Jump to content

Rambo vend

Kasutajad
  • Sisu loend

    554
  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    5

Postitused posted by Rambo vend


  1. Selle valguses, kui palju on viimase aasta-paari jooksul propageeritud LCHF, ning "edulugusid" välja toodud (tegemist ka aasta/enam seda lähenemist kasutanutega), ja kuskil ei ole domineerinud selle dieedi selline negatiivne pool.

    Kas sinu puhul ei võinud olla tegemist kokkusattumusega? Olidki kergelt viiruse poolt nakatatud, ning seejärel vaikselt vindus veel otsa - ja kuna enesetunne kehv - tulid ka maailmalõpu mõtted juurde.. hüpotees. Mitte, et low-carb mingi meelakkumine oleks, aga just alguses mainituga seoses.

    Kas puuvilju ka ei söönud selle kuu aja jooksul?

    Haiguse mõttes võis natuke muidugi kokkusattumist olla, mingi väike gripiviirus näiteks, aga üldiselt ma ei pea ennast haiguse ajal kunagi kraadima, enesetunde järgi ütlen ära, kas on palavikku või mitte. Seekord polnud mingit palaviku tunnet, ainult julm nohu ja kurk valus(mitte köha), kraadisin nalja pärast ja 36,3 oli. Seega pean neid ikkagi võõrutusnähtudeks.

    Puuvilju sõin küll vahel, äkki 1 õun 3 päeva kohta.

    Deprekas algas u 4-5 päeva peale muude nähtude kadumist ja muu asi nagu ei saanud mõjutada seda. Selline imelik tunne oli, et istud ja proovid aru saada, mis toimub, miks kogu elu nii mõtetuks ühe päevaga muutus. Serotoniinikraanid täiesti kinni. Vähe googeldasin kah, suht tavaline asi selline.

    Ma olen muidu väga suur optimist, võibolla sellepärast selline järsk muutus hakkas kohe silma, kaaluprobleeme kah otseselt pole. Võibolla need, kel vaja 30 kg kaotada, need on niikuinii deprekas sellepärast ja need ei saa arugi, et meeleolu muutus, lisaks rõõm kaotatud kilodest.

    Üks asi on siin kindlaks saanud, enam kvaliteetset elu ei saa elada süües kõike mõõdukalt, veresuhkur kõigub liiga julmalt ja mingid vaevused löövad välja, sellepärast tuleb tervise pärast see paleo/lchf kuidagi toimima saada.


  2. Tegin just kuu aega LCHF ja paneks mõned kogemused. Esiteks muidugi kaalukadu, vöökoha tõmbas koheselt kokku. Teiseks kadus igasugune näljatunne, niiet söömine oli tihti rohkem sunniviisiline. Meeldis veel see, kuidas hommikusöök jäi söömata ja terve päeva jooksul oli energiat teha poolfüüsilist tööd.

    Negatiivsest siis see niiöelda "carbflu", ehk halb enesetunne, mis süsikate ärajätmisega kaasneb. Kuna varasemast ajast tean enda puhul, et tuleb kõvasti rasva lisada, siis seda ka tegin. Pakk vahukoort läks igapäevaselt vist. Aga se ei päästnud mitte midagi. Enesetunne läks poole päeva järel juba nii kohutavaks, kuigi ma ei ole eriti suur magusasõber ja leiba sõin viimati augustis. Mõistus läks täiesti lukku, mälu kadus ära, peavalud, WC tuli mingit julma tumepunast keemiat välja poolvefdelal kujul. Täielik gripitunne oli nädal aega, nina kinni, kurk valutas, palaviku ei olnud ainult. Kuna teadsin, et see on mööduv, siis muudkui kannatasin. kusagil 2 nädalaga läkski mööda.

    Nii ja nüüd see, miks m seda üldse kirjutan. Kusagil 3 nädala pärast, kui muud sümptomid olid kadunud ja tundsin ennast füüsiliselt juba hästi, saabus julm depressioon. No ikka väga jõhker tunne. Täiesti mustades värvides oli maailm, kui oleks jätkanud, oleks tõenäoliselt töölt ja varsti ka kodust kinga saanud. See pidi olema seotud ainult toiduvalikuga, nädala kannatasin ja siis tegin julma süsikapaugu ja elu oli jälle ilus. Mida nüüd siis teha? Muidu mulle meeldib süüa sellist toitu ja tahaks jätkata, samuti kadusid igasugused terviseprobleemid koheselt (nahaprobleemid, mõned valud, insuliinikõikumisest tingitud väsimus jne). Peaks tegema mingeid süsikate laadimisi? Teab keegi mida ja kui tihti?

    • Upvote 1

  3. Arcangeli jutt vähga mõistlik. Ise samas vanuses ja uuesti saali minnes ei saa tavaliselt arugi, kui hullult võib vorm kahe aastaga kaduda. Jõud on enamvähem alles, vastupidavus kah, aga tegelikult igasugused sisemised protsessid, mis trenniga kaasas käivad, on täiesti seisma jäänud. Närvisüsteem ei oska uue koormusega midagi peale hakata ja reageerib valesti. Pead talle selgeks õpetama, et nüüd on asjad niimoodi, närvisüsteem hakkab kohanema ja varsti on kõik korras. Väga tihti peabki alustama täiesti naeruväärsete koormustega ja õhtune uni ja hommikune enesetunne on väga head indikaatorid, mille järgi koormust valida.

    • Upvote 1

  4. Pekk tekib energiaülejäägist, mitte kindlatest toitudest.

    Selliste ekstreemsuste harrastamine nagu mingite kindlate toitude ärakeelamine oma menüüst on pehmelt öeldes absurd.

