Akrapovic

Jutu mõte oli igast Malto ja Dekstroosid jpt. kasutamine. Palju kasulikum ja meedlivam oleks süsiveiskuid tarbida neid toidust (puuviljad,juurviljad jne.)

Väga õige jutt,inimesed pingutavad lausa rämedalt süsiveikutega üle.

Palju Õnne Gunnarile !

Prantsuse surumine, randmetesse lööb tugeva valu sisse.

No see lause ise on ju ka idiootne kui sinu sõnavara võib kasutada. Sellist juttu ,et keha omastab 30 g. valkku korraga võib ainult kuskilt Buduaari foorumist lugeda. Inimene peaks ise ka aru saama mis moodi see keha nüüd loeb 30 g. ära ja kõik. Õige ,korralik valgusüntees hakkabki 30g. rohkem pihta . Inimene ise peaks mõistma kui pikk on peensool ja kaua toit seedib sees jne.

Julgen arvata ,et hetkel toimub Nõo jõukas kõvem fotosessioon,kus kokku saavad kannad ja kannikad.

Varsti ei ole foorumis teemat ,kus Sarge oma kurikuulsat küki pilti pole üless pannud

Millised kriteeriumid neile võistlejatele on ?Kas peavad ainult kuturism ja fitness alal tegused olema või kehtib ka muus liigas sportimine?

Vesi ja kui viimasest toidu korrast palju möödas siis juba Bcaa.

Endal oli sama pull mingi aeg.Asi on ikka Mg usun,arvatavasti ei omasta selle firma või seda sorti(sõltub millist kasutad),ise proovisin mitmeid firmasi ja võtsin veits rohkem ja kadunud need tõmblused olid.

Mis selle kangi eelised võrreldes tavalise kangiga on?

Käid vist iga tund seal kaalu peal ,et vastu ei pea .Mul on mingi Bomanni oma ja aastaid juba,paar korda on laps ka seda loopind ja näittab suht täpselt veel (võrreldes mujal kaaludes) http://www.perenaiselemmik.ee/väikesed-kodumasinad/kaalud/PW_1409_FA-kaal-bomann-pw1409cb/

