Rambo vend

Mis plaan seal sünnipäeval siis on? 5000 kcal süüa? Mis järgmiste sõprade juubelitel plaanis teha on?

Tänud selgituse eest lõpuks, ma kah koguaeg mõtlesin, mis värk selle nimega on. Ühelt poolt kõlab nagu burgeridieet,samas väikese kirjaga "whole ja unprocessed foods".

Süsikaid näitab 219 muidu. Ma haige kah hetkel, muidu oleks vist paar puuvilja lisaks pannud.

Mul nii pisikene ekraan, ei saa printscreeni teha suuremalt. Piimatooteid sõin kah üle kuu aja, tahtsingi proovida, kuidas see archangeli toitumine välja näeks. Mõtlema paneb see, et kui tavaline päevapraad söögikohas on kusagil 600-800 kcal, siis ma võin normaalse aktiivse päeva korral veel 2000 kcal sisse ajada. See on ju väga palju toitu. Kui mingit erilist magusahammast pole, siis tundub tõesti teostatav see pizzaga vormi tegemine.

.

Kilo jäätist ta vaevalt korraga sööb. Liiter jäätist on 1000 kcal. Eile lõin oma menüü esimest korda üle pika aja kokku. 2300 kcal sain, ehk natsa üle baasainevahetuse, rasvu 1g kilo kohta, valku 1,9 g kehakilo kohta, ilusti mahtus pooleliitrine VAU jäätisetopsik sisse ära. Ma kujutasin kah ette, ku raske on kalorite piires püsida, aga ei ole, kui ülejäänud menüü ei soodusta suurt näljatunde tekkimist.

Ma sedaräägin, et ma ei saa kuidagi kindlaks teha, mis toit mulle ei sobi. Mul panid munad kõhu valutama. Konkreetselt vaevlesin, kui olin muna söönud. Siis jätsin kollased ära. Probleem kadus. Siis panin jälle kollased sisse. Probleemi ei tekkinud. Kas mulle sobib munakollane? Joon iga päev õlut. Kõik ok. Ei joo 3 kuud õlut ja joon ühe pudeli. Midagi ei juhtu, hea maitsega jook. Pean 3 nädalat paleo dieeti välistades suhkru, piimatooted ja teravilja, siis joon pudeli õlut, saan nohu, gaasid, kõhuvalu ja peavalu. Kas mulle sobib õlu? Nii ga asjaga. Juust lööb näkku punnid, järgmine kord juust ei tekita punne. Lapsepõlves lõi sekundiga kõhu lahti, kui maapiima sain, praegu võin juua liitri ja ei midagi. See ei ole nii lihtne. Mingi muu seos peab olema, mingi sisemiste ensüümide tasakaalu-olemasolu-puudumise värk.

Depressioon tekkis siis, kui väga low carb olin. Ma saan aru, et igaüks on erinev, mis sobib ühele, ei sobi teisele, aga ma olen nii väsinud juba sellest oma tee otsimisest. Kord tundub, et üks toitaine süüdi, siis jälle teine, kord liiga vähe kaloreid süüdi, siis jälle vastupidi. Ei ole nii kerge katsetada kah, mis ei sobi, mingid testid on olemas, aga need nii kallid ja ilma teadusliku taustata, enamus, kes sealt tagasi tulevad, saavad kirja ei teraviljale ja piimatoodetele, mis ei saa normaalne olla minuarust. Küll tahaks olla nagu Arc, heas vormis ja süüa pizzat ja jäätist, aga viimati tundus see võimalik 10 a tagasi. Ma juba tean, kuidas edasi läheb. Lülitan jälle menüüsse kohupiima, vahest pizzad ja koogid, natsa makarone, Siis langeb töövõime, meeleolu, tekivad nahaprobleemid ja kõhuvalud ja loen jälle paleo netilehti ja plaanin suurt muutust. Lõputu ring.

