kalmer87

Igasugune trenn, mida sa regulaarselt teed ja mis sulle endale ka rahuldust pakub on kasulik. Kui tahad määrata kasutegurit, pead esmalt selgeks mõtlema eesmärgid. Kui eesmärgid on selged, siis on juba väga palju erinevaid võimalusi tulemuste analüüsimiseks: visuaalse pildi muutus (enda pildistamine näiteks kord kuus), kaalumine, rasvaprotsendi määramine, ümbermõõtude mõõtmine, sama trenn muutub kergemaks, energiat on rohkem, enesetunne on parem, tervis on parem, enesehinnang on tõusnud jne jne. Hommikul võiks jah midagigi süüa. Kui muu alla ei lähe siis söö kasvõi paar võileiba (näiteks täisteraleib, kanasink/juust, kurk/tomat), jogurtit, puuvilja vms. Võid proovida ka mingeid müslisid või helbeid (tervislike versioone neist muidugi). Pane juba varem jogurti või piima sisse likku siis on selline mõnus mass. Üks võimalus on ka kokku keerata mingi hommiku-smuuthi, mis on ka palju parem, kui mitte midagi. Üldine kuldreegel on, et söö vähem aga tihedamini. Eesmärgiks ei peagi olema kõhtu 100% täis süüa. Vahepalaks sobib ideaalselt juba näiteks paarsada grammi jogurtit, puuvili/juurvili, peotäis pähkleid jne. Lõunasöögi võid ka omale karbiga kaasa teha, kui võimalus on. Selleks, et kilosid ei hakkaks juurde tulema on kõige lihtsam teada oma päevast energiakulu ja energiahulka mis sa söögist/joogist saad päeva jooksul. Kui need on tasakaalus on asi korras. Lihtsam variant on ka lihtsalt ennast regulaarselt mõõta ja kaaluda. Kui numbrid on juba paar nädalat näidanud pigem suurenevat tendentsi siis ei ole tasakaal saavutatud - vähenda veidi portsione või lisa natukene treeninguid vms. Kui kaal jälle ülearu väheneb, siis söö veidi rohkem.

6 korrast on keskmiselt 3 vahepalad ja 3 korralikud toidukorrad. Mis sa arvad, et sul selle Hera80 joomise peale läheb oluliselt vähem aega, kui näiteks kohupiima või kodujuustu söömise? Sa loodad lihtsalt mingit maiteamisimet, et sööd toidulisandit ja oled mõne kuu pärast tugev ja lihastes. Seda ei juhtu!

Teine äärmus.

Kui ego peale ei hakka võid teha ka ilma raskuseta või võta kätte näiteks 3kg või 5kg hantlid. Kui lihased muutuvad tugevamaks saad raskust lisada.

On sel ka mingit olulist vahet, kas teha seda pikki-pingil või risti pingiga? Olen kohanud ja ka ise proovinud mõlemat varianti aga ei oskagi kuidagi otsustada. Risti on vast venitus suurem, kui puusad alla suruda ja ka igasugu stabiliseerivad lihased on rohkem mängus. Pikkipingil samas on just nagu tunnetus parem. Kuidas on teiste kogemused?

Söö vähem ja hakka trenni tegema. Alusta kasvõi vähesega: Käi jala, ära kasuta lifte. Vaheta suured taldrikud ja kausid väiksemate vastu. Osta rohkem juur- ja puuvilju. ... Kui juba hoog sees, siis seo ennast vähemalt 3 või 6 kuuks mõne spordiklubiga. Kui ilmad lähevad paremaks sõida rattaga, rulluisuta. Võta omale koer, veab sind iga päev välja. Võimalusi on palju, asi on peaaegu alati vaid peale-hakkamises.

Täitsin ka ära, loodan et on abi!