Hea artikkel Adik Levin, meditsiinidoktori poolt. Hiljuti esitletud mahukast haigusteuuringust "Global Burden of Disease 2010", mille avaldas Briti meditsiiniajakiri The Lancet, selgus, et maailmas on varaste surmade asemel esikohale tõusmas kroonilised haigused, mis tunduvalt vähendavad inimeste tervena elatud aastaid. Tõele au andes ei ole sellise uuringu tulemuses midagi uut. Suurem osa arstkonda on ammu aru saanud, et XXI sajandi katkuks on inimkonna jaoks kujunenud kroonilised haigused. Mind ajendas seda artiklit kirjutama järgmine väide sellest uuringust: krooniliste haiguste riskifaktorite seas kuulub toitumisele ainult kümnendik. Toitumine ei mõjutagi tervist? Sellised uuringu tulemused kindlasti rahuldavad maailma toidu-ainetootmise ja tööstuse lobitegijaid. Kõik see, mis on toimunud meie toidulauaga viimase 20 aasta jooksul, ei ole üldse nii drastiline, ja kõik see, mis toimub meie toiduga, on enam-vähem normaalne. Tahaks kahtluse alla seada selle uuringu metoodika ehk teiste sõnadega – kuidas arvestati riskifaktorite protsentuaalsust krooniliste haiguste väljakujunemisel. Julgen väita, et selline toidu osakaalu minimeerimine krooniliste haiguste väljakujunemise riskitegurina on kahjuks väär arusaam meie toidulaual toimuvast. Siililegi on selge, et säärane arvamus toidu mõjust meie tervisele hakkab kindlasti süvendama niigi drastilist krooniliste haiguste leviku protsessi. Tuletan meelde, et 80. aastatel tuli Maailma Tervishoiuorganisatsioon välja ühe väga tähtsa kontseptsiooniga: inimese elu ja tervise kvaliteet sõltub 50% ulatuses tema eluviisidest (s.h eriti toitumine ja liikumine), 20% mõjutab pärilikkus, 20% ökoloogia ja ainult 10% ulatuses arstiabi. Praegu on arstid tulnud välja arvamusega, et seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega on arstiabi osa suurenenud 15 protsendile. Sellegipoolest sõltub iga inimese elu ja tervise kvaliteet 50% ulatuses temast endast. Ei ole päris õige sellesse rubriiki kanda ainult suitsetamist, alkoholi ja HIVd/aidsi, jättes kahe silma vahele kõige tähtsamad inimesest sõltuvad faktorid: toitumise ja liikumise. Toitumisel tahakski peatuda põhjalikumalt. Üldtuntud fakt on see, et tsiviliseeritud maailmas on toiduvalik viimase 50–70 aastaga plahvatuslikult suurenenud. Kui inimene on aastasadu kasutanud 10–15 toiduainet, siis lühikese ajaga on toiduhulk kardinaalselt suurenenud. Peale selle on inimene aastasadu võidelnud näljaga, ja seda teeb inimkond ka praegu. Konservantide ja muude keemiliste ainete leiutamine muutis pööraselt toidu kvaliteeti. Need kaks peamist põhjust ning veel fast food’i tormiline areng ja populaar-sus ongi viinud meid selleni, et inimese seedetrakti fermentsüsteemi ja immuunsüsteemi töö on kardinaalselt muutunud halvemuse suunas. Paljude teaduslike uuringute tulemusena on tõestatud, miks diabeedi ja teiste krooniliste haiguste hulk praegu nii plahvatuslikult on kasvanud. Võtame taimekaitsevahendid, mida leiame nii vees, mullas kui ka toidus. Toimub elurikkuse kahanemine, s.h taimekahjurite looduslike vaenlaste hukkumine pestitsiidide otsesel või kaudsel toimel. Jäägid liiguvad mullast taimedesse, kus tolmeldajatel putukatel tekivad ka väikeste koguste mõjul häired füsioloogilises seisundis ja käitumises. Professor Anne Luige arvates on mesilaste surm käitumishäirete tagajärjel reaalsus. Jäägid jäävad ka seemnetesse ja viljadesse ning satuvad sealt inimtoitu ja loomasööta ning ka loomsetesse saadustesse. Näiteks Rootsi põllumajandusmaastike vetes on leitud rohkem kui 40 pestitsiidijääki, paljud neist ülenormatiivsed. Professor Luige andmetel näitas Eesti mullaseire 2006. a 89% proovides erinevaid jääke, kusjuures määrati vaid teatavaid ühendeid. Paljudes muldades leiti nüüdseks juba keelatud vahendite jääke: DDT, prometriin, trifluraliin jne. Nõudkem puhast toitu! Probleemiks on ka nitraatide sisaldus. On loomulik, et tootja soovib saada suurt kasumit, siit ka tema vajadus nitraate kasutada. Kas aga nitraatide küllus ja üleküllus meie toidulaual on inimesele kasulik, jääb juba teisejärguliseks. Kui inimene mõtleb oma elu ja tervise kvaliteedile, otsib ta alati neid juurvilju, mis ei sisalda nitraate või äärmisel juhul sisaldavad minimaalselt. Olen tihti hämmingus, kui imetlen ilusaid uusi maju, muru nende ümber – ja mitte ühtegi peenart, et ise kasvatada oma lastele ja endale ökoloogiliselt puhtaid köögivilju! Loodetakse ikka supermarketile, kus see toit on muidugi saadaval. Kahjuks aga jääb näiteks nende juur- ja köögiviljade kvaliteet alati väga kahtlaseks. Valus probleem on E-ainete sisaldus meie toitudes. Meile püütakse selgitada, et need ained ei kujuta meie tervisele ohtu. Tõepoolest, peame eristama E-aineid, mis arvatavasti pole meie tervisele kahjulikud, kuid on ka neid, mis võivad nii mõnelegi inimesele kahjulikud olla. Kui kasutame lühiaegselt E-aineid, siis võib-olla tõesti meie maks ei kannata selle all. Kui aga sööme neid sisse aastakümneid? Kus on uuringud, mis oleksid kättesaadavad igale inimesele, et veenduda, kas ma ikka soovin süüa seda toodet, või ma valin näiteks lihasaaduse, kus ei ole neid E-aineid, mis võivad minu tervisele potentsiaalselt ohtlikud olla? Olles supermarketis ja lugedes teksti, mis on kirjutatud tootepakendile, tekib tihti mulje, et olen keemiakaupluses, aga mitte toidupoes! Mulle teeb suurt muret hormoonpreparaatide ning antibiootikumide kasutamine kala-, linnu- ja loomakasvatuses. Eriti markantne näide on lõhe, mida tarnitakse Norrast. Väidetakse, et need, kes seda kala kasvatavad, ise seda oma toidulauale küll ei pane. Ta on tõesti ilus, punaka värviga ja rasvane. Tekib aga küsimus, kas selline kala on meie tervisele kasulik, kui sööme teda aastakümneid. Kus on uuringud, mis tõestaksid meile sellise toote ohutust, kui me kasutaksime seda toitu mitte lühikest aega, vaid aastakümneid. Õnnestus ühelt kalamehelt osta lõhe, kelle ta oli merest püüdnud. See ei olnud tõepoolest nii rasvane ja punane, kuid ta oli maitsev ja, mis kõige tähtsam – naturaalne. Juur- ja puuvilju tarnitakse aasta ringi lõunamaa riikidest. Alati oled üllatunud, kui ilusad need välimuselt on. Probleem on aga selles, missuguse keemiaga neid töödeldakse. Olen ammu endale selgeks teinud, et näiteks õunal ja pirnil on koor vaja kindlasti ära lõigata. Jälle tekib küsimus, kas selline keemiline töötlus on ikka meie tervisele kasulik? Püüdsin eelnevaga seada kahtluse alla fakti, et toitumine moodustab ainult kümnendiku krooniliste haiguste riskiteguritest. Ma mõistan, et olen sellisel juhul skeptikurollis, kuid vahel on vaja olla ka skeptik. Olen veendunud, et ühe uuringu andmete põhjal ei tohi teha tõsiseid järeldusi globaliseeruva maailma toitumisprobleemidest. Raha, mitte tervis Kahjuks pole tänapäeva inimese tervisega seotud probleemid kaugeltki primaarsed. Valitseb raha võim. Turumajanduse virvarris on esikohal kasumi teenimine, mitte inimese tervis. Soovitaks siiski alati lugeda, mida ostame marketitest. Peaksime oskama nõuda, et toiduainetööstus lõpetaks meie lollitamise euronormidega. Õigem on hakata värsket juurvilja ja puuvilja ise kasvatama. Loomulikult see mõte ei ole uus, aga mis oleks uus? Uus on alati hästi või väga hästi unustatud vana. Oleme siis valvsad ja mõtleme alati nii, et suu ja seedetrakt ei ole konteiner, kuhu võib kas või euronormidele vastavait toitu paigutada. Praegu on normid sellised, mõne aja pärast nad võivad muutuda mõlemas suunas. Toitumisega seotud uuringuid peaks olema palju rohkem ning need peaksid olema palju objektiivsemad, aga mitte sellised, et annavad toiduainetööstusele rohelise tule toota ebatervislikku toitu. Antiikajast tulenev ütlus, et oleme need, mida me sööme, on aktuaalne ka XXI sajandi teisel kümnendil.

