vend vähk

Ai kurja! Ott tegi täiesti puhta töö. Kas 2017 tuleb veel parem aasta kui 2016? Elame-näeme! Hoiame pöialt, hr President!

09.aprill 2017 Päriselt, elu nagu Hollywoodi filmis. Mõned lähikondlased on nalja teinud, et ma võiksin lisaks rühmatreeningutele ka näiteks puid lõhkuda ning kive veeretada nagu kuulus Rocky NSVL-s. Noh, nüüd olengi sellisele tasemele jõudnud, kus tänast päeva alustasin metsas käsisaega võsa hävitamisega ning õhtul peale treeninguid ja sauna samuti andsin käsisaele tuld ning tassisin puuujuurikaid läbi metsa. Ma ei imestaks, kui homme on sellest pullist lihased valusad. Igasugune vaheldus on teretulnud ning ilmselt lähinädalatel tuleb seda võsasaagimist veel kõvasti teha. Lisaks pean ühte suurt kivihunnikut liigutama- mul on sellega üks põnev plaan. Kui ise ei tee, siis ei tee seda mitte keegi sinu eest! Algaval nädalal on palju toimetamist. Kes minuga koos jõusaalitrenni teha tahavad, siis kirjutage facebooki postkasti! Uskuge- see on huvitav kogemus!

Väga võimas! Õnnitlused Otile ja Eesti koondisele! Super!

Super! Agnele võimsad õnnitlused! Tubli töö!

Jah, rühmatreeningud on mulle südamelähedasemad. Just tulingi järjekordsest kangitrennist ning vorm saab minna ainult paremaks

Suured õnnitlused Katjale!

07.aprill 2017 Tere sõbrad! Ilus kevadpäev. Täna on minu vanema venna sünnipäev. Mees oli omal ajal väga andekas maadleja ning hea raamiga, aga kahjuks teda jõusaalikultuur ei huvitanud. Muidu oleks olnud tore vennaga lavalaudadel paugutada naga praegu mitmeid näiteid (Rückenbergid, Kuusnõmmed, Parveotsad jne) võib tuua. Ok, vennad Kiivikad on samas seisus nagu mina oma vennaga Ülehomme möödub juba 18 aastat ühes sündmusest, mis minu elu on natukene mõjutanud. Looduskatastroof. Kirjutan sellest täna pikemalt. Paljud teavad, et ma elasin 1998-1999 aastatel USA-s, Ohio osariigis, Cincinnati linnas. https://en.wikipedia.org/wiki/Cincinnati Olgu lisatud, et selle osariigi pealinn on Columbus, kus iga aasta märtsis toimub Arnold Classicu võistlus. 1999 aasta 08.aprillil oli meil paari kohaliku eestlasega plaan sõita 09.aprillil naaberosariigi kuulsasse linna Indianapolisse. Plaan oli paigas ja rääkisin ka juba enda töökoha, Baymont Inn hotelli manageriga ära, et lõpetan sellel päeval varem. Ööl vastu 09.aprilli oli hirmus äikesetorm. Välk oli välgus kinni ning olin pool ööd üleval. Hommikul tööle liikudes oli meie elamurajoon igasuguseid katusetükke ja muud sodi täis. Naabrusrajaoonis, tollel ajal Villige Brooke kohal tiirutas helikopter. Üldiselt oli vaikne. Jõudsin hotelli, panin hommikused uudised teleris käima ning USA rahvuslikus televisioonis olid erakorralised uudised, et Villige Brookes oli öösel toimunud tugev tornaado ning ainult jumal teab, kui palju seal on hukkunuid. Arvestades, et pea-aegu igas linnas on mingi Villige Brooke rajoon, ei teinud see mind veel ärevaks. Siis näidati otseülekannet helikopterist. Krt, see oli meie hotellist 3-4 km kaugusel ja see sama helikopter oli ka aknast näha. Otseülekandest oli näha, et sellest tanklast kus pidime samal päeval kohtuma, oli alles ainult üks telliskivi ja mõned juhtmed, eestlaste majalt selle kõrval oli minema pühitud katus koos enamuse ülemise korrusega kus just minu kamraadid elutsesid! Läbi rajooni oli nagu suur kraater. Püüdsin sinna kohale minna, aga kogu piirkond oli armee poolt blokeeritud, et ei segaks uurimist, taastamistöid ning ei oleks rüüstamisi-varguseid. Tuleb tunnistada, et paljud ameeriklased ei ütleks ära võõra varast kui neil oleks võimalus. Hakkasime vaikselt otsasid kokku tõmbama. Siit-sealt tuli infokilde. See auto, millega pidime seiklema minema, sellele oli betoonpost peale kukkunud ning auto oli pooleks. Kusjuures huvitav fakt, et eesti poiss oli teinud sellele autole kõik kindlustused välja arvatud loodusõnnetused. See oli dramaatiline aeg paljude jaoks. Sellel ajal töötas meie firmas ka illegaale ning kuuldavasti olid mõned nendest sellel öösel jäädavalt kadunuks jäänud. Kuna neid ametlikult kuskil ei olnud, siis ilmselgelt vaikiti nende saatus maha. Registreeriti "ainult" 4 hukkunut, aga kui palju neid tegelikult oli, ei tea keegi. Peale seda olen alati erinevaid USA katastroofe kajastavate uudiste suhtes natuke skeptiline numbrite suhtes. Mis mina sellest õppisin? Emakene Loodus on kõikvõimas. Kui ehitad endale maja, siis sellise, mida tugevam tuul ümber ei lükkaks ning mis ei põleks ega uppuks. Kõige vastu ennast kindlustada ei saa, aga midagi ikka. Panen siia ka ühe lingi nendest sündmustest, mis seal toimusid sellel ajal: Lõpetuseks väike ülevaade ka hetkeseisust. Ausalt, sõbrad, see rühmatreeningutega tegelemine annab mündile hoopis teise sära

