matjusm

Jõutsõtmise ja kettaheite, mõlemad alad milles Eesti on suhteliselt edukas olnud, võime siis ka ära unustada kui suured sportlased peaksid neid kehakilo kulusid ka veel maksma.

Kui mitmed siinse foorumi kasutajad selle maksu alla läheksid? Mina oma 29'se KMI'ga küll vist lähen, kuigi mingit kõhtu mul ees ei ole. Jättes kõrvale sportlase kehamassi argumendi, oleks sellise maksu kehtestamisel väga palju praktilisi piiranguid. Mis asutus on see mis hakkab määrama kes on "paksud" (mis iganes kujul seda ka ei mõõdetaks, näiteks võiksime võtta keharasva protsendi järgi kuid see veel täiesti omaette teema), kas see meetod millega seda määrataks on piisavalt objektiivne, kui tihti seda mõõdetakse (sest kehakoostis on ju aja jooksul muutuv), kas sa saad ka kõik inimesed kätte et paksuse kontrollist läbi viia jne. Ehk et selline asi ei saa väga sujuvalt praktiliselt toimida minu arvates.

Suurtükis sai ka suhteliselt normaalselt jõusaalis käidud, kui noorteaeg läbi siis pea iga õhtu sai käidud ning kuna põhimõtteliselt iga nädalavahetus sai koju, siis sai kodus ka trenni tehtud. Isegi SBK ajal ei olnud jõusaal meie jaoks unenägu kuid ehk siin aitas kaasa ka fakt et meie rühmaülem oli 130kg lihast ning soovitas meil trenni teha.

Kui soovid leida aega et kangisaali jõuda siis Kuperjanov (ja teised jalaväe väeosad) on kõige viimased kohad kuhu teenima minna. Suurtükk ja Õhutõrje peaksid olema need kes kõige rohkem kasarmus istuvad. Ise olin kahuriväelane ja kogu ajateenistuse jooksul olime vist 6-7 nädalat metsas kokku.

Sõltub täiesti mis väeosast jutt käib, Tapal on jõusaal olemas. Mitte kõige parem aga osad peamised asjad on olemas. Pikemalt saad ajateenistuse kohta lugeda ajateenistuse teemast, vist on vaba foorumi all, panin ise ka sinna päris pika kokkuvõtte oma teenistusest.

Nende laetud kangide sinnapaikajätmine on mitmekordne probleem: Kui sa jätad kusagile pukkidele või pingile laetud kangi siis hakkavad raskused kangi kõveraks väänama ja see teeb ju karuteene su enda tulevastele treeningutele. Jättes laetud kangi põrandale seda ohtu ei ole kuid tõenäosus et järgmine inimene kes seda kangi soovib kasutada täpselt sama raskusega oma trenni alustab on kaduvväike.

Enda kogemusest võtta üks ekstreemne näide: Kui läksin ajateenistusse (olles selleks ajaks umbes 3 aastat jõutrenni teinud) kaalusin 100kg, umbes 1,5 kuud hiljem olin aga vaid 91kg ning küki ja tõstmisharjutuste näitajad olid oluliselt langenud. Ainult rinnalt surumine ei teinud läbi võimast taandarengut tänu pidevatele kätekõverdustele. Õnneks aga tuli kõik ka üpris kiiresti tagasi kui normaalne treening ja toitumine jätkus.

See on väga hea koht Mustamäel: http://gymleco.ee/ Kui oled nõus tööpäevadel vaid hommikuti käima siis saab ka 23€ kuu, kui tahad ka õhtul siis on veidi kallim.

Võta mõni 4'ks jaotatud kava mis sulle meeldib ja tee seda nendel päevadel mis sulle kõige paremini sobivad. Nii lihtne see ongi.

Küsimus on siin pigem toidus. Kui sa rohkem kaalu ei kasvata, siis pole sel jalalihasel millegi arvelt kasvada. Seega jäta ta kavasse sisse ja korrigeeri toitumist vastavalt eesmärkidele.