    Las ta siis tekib. Tõsi ta on, et kui ma asendasin hommikuse muna ja peekoni ja salati võileibadega, siis mõnikord ma sõin 6 rukkipala või, vorsti ja juustuga ja lõpetasin ainult sellepärast, et leib sai otsa või läks muud moodi kiireks. Kõht küll täis ei saanud.

    Ütleme siis nii, et ma olen tervailjasõltlane ja mõõdukalt seda tarbida ei suuda.


  5. Kas see teooria on ikka nii lihtne? Siin üks mees testis 5000kcal päevas kolm nädalat ja matemaatiliselt pidi juurde võtma 7,3 kg, aga võttis ainult 1,3 kg. Kuhu see ülejäänud 6 kilo jagu energiat kadus?

    http://live.smashthefat.com/why-i-didnt-get-fat/

    Teine osa tal kah tehtud, nüüd sõi põhiliselt süsikaid, võttis 7 kg juurde ja vöökoht läks paksuks.

    http://live.smashthefat.com/5000-calorie-carb-challenge-day-21/

    Ise lisasin kah üheks kuuks leiva tagasi menüüsse ja võtsin kuu ajaga 5 kg juurde, kõik pekina vöökohale. Haige teema see ikka.


  6. Mu panus ei seisne muus, kui anda teiesugusetele teada: rääkige siis kaasa, kui teil on teavet, millest abi.

    Erinevalt teie omast, ei tohiks see nii palju muret juurde tekitada.

    Kummalised on tundlikud mehed.

    Jama on ikka keelepolitsei maine külge saada, tuleb koguaeg tekste redigeerida, eks? Harjuta veel komade panemist.


  7. Jooksmise puhul ei ole päris nii lihtne, et jooksen nii kaua nii palju niisuguse tempoga, siis põletan sellise arvu kaloreid ja võtan niipalju maha. Olenevalt tempost ja ajast hakkavad mängima erinevad tegurid. Kui suudad väga madala pulsiga joosta (alla 130), siis keha võtab jooksu ajal energiat rasvast, aga samas jällegi võib see hiljem söögiisu tõsta. Lisaks hakkab pikema madal pulsiga tereeningu puhul keha stressihormoone tootma, mis soodustavad keharasva tekkimist.

    Kui jooksed väga kõrge pulsiga, või teed intervalle lühikest aega, kulutad jooksuajal oma glükogeenivarusid, aga pärast õhtul hakkab toimima nn afterburn effect, kus ainevahetus kiireneb ja keharasv väheneb.

    Kui sa hetkel jooksed u poole tunniga 5km ja sul on ülekaal, siis võib öelda, et su vorm on keskmine. Pulsikella number on normaalne jooksu puhul. Võiksidki joosta edasi 3 korda nädalas sama tempo ja sama teepikkus, võibolla ühe korra asendaks intervalliga, näiteks 1 minut jooksu nii umbes 70% maksimumist ja siis 1 minut jalutamist. Nii 10x järjest. Näiteks esmaspäev ja kolmapäev 5km jooks ja reedel siis intervallid. Nädalavahetus kindlasti vabaks.


  8. Aga mis mõtet on siis üldse rääkida termodünaamika seadusest toitumise puhul? Söö rohkem kui kulutad, lahuta sellest WC-sse jõudnud energia ja kui siis on lõpptulemus miinuses, siis võtad alla? Kui suur vahe on sellel seadusel, kui seda rakendada kindla toitumikava ja suvalise toitumise puhul?

    Aga ta pidi uue testi tegema septembris, seekord kiireid süsikaid üle süües, ootan selle tulemuse ära.


  9. Kehapoolne mürkide väljutamine pole ju mingi meeldiv protsess, peavalud, liigesevalud, väsimus, udune mõistus. Tore on, et meie intelligentne keha kõigega hakkama saab, aga koguaeg niimoodi ringi käia ja elada pole kindlasti hea.


  10. Mul hakkavad HTR juues käe- ja jalalabad kuumama, vahest ka nägu. Googeldasin põhjuseks beta-alaniini, mis selles sisaldub. Kui tihedalt võtta, siis organism nagu harjub ära ja sümptomid nagu kaovad.

    Aga ma olen sama asja täheldanud üleüldse piimatoodetega, kui kaua (2nädalat) ilma olen ja siis söön, siis tõesti lööb nina kinni ja pea valutama. Kui koguaeg tarbida, siis nagu ei ole märkimisväärset muutust. Sama suhkruga. Ei teagi, mida arvata, kas organismi äraharjumine on ohutu, või on samamoodi, nagu harjub ära suurte alkokogustega vajadusel, aga lõpuks lähed kasti sellepärast?


  11. Kui toitumiskava ei suutnud järgida, siis jääb üle ainult väga vähe võimalusi. Osad nimesed ei ole paksud ainult kahel põhjusel, nad jälgivad mingit kava(toidu kaloraazi), või on neil organism nii terve, et see jälgib nende eest. Kui inimene on juba ülekaaluline, siis organismi peale enam lootma jääda ei saa, et see söögiisu abil ütleks, kui on vaja süüa. Siis tuleb paratamatult arvutama hakata. On ka võimalus organism mingil määral terveks ravida.

    Saledad Söön-palju-tahan-aga-juurde-ei-võta sõbrannasid ei maksa vaadata, sinu jaoks on see rong läinud, neil on lihtsalt looduse poolt antud suurem vastupanuvõime Rafaellodele kui sul.

×