maryjane
-
Sisu loend
101 -
Liitus
-
Viimati külastanud
Postitused posted by maryjane
-
-
See Polari OwnIndexi test on ikka väga kaudne. Kui tahad oma reaalset VO2maxi teada, siis astu sisse mõnda spordiklubisse, kus koormustesti tehakse. Mul endal on ka kerge hämming selle testiga seoses - nimelt pärast kaheksakuulist treenimist pole OwnIndex üldsegi paranenud. Samas tunnen ise, et võhma on juures küll. OwnIndex arvutatakse ju rahuoleku pulsi pealt, siin on aga mitmed tegurid, mis seda mõjutavad. Kasvõi näiteks see, et kuidagi ei õnnestu mõõtmise ajal täielikku rahuolekut saavutada - ikka natuke närvitsed ja mõtled, kas tuleb parem number või mitte; see aga tõstab südame löögisagedust. Rahuoleku pulsi korrektseks mõõtmiseks tuleks öö otsa, ekg andurid küljes, magada ja hommikul vaadata, milline oli madalaim pulsisagedus. Polar kahjuks madalamat piiri ei ütle, ütleb keskmise ja kõrgeima... Teine jama on selles, et ta kasutab arvutustes kaalu, aga ei arvesta, kas kaal tuleb pekist või lihasest. Lihaselisematele isenditele ei sobi see kellatest seega üldse. IMHO võiks Polar seda algoritmi tiba kohendada ning võimaldada rasvaprotsendi lisamise.
-
Kuidas sul õnnestub nii palju kaloreid kulutada?
Ma ise olen õnnelik, kui saan ühe treeningu jooksul 300st lahti (tund fitboxi või poolteist tundi ujumist). Usun, et pulsikell väga ei valeta ka.
Ma soovitaksin sul samamoodi, nagu hawker ütles, treenida korraga vähem, aga sagedamini. Tund-poolteist päevas ja viis päeva nädalas on üsna järeleproovitud skeem.
Ega sa seepärast ju kiiremini vormi ei saa, kui ainult kaks korda nädalas trennis käid ja selle võrra intensiivsemalt uhad. Pigem vastupidi - juba 60 min treeningu jooksul hakkab organismis tekkima stressihormoon kortisool, mis töötab vastupidiselt sinu eesmärkidele - lammutades lihast ja üritades rasvavarusid säilitada. Organism saab karmist treenimisest aru niimoodi, et sa oled mingitesse eriti julmadesse keskkonnatingimustesse sattunud, ja püüab su energiavarusid igal võimalikul juhul kiirelt taastada.
See on algajate treenijate põhiviga - üritatakse trenn hästi karmiks ajada ja samal ajal toitumist piirata, nii et nälja pärast pidevalt silme eest must ja saiakesteõgimisehood kerged tulema. Ma ise tegin alguses samamoodi - hakkasin täiesti nulltasemest treenima viis korda nädalas ja sööma ainult kanafileed, rasvata kohupiima ja toorsalatit. Tulemuseks oli pidevast näljast tekkinud stress ja miskipärast lisandus vastupidiselt oodatule hoopis neli kilo kaalu juurde.
Nüüdseks olen sama intensiivsusega (5 x näd) treeninud juba kolmveerand aastat, aga hakkasin vahepeal jälle korralikult sööma, ja tulemus on paradoksaalne - kaalun jälle samapalju, kui kunagi ammu keskkooli lõpus, ehk siis kuus kilo vähem, kui treenimahakkamisel. Uus mure, mis tekkinud, on see, et püksid kipuvad üle puusa maha kukkuma.
Seega, minu näite kohaselt tuleb treenida mõõduka intensiivsusega, ent püsivalt. Süüa kõike, mida hing ihaldab (väljaarvatud maiustused ja saiakesed) ja siis, kui kõht tühi (vahepeal ma sõin näiteks öösiti ka). Siis rahuneb keha maha ja saab aru, et pole paaniliselt vaja ekstra energiat salvestada.
Lihtsalt kõige sellega võib natuke rohkem aega minna, kui esialgu loodetud. Neid aasta kaalujälgijate ülikiireid success story'sid ei maksa väga tõsiselt võtta.
