Marianna

ei trolli, miks ma peaks, siin on arutelu piimast ja mulle on see väga südamelähedane teema. Kui teemaalgataja kysis, et kas Piim on kole, milk is evil, siis mina vastaksin, et on kyll jah ning seletan miks. See ei ole ju trollimine. Ma ise nt. paleo dieeti ei järgi, aga kõikidest nn. kaasaegsetest moodsatest dieetidest pean seda kõige tervislikumaks.

Läkski ju paleodieedile üle. Paleodieet ei soosi ka liigsete süsivesikute söömist, mida ta oma haiguse tõttu vältis nagunii. Ma mõtlesin, et kui sa paleo-dieedi kohta kommenteerid, et vähemalt tead, millest see koosneb.

sest k6ike muud s88b ta samamoodi nagu varemgi. Diabeedi t6ttu ei saanud ta varemgi syya rämpsu ega magusat vms. Ainus dieedi vahe ongi piimatoodete ärajätmine.

Kusjuures, ma siin käin crossfitis ja crossfit soovitab paleo dieeti, kus piimatooteid välditakse. Ja meil on seal üks kutt, endine kulturist, praeguseks on ta teinud pool aastat crossfitti. Tal on esimese grupi diabeet ja selle poole aastaga, mis ta crossfitis on käinud ja paleo dieeti järginud, on ta diabeet poole paremaks läinud. Varem pidi ta kindlasti iga päev insuliini süstima, vahel veel mitu korda päevas. Nyyd aga systib ta vaid mõned korrad nädalas ja enesetunne on paranenud mitmekordselt. Enam pole tal selliseid päaevi, kus ta sõna otses mõttes voodis peab vedelema, sest pole jaksu pystigi t6usta. Tema muidugi räägib, et muutus on toimunud ta tervises crossfiti tõttu, aga mina ütlen, et hoopis dieedi tõttu, sest piimatooted välja jättis. Sest kuidas saab crossfit niimoodi tervist parandada niigi varemgi väga aktiivsel inimesel? Samuti yhel naisel crossfitis on allergiad täitsa ära kadunud. Ma ytlen, et see ons amuti dieedist. Ei, ma ei usu, et tegu on vaid ameerika piimaefektiga. Siin on samuti mahepiim ja –tooted saadaval. Kui Eesti piim oleks nii puhas ja kasulik, siis miks on Eesti sydame–veresoonkonnahaiguste ja vähi poolest maailmas esirindel, samuti nagu USA–gi?

on jah, aga nendel lehmadel on veelgi vastikum sellist elu elada ja taluda!

Huvitav arutelu siin nyyd Selgituseks, et piimast ja piimatoodetest loobusin u. 5 aastat tagasi justnimelt peale pikaajalist uurimist ja kaalutlemist. Ja see otsus oli igati õige minu puhul. Paljud asjad mu tervises ja välimuses paranesid. Muidugi võib ju öelda, et see on kokkusattumus, aga ei saa olla ju kokkusattumus absoluutselt iga inimese puhul, kellel olen soovitanud piimast loobuda! Ma nimelt tegelen oma stuudios krooniliselt haigete inimestega, peale piimast loobumist on kadunud või oluliselt vaibunud sellised haigused nagu diabeet, artriit, lupus, astma, akne, MS, krooniline väsimus, suur ülekaal, krooniline kõhukinnisus. Kõik teevad korralikult trenni ka, nii et head tulemused on tingitud mõlemast, nii trennist kui dieedist. Kuid dieedil on suurem tähtsus kui trennil. Nt. on mul üks klient, kes oli hädas artriidiga põlves. Umbes iga paari kuu tagant ta põlv paisus suureks nagu õhupall ja see oli väga valulik. Esimesed 3 aastat ta ei tahtnud ega suutnud piimast loobuda, kuigi tegi trenni, artriit oli sama nagu varem. Siis kui lõpuks loobus piimast minu pideval pealekäimisel, nüüd pole väga pikka aega artriit põlves välja löönud ega kuidagi tunda andnud. Ta on nii õnnelik ja tänulik ega saa kuidagi aru miks ta mind varem kuulda ei võtnud. Huvitav on veel see, et kui ta oma arstile sellest rääkis, siis arst noogutas ja nõustus, et piimavaba dieet ongi parim artriidi puhul. Miks ta aga ise siis seda varem ei soovitanud? Ma kahtlustan, et ei julge ja ei tohi. FDA on siin USA-s seadnud reeglid, mida tuleb järgida. Toidupüramiid on üks neist. Tegelikult polegi ühegi mu kliendi arst vastu vaielnud piimavabale dieedile, vastupidi soosivad seda. Aga ise ei soovita. Nt. see mu lupusega klient, veel üks teine artriidiga, üks vähijärgne klient jne. Ma võin käe südamele panna ja vanduda, et mitte ühelgi kliendil ei ole piimast loobudes tervis halvenenud, paremaks on aga läinud kõigil. Seega ma ei ole saavutanud oma arvamust piimast mitte ainult loetu põhjal, vaid oma kogemuste põhjal. MInu instinktid ja loogika vaid kinnitavad seda.

