mitte. Seega eksisteerivad seal ikka ju mingisugused mõtted ka protsessi vältel. Proovi neid mõtteid vaadelda ja hinnata - kasvõi näiteks see mõte: "Alati tekib probleem, et ma ei suuda piiri pidada!" - tõesti? Mitte kunagi ei ole sa oma 17 aasta jooksul suutnud magusasöömist peatada varem kui siis kui kõik otsas? Äkki ikka leiad mõne eraldi ka. Ja kui leiad, siis kaotab see reegel natuke oma jõust, annab subjektiivset kontrolli natuke tagasi. Proovi kõrvalt vaadelda, mis peas enne söömasööstu toimib, selle ajal ning pärast... küll nii saab jälile.

No füüsiline pool kukkus seal mul kohe tagantjärele - ega halva tuju ja halva une pealt head sooritust ei tule. Hämmastav kuidas lihtsalt kõik hakkas nii õnnetu tunduma, hoolimata sellest, et paar päeva enne oli kõik täitsa lill. Lihtsalt taastumisse lõikas räigelt sisse.