-
Mingi kerge loogika on "tervekstreenimisel" ju sees: füüsiline aktiivsus tõstab kortisooli taset, kortisool aga mobiliseerib immuunsüsteemi.
-
Oskate soovitada, kust oleks soodsam osta Australian Goldi või Swedish Beauty solaariumikreeme? Solaariumist ostes on jube kallid...
-
Mina ka 170 pikk ja enne treenimahakkamist kaalusin 60, nüüd 62. Kaalu pärast ei muretse, sest katsudeski on tunda, et juurde on tulnud lihast, mitte pekki.
Pulsikell on hea asi, mul on Polar F11, see oskab koormustesti teha ja salvestab 12 viimast treeningut. Vahepeal saab tulemused laadida arvutisse, seal on Polari WebTraineri treeningpäevik, mis võtab tulemused kokku, seab uusi eesmärke ja sõimab esmaspäevahommikuti, kui eelmisel nädalal laisk olen olnud.
Olen väga rahul oma kellaga. -
Mul aitas näiteks kroom hundiisuga võidelda. Peale seda, kui hakkasin õhtuti kroomi võtma, ei pea enam öösel üles ärkama, et külmkappi rünnata.
-
Mul sama jama, tegelikult hullemgi veel. Ma nimelt olen viimasel ajal hakanud öösel kella nelja-viie paiku üles ärkama selle peale, et kõht on meeletult tühi. Söön siis kaks võileiba ja joon klaasi piima peale, siis tuleb uni jälle tagasi. Päeval muidu söön korralikult, kolm väiksemat ja üks suurem toidukord. Tervisliku toitumise saatsin mõnda aega tagasi pikalt, sest süsivesikutest loobumisest ei tulnud midagi välja - trennis hakkas pilt tasku minema. Kusjuures kaal ja rasvaprotsent ei muutunud absoluutselt kogu selle poole aasta jooksul, mil ainult kanafileest ja rasvata kodujuustust ja FatBurnerist toitusin. (No päris mitte ainult nendest, aga peamiselt ikkagi)
Nii et minu soovitust sa ilmselt kuulda ei taha - kui nälg kallal, siis söö kõht korralikult täis.
See endapiinamine ei tasu ära. -
Töötasin välja järgmise kavala segu: 200 ml soja-kaera-riisipiima, millele segan hulka 50g Bodysoija pulbrit. Üllatavalt maitsev tuleb ja kõht ka enam ei nurise. Üks sheik annab 170 kcal.
-
Ma alustasin kunagi samamoodi. Ei leidnud kuidagi sobivat treeninguviisi. Aeroobika ei sobinud, sest mul on ilmselt mingi sügav koordinatsioonipuue, jooksmisel tuli vere maik suhu ja shaping oli loll üksluine tampimine. Hakkasin siis proovima kõikvõimalikke erinevaid trenne ja lõpuks leidsingi endale sobivad - bodypumpi, bodystepi, spinningu ja ujumise. Ujuma õppisin ka muuseas kõigest aasta tagasi ja see on minu arvates täiesti asendamatu võhmatrenn, eriti kui jooksmine väga ei istu. Samas olen üle saanud ka vastumeelsusest jooksmise vastu - ostsin pulsikella ja avastasin, et on võimalik tempot sättida nii, et pärast ei olegi vaja verd köhida.
Esimesi tuntavaid-nähtavaid tulemusi saab regulaarsel (5x nädalas) treenimisel kogeda ligikaudu kahe kuu pärast. Siis hakkab juba vaikselt tekkima ka trenniharjumus ja kaob ära paaniline vajadus pärast iga trenni kaalu peale ronida.
Edu ja vastupidavust!
-
Hei,
soovitage mõnd head süsikatevaest segu toidukordade asendamiseks. Midagi, mida enne-pärast trenni hea juua oleks. Proovisin soja-kaera-riisipiima, aga see on kuidagi lahja ega peta kõhtu ära.