04.aprill 2017

Ohoo, nii palju võistlejaid! Edu kõikidele tublidele sportlastele! Vesi naha alla!

Ma ei ole mitte kunagi pulsikella kasutanud. Mingil ajal treenisin sellise stepperiga, kus oli pulsimõõtja peal- mitu korda läks see üle 200, aga kuna 200 oli max ja rohkem süsteem ei näidanud, ei saanudki teada mis numbritest jutt käis. Siinkohal tuleb tunnistada, et viimastel nädalatel on mul pulsinumbrid ilmselt rekordkõrgustes olnud vähemalt enesetunde järgi... oleme ausad- ega need treeningud väga normaalsetele inimestele ei olegi. Usun, et eilse päeva jooksul sai kulutatud minimaalselt 7-8000 kalorit ilma naljata. Sellele järgnes 0,3 kg raskem kehakaal kui 2016 euroopa meistrivõistluste kaalumisel... See oli pikk ja raske päev.

04.aprill 2017 Kuidas läheb? Täna peaks ilus ilm olema, aga tundub, et ma enne hilisõhtut spordiklubist välja ei saa. Hommikul tegin ühe kerge jõusaalitrenni ning õhtul siis vihasem jõusaal + pärast seda bodypump. Uus bodypumpi kava on küllaltki vaheldusrikas, laias harkseisus kükid on tuharalihase lemmikud. Nüüd mõtlema hakata, siis ega väga kergeid harjutusi ei olegi- pinget jätkub lõpuni. Homme läheb vist lihtsamalt- ainult jõusaalitreening, aga seevastu ülehomme on jälle tõsine väljakutse kahe rühmatreeninguga ning jõusaaliga. Reedel ka ilmselt 2 trenni ja isegi laupäeva hommikul. Eks see ongi valikute küsimus- kas teen trenni ja söön sardell ning higistan nagu põrsas või teen trenni ning jälgin toitumist ja ikka higistan nagu põrsas. Vähemalt ei joo õlut ning ei grilli.

03. aprill 2017 Tere sõbrad! Vaikselt ikka toimetan. Kehakaal kukub ja kui see kukkuma hakkab, siis järgneb sellele ka korralik vorm. Treeningud on olnud väga vaheldusrikkad ning just see vaheldus on lihasele teinekord väga vajalik. Eks vaadake ise ja otsustage. Sellise valgusega tundub jalg väga pehme ja las ta siis olla

02.aprill 2017 Nonii, selle hooaja avapauk on tehtud. Eile said siis Eesti fitnessisõbrad Pärnus paugutada. Ise kahjuks kaasaelama minna ei saanud, aga kõigile hoidsin pöialt ikkagi. Pealegi oli eile laval minu hea sõber ja tubli spordipoiss Cristo Rääbis- vaieldamatult lõuna-Eesti üks parimaid DJ-sid! Tema saavutas eile rannafitnessis võimsa neljanda koha ning ausalt- nagu ise oleks laval käinud. Teades selle mehe teekonda lavale, on ta minu silmis maailmameister! Superesitus, hr Rääbis! Siinkohal tänusõnad ka hr Silvar Rückenbergile, kes noore mehe poseerimise paika pani. Olin perega koos ning pärast hommikust bodypumpi läksime lastega Tartu Raekoja platsile Päästeameti sünnipäeva tähistama. Lastele oli kindlasti väga huvitav ning oleme ausad- ka ise ronisin päästeautodesse asja uurima. Igal vallal olid omad päästeautod ja erinevalt politseist, oli seal erinevatel komandodel varustust seinast seina. Enda reedesest poseerimisest ka üks vahva pilt. Varsti võib randa minna.

Krt, siin oleks juba spetsiaalset lennukit või rongi vaja

Eestis toimunud võistlused on alati väga heal tasemel! Eesti koondis on käinud paljudel suurvõistlustel, kus korraldus on võrreldes Eesti võistlustega olematu.