Esimene pilt juba siit käis läbi. Seda kassi on ilmselgelt piimaga toidetud ja kass on sellega harjunud, mitte et see tema jaoks kuidagi hea ja kasulik oleks. Teisel pildil tõesti ei ole kass, samas on see siiski loomapoeg, kes vajab veel emapiima ja me ei tea ju selle pildi tagamaid, sai tema oma ema surma? Looduses on ennegi juhtunud, et erineva liigi loomapojad hakkavad piima imema teise liigi imetavalt emalt (kui too lubab). Loomapojad ja ka inimbeebid tunnevad väga tugevalt piima lõhna, see lõhnataju aga kaob kiiresti. Nt. täiskasvanud mees ei tunne poes enda kõrval seisva imetava naise piimalõhna, aga tema laps tunneb. Beebi tunneb oma ema piimalõhna ka teise toa otsa. Neid eksperimente on palju tehtud. Sama ka loomapoegadega, neil on piimavajadus ja nad tunnevad piimalõhna, sellepärast vastsündinud pimedad loomapojad leiavad alati ema rinna üles. See tugev piimalõhna tundmine aga kaob, täiskasvanud inimesed seda ei tunne (sest neil pole enam piima vaja), ka mitte täiskasvanud loomad. Ka kaob ära rinnaimemisinstinkt, enamus täiskasvanud inimestest hakkaksid oksele kui peaksid lehma udarast piima imema. Ma tean meest, kes oma naisel rinnapõletiku puhul yritas tal rinnast piima välja imeda, ta isegi ei neelanud seda piima, vaid sylitas välja, aga olevat nii jälk see tegevus olnud. Sellepärast täiskasvanud loom ega inimene ei hakka iialgi teise looma rinda otsima ja imema. Aga täiskasvanud loomad ja ka mehed tunnevad teisi lõhnasid, nt. emase lõhna kui on paaritumise aeg. Igal asjal oma aeg: piim beebidele, paaritumine täiskasvanuile, selleks on instinktid, mis saavad alguse vajadustest. Loodus ei ole loll. Inimesed üritavad alati igas asjas loodust üle trumbata, aga kaotajaks on alati inimene.

Leegi-H, ja kust tulevad selle blogija numbrid selle nn. vastu-uurimustöö jaoks? Lihtsalt netist. Pole ta ei teadlane ega keegi muu, kes asjaga ise tegeleks. Ma pigem usun uuringus reaalselt osalenud maailmakuulsa arsti reaalse uutimustöö tulemusi, mille taga on ka paljud teised arstid ja ka ülikoolid teadlastega.

Jah, mul on see raamat olemas. Väga huvitav on, soovitan lugeda. Jah, raamat on kirjutatud yhe doktori poolt, aga kas mitte kõik raamatud pole kirjutatud ühe inimese poolt? Projekti endasse aga oli haaratud palju kohalikke arste. Fakt on see, et need elanikud olid ja on sadu kordi tugevama tervisega kui nt. eestlased. Ja toitumine on peamine põhjus. Geenidel on siin vaid umbes 10% roll. Nt. on uuritud Okinawa rahvast, kes elavad väga kōrge elueani, aga niipea kui mõni neist kolib Euroopasse või Ameerikasse ja kohaliku toidulaua omastab, siis nende eluiga on viiendiku võrra väiksem kui Okinawa elanikel, missest, et tugevate geenidega alustatud elu. Huvitav on, et enamus inimesi yldse ei seosta toitumise ja tervise tugevuse suhet. Jah, see kas teed sporti, kas suitsetad, stress jne. ka mõjutavad, aga see, mida suhu pannakse, sellel on kõige otsesem seos tervisega. Kõik, mis sisse syyakse, mõjutab tervist. Ei ole meil kurgust pärakuni raudtoru, millest kõik lihtsalt läbi läheb. Kui sa paned autosse bensiini asemel cocat, mis siis juhtub? Missest, et teised faktorid ka autot lagundavad nagu ilmaolud ja teede konditsioon. Ka nende China Study uurimisaluste elu ei ole ideaalne, paljud suitsetavad, ei tee trenni, on stress jne. nagu kylainimesed ikka, aga miks pole siis nt. Eesti kylainimesed nii tugeva tervisega? Toitumine on peamine erinevus.