-
Paksust küll ei saa pärida. Vanematelt pärid sa kromosoomid. Võib veel öelda ka, et emalt pärineb munarakk ja isalt sperm. Munaraku tsütoplasma on tõesti tähtis mingil tasemel, kuid see pole võrreldav DNA tähtsusega.Kas tänapäeval niimoodi õpetataksegi koolis geneetikat? Väga armas käsitlus igatahes.
Ülejäänud teadlased on muide arvamusel, et kehamassiindeks on 80% ulatuses päritav.
-
Minu arvates on su rasvaprotsent niigi väike (miinimumi, mille juures organism veel hädavaevu funktsioneerib, ei tohiks ju võtta ideaaliks). Naissportlastel üldiselt soovitatakse rasvaprotsenti mitte alla 14 lasta, sooritustase langeb ja hormoonitasakaal läheb käest ära (östrogeeni toodetakse väga lihtsustatult öeldes pekist). Kui üldse rasvast loobuda, siis tekib organismil puudus asendamatutest rasvhapetest nagu linoolhape ja alfa-linoleenhape. Nende puudusel tekivad juba immuunsüsteemi häired. Samuti ei suuda organism rasvata omastada kaltsiumi ja luud lähevad hapraks.
Asenda parem "pahad" rasvad "headega" - kasulikest rasvadest soovitaks tarbida polüküllastamata rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid: pähkleid (aga mitte arahhiispähkleid!), kala (lõhe, tuunikala), oliiviõli, rapsiõli, sojaõli, kalamaksaõli.
Vältida katsu majoneesi, rasvaseid piimatooteid (juust, koor, või), vorsti, maiustusi.
-
Vabandust, et teemale vastan, kuigi pole küsimuse adressaadiks...
Igatahes põhiainevahetust saab katseliselt kindlaks teha. Ma pakun, et seda uuringut saab lasta teha näiteks TÜ Kliinikumi spordimeditsiini keskuses. Tallinna kohta ei oska öelda.
Idee poolest on tabelites esitatavad arvud ainult normid, iga inimese põhiainevahetuse efektiivsus on aga individuaalne ja need normid on ainult orienteeruvaks vahemikuks. TÜ arstiteaduskonnas kasutatava Harrise-Benedicti põhiainevahetuse tabeli järgi oleks su PAV norm 2004 kcal.
Katseliselt saab põhiainevahetuseks kuluva energia hulka teha kindlaks näiteks kaudse kalorimeetria abil. Mõõdetakse mingi aja jooksul rahulikult istudes tarbitud hapniku hulk. See on proportsionaalne toitainete oksüdatsiooniks kulutatud energia hulgaga. Väljahingatud süsihappegaasi ja sissehingatud hapniku hulga suhe viitab sellele, milliseid toitaineid (rasvad, valgud või süsivesikud) oksüdeeriti. Põhimõtteliselt ongi uuringu jaoks ainult tarvis süsteemi, mis oleks võimeline mõõtma väljahingatud õhu hulka ja süsihappegaasi/hapniku fraktsiooni selles.
-
Mina olen lääne meditsiini poolt ajuloputatud.
Sealjuures teatud mööndustega - olen enda peal näinud, et mõnest loodusravimist on tõesti rohkem kasu, kui sünteetilisest tabletist, mis ainult mõneks ajaks sümptomeid leevendab.Aga üks on ikkagi oluline - kui sul on mingid konkreetsed kaebused, siis tuleks ravi just neile suunata. Muidugi on olemas ka üldtugevdavaid vahendeid, aga need leevendavad probleemi ainult ajutiselt. Lisaks ei tohi ühtegi neist asjadest pidevalt kasutada - organism harjub ära. Näiteks kuuajaste kuuride kaupa on kõige mõttekam. Kui sa elad Tallinnas, siis seal on mitmeid Hiina meditsiiniga tegelevaid tohtreid, kes looduslike vahenditega ravitsevad. Hiina meditsiini juures sümpatiseerib mulle see, et ei ravita mitte üksikut sümptomit (ntx peavalu), vaid sümptomite komplekse (peavaluga võib "komplektis" olla näiteks öine higistamine, kergesti väsimine, ainevahetusprobleemid). Samuti saab selliste kahtlaste kaebuste (loe: lääne meditsiini järgi konkreetseks haiguseks mitteklassifitseeritavate, kuid häirivate hädade) korral kindlasti abi nõelravist. Ma olen isegi mõelnud, et peaks ida meditsiinile ümber spetsialiseeruma:
Ja Hiina loodusravimid on raudselt tõhusamad ja odavamad kui GNLD või Herbalife'i kommertskräpp.