Panen siis ka oma loo üles. Oli keskkooli lõpp, vaid riigieksamid veel ees, olin ise 19 aastane siis. Kuni tolle ajani olin suhteliselt minimaalselt spordiga tegelenud. Vahest harva käisin ujumas, jooksmas või rattaga sõitmas kuid need olid kõik erandid sest üldiselt olin ikkagi füüsiliselt mitteaktiivne. Mingeid kaaluprobleeme ega midagi sellist ei olnud ning toitumine väga hull ka polnud. Kuna aga elus oli suurte muutuste aeg (peagi lõppeb keskkool ja algab ülikool) siis hakkasin ka oma sportliku külje üle järele mõtlema ja jõudsin järeldusele et olen kahetsusväärselt vähe trenni teinud. Alustasin siis rattasõidust ja jooksmisest ja ostsin endale esimese 15 kg'se hantlikomplekti. Sellega harjutasin agaralt iga päev (tavaliselt isegi 2x päevas) mis tagasi vaadates on muidugi absurd kuid tol hetkel ma lihtsalt ei teadnud paremini. Niimodi sai umbes 1-2 kuud treenitud. Kooli lõpetamise ajal olin umbes ~75kg (189 cm juures). Siis 1. juuni 2008 (mäletan sest viimane riigieksam, ajaloo oma, oli 31. mai) ostsin esimese jõusaali kuukaardi, hakkasin siis käima Nõmme Spordikeskuses. Õnneks oli nüüd mind oma juhendada võtnud üks klassivend kes oli juba mõnda aega jõutrenniga tegelenud. Hakkasin aina rohkem ja rohkem lugema treeningu kohta ning üht teist ka toitumisest õppima. Samal sügisel läksin ülikooli ning seda mitte Eestis vaid Inglismaal. Seal kahjuks lolli peaga ostsin endale ühte väga viletsasse jõusaali (mitte ühtegi kangi, ainult masinad ja kerged hantlid) aastakaart ostetud nii et areng jõu poole pealt polnud kõige parem. Küll aga tuli lihasmassi kenasti juurde ning umbes aasta aega pärast treeningute alustamist olin juba veidi üle 90kg. Suve möödudes saavutasin esmakordselt uue kehakaalu rekordi: 100kg. Umbes samal ajal sai alguse mu huvi klassikalise tõstmise vastu. Vist vaatasin mingeid videosid Ameerika jalgpalluritest treenimas/lugesin juttu sportlaste jõutrenni kohta ja avastasin enda jaoks rinnalevõtu ning veidi aja pärast ka rebimise. Päris mõnda aega olid numbrid väikesed ja tehnika väga kehv. Isegi üks video on olemas nendest varajastest katsetustest (2009 sügis vist): http://www.youtube. com/watch?v=Ba2WTLOIN4I&feature=plcp (Kuna foorum ei luba nii palju meedia faile korraga postitada siis tegin link'i tühimiku sisse. ) Mõnda aega siis kaal veidi langes ja jäi järgneva 2 aasta jooksul umbes sinna 93-98kg vahele (kuna olin vaene üliõpilane ja väga palju raha ei olnud et süüa täpselt seda mida tahan). Murrang minu jaoks toimus 2011 jaanuaris kui võtsin oma esimesed 2 eratreeningut, seda siid Andrus Murumetsaga et harjutada tõstmistehnikat. Pärast seda hakkasin rohkem tõstmisele keskenduma. Kuidagi iseenesest õppisin lõpuks ära kükki rebimise ja rinnalevõtmise, masinad jäid nüüd täielikult mu kavast välja. Ülikooli lõpu ja suve alguse lähendes sattusin ühe video peale mis muutis taas mu treeningut, täpsemalt on siis tegu Märt Israeli rinnalevõtuga: http://vesteinn.com/3269 Vaadates seda mõtlesin et kui tema heidab ketast ja teeb põhimõtteliselt sama jõutrenni mis minagi, siis võiksin ka mina midagi heita. Kui algas suvi hakkasin treenima kuuli ja ketta heidet, alguses üksi, hiljem treeneriga. Video tolle suve ettevõtmistest siin: http://www.youtube. com/watch?v=Q2zf4kiYqJE&feature=plcp(Kuna foorum ei luba nii palju meedia faile korraga postitada siis tegin link'i tühimiku sisse. ) 2011 sügisel käisin oma elu esimesel spordivõistlusel: Tallinna MV tõstmises kus rebisin 75kg ja tõukasin 120kg -105kg kaalukategoorias. Video siin: Pärast seda tuli sõjavägi peale, kehakaal langes mühinal ning samuti ka jõunumbrid. Kui noorteaeg sai läbi, siis sai taas rohkem sööma ja kangisaalis käima hakatud. Saades sõjaväest välja (2012 mai lõpp) algas taas suur treening nii tõstmises kui heitmises ning õgimismaraton (sest nagu iga jõusportlane kes tahab kaalu tõsta teab: suurte treeningmahtude juures tuleb kohe eriti jõhkralt süüa et kaalu tõsta). Umbes 2,5 kuuga on nüüd juurde tulnud umbes 7kg ja olen praegu seal 103-104kg vahel. Tõstmise seisukohalt tähtis areng on veel see et läksin üle ka pöidlaluku haardele. Praegune eesmärk oleks osaleda Eesti tõstmise MV'l 2013 ning kettaheites 40m täis saada, kuuli võiks kusagil 13m tulla. (praegu c.a 35m/11m).