Kuidas ei ole andmeid taimetoitluse kohta nn. iidsetest regioonidest? The China Study on väga suur uurimustöö, kus uuriti sadade tuhandete inimeste söömisharjumusi ja tõesti leitigi, et need regioonid, kus elanikud olid taimetoitlased (pigem veganid siiski), seal praktiliselt puudusid vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet, artriit jt. nn. moodsa aja haigused. http://thechinastudy.com/

Fermenteeritud hapendatud piimatooted on tõesti kergemini seeditavad inimese poolt- hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim, hapupiim jne. aga see on ka ainus boonus lihtsalt piima ja juustu ees. Teine suur probleem on ka piima ja sellest toodetud toodete pastöriseerimine. Selle kahjulikkusest on väga palju kirjutatud.

Seapiim sisaldab umbes 6% valku, lehmapiim vaid umbes 3.5%.

See on hormoonidest- neid on liiga palju meile sobimatus vahekorras lehmapiimas. Nt. seapiim on inimese piimale kõige ligilähedasem sisalduse poolest. Ka kitsepiim on tegelikult palju sobivam inimesele kui lehmapiim. Aga noh, inimesepiim ikka kõige sobilikum. Huvitav, kui paljud siinsetest piimajoojatest jooksid imetava naise piima kui seda poodides vabalt myydaks? Või seapiima? Kui ei jooks, siis miks mitte?

http://news.harvard.edu/gazette/2006/12.07/11-dairy.html Usaldusväärne uurimustöö. Vähki esimeb palju neis maades kus rohkem piimatooteid tarbitakse.

See buduaari artikkel on tegelikult tõlgitud Andreas Moritz jutust. Andreas Moritz on maailmas väga tuntud teadlane ja ravitseja. Tema teab mida räägib ;-) Ma olen toitumist palju õppinud viimase 5 aasta jooksul. Kyll aga inglise keeles. Seega eestikeelseid materjale mul väga viidata pole. www.notmilk.com on näiteks väga hea sait, kus palju infot.

No siin saab nt. piima kahjulikkusest lugeda: http://buduaar.ee/Article/article/kas-piim-on-meile-kahjulik-1 Selles artiklis on kyll 4 piima kasulikku punkti ka välja toodud, aga ma nendega ei nõustu. Nt. siin saab lugeda miks piimas sisalduv kaltsium tegelikult meie luid tugevaks ei tee, vaid vastupidi nõrgestab: http://paikesetoit.ee/10815/ Mina isiklikult olen kõikide piimatoodete vastu justnimelt sellepärast, et piim rohkem kahju kui kasu toob.

Aga kas olete looduses näinud ühtki kassi või hiirt lehma udara küljes rippumas ja piima joomas? Ei usu. Seega looduses seda ikka ei juhtu (v.a. väga erandjuhud, kus võõra liigi loom teise liigi pojad omaks võtab ja imetab neid ka–aga ka siis mitte teise liigi täiskasvanuid loomi). See, et täiskasvanud inimene omale vägivaldselt võetud (lehm ei tooda piima inimese jaoks, vaid enda poegade jaoks) lehmapiima klaasi valab ja ka nt. kassile kaussi valab ja mõlemad seda joovad, ei tähenda, et lehmapiim kummalegi vajalik või kasulik söök oleks (piim on vastsündinu toit). Loomaarstid ongi siin kahes leeris– ühed arvavad, et kass võib lehmapiima juua ja teised arvavad, et ei või. Sama ka inimestega–osad arstid arvavad, et lehmapiim on ok, teised, et ei ole. Ma olen siinkohal nõus emakese loodusega: täiskasvanud olendid ei vaja ei oma liigi ega ka teise liigi rinnapiima.

Jah, inimesele on kõige sobivam siiski inimpiim. Lehma- ja muude elukate piim ongi nende poegadele sobivaim koostisosade poolest. Ehk siis kui täiskasvanud inimene ei ole suutnud veel rinnast võõrutada end (lehmapiim on ka ju lehma "rinnast" ehk udarast eksole), siis parim variant olekski rinnapiimapangast (kuhu imetavad naised oma piima viivad) omale tarbimiseks piima hankida. Kui imetava naise piim tundub jälk, siis lehmapiim peaks ka jälk olema- on ju seegi imetava ema piim- lehm ju samuti toodab piima oma vastsündinud pojale. Crossfit nt. pooldab paleo-dieeti, kus piimatooted on välistatud. Dr. Loren Cordain, paleo dieedi üks mõjukamaid uurijaid, peab piimatooteid üheks peapõhjuseks sellistele haigustele nagu vähk, insuliini resistentsus ja akne. Lisaks sellele on inimesed ainukesed imetajad, kes tarbivad piimatooteid peale rinnapiimast võõrutamist. Aga see pole veel kõik (nagu reklaamis öeldakse) – me oleme ka ainukesed imetajad, kes tarbivad teiste imetajate piima. Kokkuvõtvalt – peale seda, kui meid on rinnapiimast võõrutatud, ei ole meil piima vaja, liiatigi veel mõne teise imetaja oma.