-
Hihii! Küsi perearstilt (ma tahaks arsti nägu näha samal ajal).
Rakud toituvad toitainetest. Toitaineid saad toiduga. Kui toiduga kõiki vajalikke aineid kätte ei saa, pead puudujäävaid vitamiine-mineraale-aminohappeid juurde krõbistama. Raku lemmiktoit on aga glükoos. Ma küll ei oska välja mõelda, mis neist ainetest nii kallis ja haruldane on, et seda ainult üks firma oskab toota (ja leidub ilmselt ka, kellele müüa).
Vigastatud rakke kahjuks ravida ei saa. Vigastatud rakud pistetakse teiste rakkude poolt nahka ja asemele tulevad uued rakud. Toidulisandite abil saab kiirendada näiteks vanade ja haigete rakkude ärakoristamise protsessi (tugevdades immuunsüsteemi) või uute rakkude loomise protsessi.
Ainete omastamise protsessi mõjutab eelkõige rakumembraani ehitus, sest ained peavad kuidagi läbi membraani rakku sisse pääsema. Siin on hästi palju tegureid, mis ainete transporti mõjutavad: (1) mida "vedelam" on membraan, seda paremini saavad ained difundeeruda. Mida rohkem kolesterooli membraan sisaldab, seda jäigem ta on ja seda halvemini aineid läbi laseb. (2) suuremolekulilised ained vajavad membraani läbimiseks "transportteenust", mida osutavad valgulised kandjad. Nende kandjate moodustumiseks on oluline, et nende koostisosadeks olevaid aminohappeid oleks organismis piisavalt saadaval. (3) et valgulised kandjad saaksid oma tööd teha, on neil vaja kindlat pH vahemikku. See tähendab, et organismi happe-leelise tasakaalu regulatsioon peab paigas olema. Põhiline happe-leelise tasakaalu reguleeriv mehhanism on hingamine (CO2 äraandmine), teine mehhanism on hapete äraandmine neerude kaudu.
Kokkuvõttes võib öelda, et kõik vajaliku rakkude elutegevuseks saab kätte toiduga, vajadusel tuleb lisada vitamiine-mineraale (kindlasti mitte multivitamiine) ja aminohappeid. Rasvadest tarvitada ainult polüküllastamata rasvhappeid. Nii lihtne ongi.
-
Lihtsalt teadmiseks, kui keegi veel plaanib ujumistreeninguteks pulsikella soetada.
Ühesõnaga ostsin Polari pulsimõõturi ja vastupidiselt tootjainfole ta ujumiseks ikkagi ei sobi. Vee all kaob signaal ära ja tuleb tagasi alles siis, kui vöö veest väljas. Ujusin eile pool tundi järjest nagu hüljes, a kell pärast teatas, et ma olla ainult 86 kcal kulutanud...
-
Dekstroos on glükoosi isomeer ehk siis see glükoos, mida sisaldavad mesi ja magusad puuviljad. Põhimõtteliselt ikkagi sama, mis glükoos.
väljaasted ja selg
in Les Mills
Postitas · Report reply
Kas kellelgi on aimu, mida ma valesti teen, kui väljaasted alati hirmsasti säärelihasele hakkavad? Püüan küll tagumist jalga võimalikult rohkem kannale toetada, aga lõpus hakkavad sääred ikka korralikult krampi kiskuma...
Teine asi - seljaloos jõuaks seljalihaste poolest kangile veelgi raskust lisada (hetkel 15 kg), ent randmetes tekib lõpupoole venitusvalu. Treener imestas, et tema kuuleb sellisest probleemist esimest korda ega osanud eriti aidata. Any ideas?