Ma arvan ,et see kes seda rääkis sulle,Tal oli see kang vist "seljaaju" päris korralikult kinni vajutanud

Selle viimase lausega tõestad,et sa ei tea fotomaailmast kohe mitte midagi ! Aparaat ise pilti ei tee,ikka inimene. Kõigepealt küsiks Kirbu käest mis on eelarve ? Ja palju vastuseid saab siit heast foorumist http://www.eestifoto.ee/sein/ Seal võtavad sõna eesti ühed proffimad ,leiad oma küsimustele vastused ja veel palju head infi.Võin siin päris mitu lehte rääkida mida ja mis. Kuid soovitan spordi mehele Pentax K-5 või nn. tema väike venda Pentax K 30 .Esimest kasutan ise ja olen väga rahul.

Teil on hea fotograaf ! Edu sulle Kristina.

Arvan ,et eest teisel. Saab ise ja saab oma käpaga teisele...vihuda

Mart Paju jünger

Ja räägid ka kus ja kuidas?

Meeldivat vana aasta lõppu !

Ennustasin samuti nii,et Sarge ei olnud ainuke !

Mul on trenne kus pean isegi vähemaks võtma, ei ole minekut kohe mõni päev.

1. Kergejõustik - Mikk Raudsepp, Raigo Kuusnõmm (Mehed ärge alt vedage ) 2. Raskejõustik – Andres Raja, Mikk-Mihkel Arro 3. Sõudmine - Leonid Gulov, Kaspar Taimsoo 4. Motokross - Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov 5. Ujumine - Priit Rätsep, Juss Laansoo 6. Suusatamine - Timo Simonlatser, Kaarel Nurmsalu 7. Pallimängud – Martti Juhkami, Reimo Tamm 8. Vormel - Kevin Korjus, Sten Pentus