Ma usun, et selles piimatoodete ja tervailja loos on natuke enamat, kui netist lugeda võib. See peab olema seotud midagi kõhu mikroflooraga. Mina näiteks ei saavuta kunagi seda õndsat tervet tunnet, kui olen teraviljast, suhkrust ja piimast loobunud. Esiteks jään ma tõsiselt haigeks. Kui siis normaalseks muutub olemine, tuleb deprekas. Ja nüüd kõige hullem, igasugune keelatud toit muutub mu jaoks täielikuks mürgiks. Pudel õlut lööb nina täiesti kinni, juust punnid näkku ja suhkur pulsi taevasse. Võibolla tõesti on kellegi puhul võimalik elada ainult täiesti puhta toitumisega, minul ei ole, paar õlle kuus, pitsa paari nädala tagant, tort siin seal on inimlik. Ma saaks aru, et kannatan need võõrutusnähud ära ja korras. Aga ei, uusa algus tuleb kohe jälle läbi elada, kui vähegi saasta sisse satub. Nüüd ma enam ei arva, et piim oleks iseenesest halb, pigem kahtlustan, et halvaks teeb selle organismile vajalike bakterite puudumine maos, soolestikes. Kui koguaeg kindla rütmiga kodujuustu süüa, harjub keha ära, kui harva söön, jookseb mälu koheselt kokku ja mürgituse tunded on peal. Muidugi on lihtne mingit toitu süüdistada, aga kas peab? Eile just lõpetasin oma järjekordse paleo väljakutse, kaks nädalat pidasin vastu, siis tegin nats veini ja õlut ja nüüd istun haiguslehega kodus, tohutu nohu ja mürgituse tunne on see, energia null. Haige värk see toitumine.

Üks negatiivne kuju suudab tegelikult terve foorumi aktiivsuse lõpetada- Lõpuks ei teha keegi enam postitada, kui teavad, et mingi ebameeldiv tüüp kohe vastu ütleb. Ennegi nähtud sellist asja. Foorum hakkab sujuvalt muutuma selle ühe postitaja nägu, asjalikele postitajatele ebameeldivaks kohaks ja ongi traffic nullis. Algul jääb mulje, et mees toodab hullult arutelu, tegelikult suretab vaikselt foorumit välja.

"Kõige tavalisem taimetoit, mida koopaelanikud sõid, oli vahemere tamme tõrud ja merimänni seemned. Need on toitainerikkad ja säilivad hästi. Lisaks sõid Taforalti inimesed ka pähkleid ja metsikult kasvavat teravilja. Kõik see on sisaldab ohtralt süsivesikuid ja soodustab suuõõnes mikroobide vohamist." "Samas tundub praegune uurimistulemus igati kinnitavat hambaarstide juttu - hambad ajab hukka süsivesikurikas toit."

See uurimus ju pigem pooldab hüpoteesi, et kaaries on süsivesikutest põhiliselt?

Ma olen kunagi olude sunnil teinud kaks nädalat järjest iga päev väga pikalt aeroobses tsoonis liikumist ja võin veendunult öelda, et pekk ei olnud kindlasti esimene asi, mis põles. Kehakaal langes, lihas kadus, aga päästerõngas oli ikka ümber kõhu. Pikk aeroobne trenn ei mõjunud rasvapõletust soodustavalt minu puhul. Aga eks igaüks võib ise järele proovida.

Üle pika aja treenimist alustades tasub väga täpselt oma keha jälgida. Kogu keha on ikka väga õrnaks muutunud, eriti igasugused sidemed, ligamendid jne. Kui põlved julmalt valutavad, siis ei saa joosta enam. Sa ei treeni ennast sellest välja. Anna puhkust koheselt. Ise näiteks alustasin jaanuaris jõusaalis käimist üle aastate, alustasin nii aeglaselt kui võimalik, ikka suutsin mingit kerget hantlit tõsta maast üles valesti, lihased läksid korraks lõdvaks ja midagi venis käe sees ära. Aga igasugused mandlite ja muud probleemid, äkki sul tekitab midagi liialt põletikulisi protsesse kehas (hambad terved?), pikk pime talv kah just lõppemas, äkki d vitamiini vähe? Võibolla piim, teravili, suhkur? Samas menüüd vaadates kahtlane, ei tundu nagu ületarbimist. Samas on 130 joosta ikka suht raske algajal, kas mõõdad oma pulssi või arvad? See rohkem treenitud jooksja pulss. Võibolla on ikka kõrgem, siis võib keha ka stressis olla ülepingutusest. Rohkem ei oska pakkuda midagi, mine arsti juurde kah muidugi.