Väga tubli, õnnitlused!

Põnev-põnev. Väga tublid kõik, kes lavale astusid. Jääme huviga ootama järgmiseid pilte

Edu kõikidele võistlejatele homseks! See on hindamatu kogemus ja kes teab- äkki on teie seas tulevased maailmameistrid. Vesi naha alla!

31.märts 2017 Tere sõbrad! Facebookis käib minu tänaste vormipiltide ümber põnev arutelu. Midagi halba ei ole tõesti öelda.

Reedel loodetavasti uued vormipildid tulemas.

24.märtsi hommikul 2017.

22.märts 2017 Tere kõigile! Viimastel päevadel olen õige hoo sisse saanud. Kehakaal kukub ja enesetunne päris hea. Väike üllatus plaanis, aga ennekõike üllataksin ilmselt ise-ennast. Rühmatreeninguid on hakanud rohkem olema ja see on ainult positiivne. Reedel on oodata mõned uued vormipildid. Kevad käes- pea see suvi tuleb! Ja nüüd ruttu kapi taha tagasi.

19.märts 2017. Tere sõbrad! Täna oli Rakverre asja ning kui juba sinna sattusin, siis sai ka külastatud kuulsat Rakvere HC Gymi! See spordiklubi asub Rakvere südalinnas Laada tänaval ning kes teistest linnadest bussiga peaksid tulema, leiavad spordiklubi kohe üles. Spordiklubis võttis mind vastu nüüdseks maailmameister Edgar Udod. Tubli mees tutvustas spordiklubi ja rääkis linna ajaloost. Põgus ülevaade toidulisanditest ning loomulikult külalise vormi kiitmine. Tegin nagu ikka universaaltrenni- sissejuhatuseks stepperit, siis reielihased, sääred, jõutõmbed, seljatõmbed, rind, triceps-biceps, õlad ja kõht. Kõhumasin oli huvitav nagu mitmed teised masinad, millega ma varem ei olnud töötanud. Oli hea trenn ning tore taaskohtumine hr Edgariga. Täna oli üldse üks suur rahvaste rändamine- Ott oli täna näiteks Tartus, Corsa Gymis lammutanud.

Eks need minu tegemised ongi kohati ekstreemsed, aga parema toiduvalikuga kipub kehvem vorm olema. Valgu peale eriti ei vajutagi, sest minu puhul ajab valk jubedalt jooma ning see vesi ei taha välja tulla mitte mingi valemiga. Korraliku pudruga on ihu ja vaimu patareid laetud pool päeva. Minu tegemistes on see midagi uut- varem olin putrude suhtes tundlikum. Eks peab kogu aeg katsetama, sest aastad ei ole vennad ning vanemaks saades ilmselgelt toimub igasuguseid muudatusi. Muide eile õhtul suutsin umbes 60-e minutiga välja pigistada rekordkogus vett- 2,3 kg! Saal oli natuke umbne ja palav lisaks sellele, et mul oli pika dressi all rootsi sõjaväe soe pesu ning treening oli hull andmine igas asendis. Lisan, et ma treeningute ajal ei joo- nii on välja kujunenud juba alates 1997 aastast palavast suvest ajateenistuses Kuperjanovi pataljonis. Usun, et eilse trenniga suutis minu pulss paar korda üle 200 ära käia.

15.märts 2017 Kuidas läheb? Minul on viimase kahe päeva jooksul kokku olnud 4 trenni. Visuaalne pilt läheb sellise pulli peale muidugi oluliselt teravamaks ja nii peabki. Nüüd kannatab juba inimeste sekka minna! Ausalt, see pilt, mis mulle augusti lõpus avanes, oli täielik õudus kuubis! Sa oled see, mida sa sööd- kuldsed sõnad! Mida mina siis praegu söön? Hommikul kerge neljaviljapuder, päeval-õhtul rosinaid-pähkleid-mandleid. Lisaks viatmiinid-mineraalid ja roheline tee. Selline teistmoodi säästudieet ilma toidulisanditeta. Enesetunne on üllatavalt hea ning see on ka kõige olulisem. Väike kõrvalepõige ka. Minu vastasmajas elab üks perekond, kus aknalaual ilutses suhteliselt tihti mõni suur coca-cola pudel ning laps kõndis mööda küla ringi suure krõpsupakiga. Ei tea, kas vana perenaine aeti koopast minema või toimus imeline muutumine, aga nüüd näen oma suureks üllatuseks, kuidas mingi naisterahvas sisuliselt elabki köögis ja muudkui vaaritab. Imedesse peab uskuma! Ok, hakkan nüüd pisitütreid kasvatama, et nad mul pätiks ei läheks. Homme õhtul teen Corsa Cross trenni- segu cross-fitist, bodypumpist, military pumpist, cxworxist ja teistest rühmatrennidest. Verd, higi ja pisaraid ilmselt voolab korralikult.