185cm 78kg 23a

Korraga on raske - üks takistab teist ja teine esimest. See on nagu kahes erinevas suunas püüda joosta, võimatu. Siiski on arvamus, et algajate puhul mingil määral võib olla võimalik, siis peab lihtsalt proovima energiakulu ja energiatarbimise enamvähem balansis hoida (kergelt miinuses). Aeroobset vast pole mõtet väga pikalt teha (võib hakata lihast sööma), proovida siis juba intervalltreeningut ehk. Valku peaks korralikult sööma ja muidugi rasket rauda liigutama. Mõistagi ei saa sellisel juhul oodata suurt rasva vähenemist ega ka suurt massi lisa, kui üldse kumbagi. Effektiivsem on kindlasti neid kordamööda teha. Kasvata lihas ja siis proovi rasv pealt ära põletada, samal ajal lihast säilitades. Kuigi omast kogemusest võin öelda, et olen teinud aeroobset (tavalise jooksu näol) ja jõusaali-treeningut koos ning olen suutnud sellega jõunäitajaid suurendada ning lihast kasvatada samal ajal mitte väga rasva arvelt kaalus juurde võttes. Alguses muidugi suurenevad need jõunäitajad ka väga lihtsalt.

Vaata TÜ Spordihoonesse.

Naine.

Tahtsin küsida, et kui tihti ja kui pikalt endale trennist puhkust lubate? Huvitab veel, et mis on teid selleks ajendanud (väsimus, motivatsioonipuudus, jõuetus) ja kuidas puhkus on mõjunud? Mida puhkuse ajal lõõgastavat tegite (näiteks ujumine, jalutamine, saun, masaaš...)?

Poes on selliseid helbeid ka kuhu valad lihtsalt keeva vee peale ja valmis. Iseasi muidugi, et mis toiteväärtus neil näiteks täisterahelvestega võrreldes on. Suht selline löga tuleb ka, minule väga ei maitsend aga kui kiire ajab asja ehk ära. Need mida mina sõin olid AXA kiirkaerahelbed. 35g pakk (erinevad maitsed) 100g kohta 360kcal, 63.4g sv, 10.7g valku ja 5.2g rasva.

See on küll puhas jama mida sa räägid. Värskes õhus kõndimine on organismile igati kasulik tegevus.

Vabandan, kui väljendasin ennast valesti - ma ei mõelnudki glükoosi manustamist, vaid glükoosi kui algprodukti vms. Mõtlesin just, et näiteks mingil teoreetilisel äärmuslikul juhul oletada, et kogu energia (va vajalik valgukogus) saada rasvadest või siis teisel äärmuslikul juhul (süsivesikutes) mis siis juhtub? Kuhu maani rasvadest saadud energia ja süsivesikutest saadud energia on võimelised üksteist katma ja mis osas ning mahus on kehal just vaja konkreetselt ühte või teist.

Kasutaks juhust ja küsiks siinkohal teadjamatelt. Kas süsivesikutest saadud energiat vajab keha AINULT füüsiliseks koormuseks või on sel ka muud otstarbed? Ise olen kuulnud, et lisaks intensiivsele füüsilisele tegevusele vajab näiteks aju ja närvisüsteem glükoosi energiaks. Mis vahe on üldse rasvadest saadud energial ja süsivesikutest saadud energial? Olen kuulnud, et rasvade kasutamine energiaks nõuab korralikult hapniku, sellepärast ei ole see intensiivse füüsilise koormuse ajal võimalik. Aga kui rääkida mitte liikumisest ja lihastööst vaid organismi energiatarvitamisest terviklikult.

Ma ise olen kasutanud näiteks seda lehte aga Fitnessis on Tööriistade all ka Kaloriarvuti. Natuke tegemist on aga päris täpselt on nii võimalik teada saada.

Õnnistatud inimesed.

Kui mõtled rasvavolte külgede peal siis põleta rasva vähemaks. Selleks pead toidust vähem energiat (kcal) saama, kui päevas kulutad. Väga palju vähem ei ole samuti hea. Kui näiteks iga päev tarbid 500kcal vähem energiat, kui ära kulutad, siis võtad nädalas kuskil 0,5kg alla. Mõistagi ei ole see 100% rasv aga suures osas. Teine võimalus on energiakulu tõsta, selleks on sobilik aeroobne treening (jookse, sõida rattaga, kõnni, uju, sõua...).