Minu sõbranna vanaema olevat nooruses saanud joostes orgasmi. Lugu oli selline, et ta oli kellegi juures külas kas siis mingit tolleaegset algelist erootikalugu lugenud või pilte vaadanud, enam ei mäleta ma kumb oli, aga siis erutunud olekus koju hakanud jooksma vihma käes ja siis jooksu ajal saigi orgasmi.

Eksole, sina räägid teooriate ja oletuste põhjal, mina aga räägin reaalsete kogemuste põhjal

Minu meelest tavainimesed (v.a. üksildased fanaatikud) ei kohastugi külmaga- muidu võiks ju majad kütmata jätta ja mantlid-kasukad nurka visata. Seega kindlast too Dallase onu ei vajaks Eestis eritingimusi, ei midagi erilisemat kui teistel eestlastel. Ikka sama- soe tuba, soojad riided, toit laual, tema puhul siis puuviljad, mida poest õnneks aastaringselt saab.

Ma ei tõesta midagi. Minu jaoks lihtsalt see ütlus, et külma kliimaga maades inimene peaks kindlasti teisiti toituma kui lõunamaainimesed, on müüt. Ehk siis see ülaltoodud näites puuviljatoiduline mees Dallasest toituks nii ka mujal riigis (nt. Eestis) elades. Kliima tema toiduvalikut ei mõjutaks. Muideks, ka Eestis on terve puuviljatoitujate kogukond. Külmast kliimast hoolimata.

No seda ma ju pidasingi silmas, et ilm õues ei mõjuta toiduvalikut, ei ahvil, koeral, kuldkalal ega peaks ka inimesel. Nii nagu loomaaed püüab ahvile sama temperatuuri pakkuda, nagu Aafrikas, nii ka inimene püüab omale sama temperatuuri luua talvel kodus nagu suvelgi on. Sellepärast on meil soojad riided, soe tuba küttega jne. Keegi ei istu ju talvel lumehanges, et hamburgerit süüa. Ei, ikka otsitakse soe koht. See, et külma ilmaga väljas kõndides on suurem energiakulutus, see on pisiasi, natuke rohkem kaloreid päeva jooksul süüa sisse ja ongi korras. MInu kogu see mõtteavaldus sai alguse Rotteri tsitaadist: "Põhjamaine kliima, oktoobri lõpus lumi maas, ei sobi küll ainult puuvilja söömiseks."

Igale loomaliigile on oma sobiv toiduvalik, mis jääb samaks olenemata kliimast. Kui on valik. Nt. ahv sööb banaani nii Aafrikas kui ka Eesti loomaaias. Ei hakka ju ahv Eesti loomaaias järsku kaerahelbeputru eelistama, sest on külm. Kui tal aga mitte midagi muud süüa pole, küll ta siis ka kaerahelbeputru õpiks sööma, samuti nagu lehmadele söödetakse kalu ja ma ei tea mis ebaloomulikku oma loomaliigile sobimatut toitu. Kui nt. Eestis elav hundikoer järsku Hispaaniasse kolib koos oma peremehega, siis ei muutu ju see, mis sööki ta nüüd sööma hakkab, missest, et ilm on teine. Kuldkala sööb sama toitu nii Soome akvaariumis kui ka Brasiilia akvaariumis. Jne. Seega, iga loomaliik siiski eelistab valikuvõimalusel oma loomaliigile sobilikku toitu. Ja nii ka inimene. Olenemata ilmast, peaks inimene sööma endale sobilikku toitu. Nii suvel kui ka talvel. Sest tegelikult söömistingimusedki on talvel samad mis suvel, on ju toatemperatuur söömise ajal kodus sama soe talvel ja suvel. Mis on aga inimesele sobilik toidulaud, selle üle jäädaksegi vist alati vaidlema, ühed usuvad, et inimene on segatoiduline, teised, et taimetoiduline. Ja vastavalt oma uskumusele peakski inimene sööma, kliimast olenemata, sest tänapäeval on valikuvõimalus selles osas. Import ja eksport toiduainete osas toimib peaaegu igalpool (no eskimotel vast on raske ja söövad mida saavad).

Mind paneb alati selliste uuringute puhul kahtlustama inimeste ausus, kas tõesti suudavad nad süüa nii vähe ja ainult seda, mis ette kirjtuatud?! Ma ei usu. Raudselt sõid juurde veel mittelubatud kaupa ja mitte vähe. Vanadest harjumustest on raske lahti saada, see ongi ju põhjus miks nad üldse nii suureks ja haigeks muutusid.