Kas see kiireks aetud ainevahetus annab sulle päevas nagu rohkem energiat/tegutsemistahet kah? Kas on selline tunne, et organism nagu ise tahab seda ära põletada sind rohkem liikuma pannes? Kirjutad, et hullult ootad trenniminekut jne, pole just tavaline suhtumine pikaajaliste treenijate poolt. On sul võrdlusmometi selle kohapealt varasema madalama kaloraaziga?

Sama kehalise kasvatuse õpetaja, kes mulle kahtesid ladus, kuina ma ei jõudnud lõuga tõmmata puhtalt (kiigutades tuli üle kümne), paneb nüüd mu poja klassis viisi selliste jõnksutamiste eest. Ajad on vist muutunud jah. Aga las see teema olla, Ei tahtnud isiklikut kõlada,(obv kõlasin). Tõesti see lõuatõmbe kiire areng käib rohkem street workouti harrastavate inimeste kohta, jõusaalis idee poolest kogud massi ka juurde ja prioriteet ei ole lõuatõmmete kordus, vaid puhas sooritus ja lihaste areng.

Kas lastel(teismelistel) on olukord erinev, kui täiskasvanutel? Väga kiiresti pani suur trennigrupp nulli pealt üle kümne. Minuarust lõuatõmme on selline lihaste koostöö ala, seal vaja erinevad (olemasolevad) lihased omavahel tööle panna ja tulemus tuleb kiiresti. Mis ta nii erinev on kätekõverdustest? Samamoodi kutid lähevad sõjaväkke, teevad suure vaevaga 10, peale nooreaja lõppu lasevad 70.

Mismõttes tõmbad 4x6 lõuga? Esimesest postist loen, et alustasid poolteist aastat tagasi jõusaaliga ja selline on areng? See on ju täiesti ebanormaalselt vähe, enamus, keda tean, lähevad mingi paari kuuga 0-15, kui just hullu ülekaalu pole.

Aga kuidas sellise elustiiliga saab nii suure kalorihulga juures alla võtta?

Peale artikli lugemist ei muutnud mu arvamus HIIT-i kohta küll halvemaks.

Siin on üks huvitav artikkel, mis muuhulgas räägib kah sellest, kuidas toodet kujundatakse ja mis see maksab. http://www.nytimes.com/2013/02/24/magazine/the-extraordinary-science-of-junk-food.html?_r=0

Ma arvan, et see 2h päevas kõndimist on juba natuke psüühika muutumise tagajärg. Mitte halva pärast. Inimlik, et kui juba sixpack väljas, siis ei taha enam kaotada.

Mul oli sama asi, käisin kõik arstid läbi ja iga üks rääkis oma erialale sobivat juttu. Kirurg tahtis lõigata, kiropraktik mudida, taastusraviarst harjutusi määrata, perearst geele kasutada jne. Siis mingi tädi rääkis veel keha düsbalansist, mis tuli sirgeks saada, keegi soovitas venitada, kuna lihased liiga lühikesed, keegi soovitas mitte venitada, kuna tõmbab veel rohkem selga viltu. Siis veel psühholoogiline pool asjal, toitumine (põletik), vee tarbimine.

Halb enesetunne pärast treeningut võib olla ka seotud enne trenni toitumisega. Halba enesetunnet tekitab näiteks tühjakssaanud glükogeenivarud, mida saab küll pealetrenni taastada, aga mõtekas oleks juba trenni minna korraliku varuga.