Ega sellist ühte head kava vast polegi. Proovi mõnda ja vaata milline sulle rohkem sobib ning see võtagi, sellest alguses vast täitsa piisab. Ajapikku hakkad aru saama millised harjutused töötavad ja millised mitte (see on mõneti individuaalne), siis saad ise muuta ja proovida midagi uut ja nii. Baasharjutused nagu näiteks kükk või lamades surumine võiks muidugi kindlasti kavas olla. Kui raha rohkem siis võid ju ka spetsialistilt tellida kava. Palju sa kcal poolest päevas sööd? Koguse poolest palju ei pruugigi tegelikult palju olla, eriti kui aktiivne inimene oled. Selleks, et lihas kasvaks pead sa toidust saama rohkem energiat, kui ära kulutad (kuid mitte palju rohkem, siis lähed lihtsalt paksuks). Kreatiin pidavat jah jõudu juurde andma, kuid olen kuulnud, et alguses pole seda isegi väga mõtet võtta, kuna alguses pidavat areng niigi hea olema. Lihase- ja jõutreeningu seisukohalt on väga tähtis valgu kogus toidus. Kui see pole piisav (soovitatakse vähemalt 1,5g keha kg kohta), siis võid toidulisandina valku juurde süüa. Ise võtan näiteks peale trenni taastusjoogina suhtes 1-2 valku ja süsivesikuid segatuna vee või piimaga.

No kui sa jõusaalis oled käinud ja muuhulgas kõhulihaseid korralikult treeninud ja rasvaprotsendi nii alla viid nagu tollel tüübil seal pildil siis tõenäoliselt tekib sul sinna sarnane rant.

Süsivesikud on hea energiaallikas. Peale selle on süsivesikud kalorivaesed, mis tähendab et neid saab koguse poolest rohkem süüa sama energia kogust silmas pidades - tekib täiskõhu tunne. Muidugi on oma tähtis koht menüüs ka rasvadel ja valkudel. Olen kuulnud, et protsendid võiksid olla normaaltoitumise juures umbes sellised SV: 45-65, VALK: 10-20; RASV: 20-30. Mõistagi vajab lihast kasvatav sportlane kohati natukene rohkem valku, eks seda saab süsivesikute arvelt hõlpsasti korrigeerida. Siiski ei tohiks alahinnata süsivesikute tähtsust energiaallikana ja noh 20% peale seda lasta ja kogu energia praktiliselt rasvast võtta - sellist asja ma pole enne näinud. Eks igaühel on omad arusaamad!

Ei ole ju tingimata välja selekteeritud. Täistera kaerahelvestes on 7% rasva. Leivana võid kasutada näiteks seemneleiba, kus on oma 10% rasva. Lahja sink ei pruugi tähendada ka päris rasvatut sinki. Lahjas juustus on ka oma 15% rasva. Jne. Kui arvestada asjaolu, et umbes 25% energiat võiks saada rasvast, siis 700kcal kohta on see 175kcal ehk 175/9= ~19g rasva. 125g täisterahelbeid = ~8g + 2 viilu seemneleiba = ~7g + 2 viilu juustu = 3g + muu = 1g. No minu loogika igatahes on selline. Selleks, et päevast rasvakogust kätte saada ei pea sa tingimata majoneesi sööma ja õli jooma. Maitsestamata jogurt annab sulle lihtsalt sama kcal koguse juures rohkem valku (kui sinu eesmärgiks on sealt valku saada). Hapukoort valgu pähe süüa kipub rasvade kogus väga kõrgeks minema (100g 20% hapukoore kohta sa saad 20g rasva ja ainult 3g valku ja samas üle 200kcal; 100g maitsestamata jogurti kohta sa saad 2-3g rasva, 3g valku ja ainult ~50kcal ehk siis sama kcal koguse juures saad sa 4x rohkem valku maitsestamata jogurtist, kuna kogus on suurem saad ka kõhu rohkem täis ja saad ka mõistliku koguse rasva).

Üks eesmärk. Erinev hind. Erinevad tootjad. Mõneti varieerub kindlasti ka koostis.

Söö korraga vähem aga selleeest tihedamalt. Juba see mõte, et sa järgmised 5-6 tundi midagi suhu pista ei tohi teeb kõhu tühjaks. Säti võimaluse korral omal toidukorrad nii, et iga 1,5-3 tunni tagant sööd miskit nats juurde. Kui asi ikka väga hulluks läheb siis osta omale mingit kalorivaest snäkki. Ise olen krõmpsutand näiteks näkileiba. Parim söögiisu piiraja on muidugi motivatsioon. Kui ikka oma unistuste vorm sihikul ja tulemused tajutavad, küll see söögiisu ka väheneb.