Selline olukord et 15 september (ehk c.a 3 nädala pärast) toimuvad Tallinna Meistrivõistlused klassikalises tõstmises ning ma võtan osa. Tulenevalt sellest ma hakkasin mõtlema kas oleks mõtet oma treeningkavas teatud muudatusi sisse viia et oma tulemusi maksimaliseerida. Oluliselt uusi jõunumbreid sellise ajaga teha ei saa kuid ehk midagi siiski. Täpsemalt hakkasin mõtlema selliste asjade peale: - Eeskükki teen praegu rasketel päevadel 3'seid seeriaid. Kas oleks ehk mõtet teha vähem 3'seid ja rohkem suurema raskusega 2'seid ning ehk isegi mõningaid 1'seid? - Turjal kükki teen praegu 5'seid seeriaid. Kas oleks sarnaselt eeskükile mõtet panna ehk rohkem rõhku rasketele 3'tele et võistluste eel max jõudu üles ajada? - Svungi teha praeguste 5'ste asemel rohkem 2/3'ste seeriatega? Ehk et esimesed kaks nädalat treening muidu tavalise kava järgi kuid ülaltoodud muudatustega. Siis kolmas nädal mis tipneb võistlusega laupäeval teeks niimodi: -Pühapäev: Raske tõukamistrenn - Esmaspäev: Raske rebimistrenn + raske eeskükk - Teisipäev: puhkus - Kolmapäev: rebimine ja tõukamine kuni võistluse planeeritud algraskuseni, mõõdukate raskustega eeskükk - Neljapäev/reede: puhkus - Laupäev: Game day Kas ma mõtlen üle või oleks sellistel asjadel mõtet? Ehk mõni kogenum tõstja oskab vastata.

Kiirust/plahvastuslikkust ja lihasmassi on täiesti võimalik arendada koos, kergejõustiklased teevad seda kogu aeg. Sellise treenimiseesmärgi puhul ei ole sul mõtet mõelda oma jõutreeningust kui ülakeha/alakeha jaotus või midagi sellist sest need tavalised "plahvatuslikud" harjutused on kõik kogu keha harjutused, mitte mingi ühe kindla lihasgrupi omad. Peamised harjutused "plahvatuslikkuseks" on klassikalise tõstmise omad ja nende erinevad variatsioonid: Rinnalevõtt Rebimine Tõukamine/svung Võid teha ka sellist asja (mitmed kergejõustiklased teevad seda) et teed ära küki seeria ja siis kohe veidi hüppeid peale.

Sellist asja nagu tõelist isoleerivad harjutust ei olegi olemas, alati tulevad suuremal või vähemal määral mingid teised lihased mängu. Kulturistile kelle treening põhineb lihaste treenimisel ning seda just väga suure koormusega (siin ma pean silmas pikki seeriaid) on tähtis jah sellist asja jälgida. Teised kes ehk treenivad harjutusi/liigutusi nagu tõstjad/sportlased ei ole treeningu jaotamine lihaste järgi alati loogiline kuid kui nad ei tee nii pikki seeriaid siis pole hullu kui mõnda lihast lühemate seeriatega mitu päeva järjest treenida (näiteks teevad paljud tõstjad kükki iga päev ja seda 4-6 korda nädalas kuid siis vaid väga lühikeste seeriatega, need kes selliste 10'ste seeriatega treenivad ei saaks sellist asja endale lubada)

Siis sa peaksid küll lihase oma algsest kinnituskohast lahti lõikama ja kusagile mujale kinnitama sest mingit laienemist küll ei toimu. Suuremaks/väiksemaks küll kuid oma piiridest ta välja ei kasva.

Ei ole need sprinterid ka mingid papist poisid, mõni mees võtab lausa 170kg ilma kükita rinnale. Gerd Kanteri suurusele mehele on see küll normaalne kuid seda venda vaadates et tegemist on küll kahekordse kehakaaluga:

Kõik kes vaadanud Family Guy'd on tuttavad sellise tegelase nagu Joe Swansoniga ning eriti tema iseäraliku hääle ja röökimisega, väike meeldetuletus Joe'st: https://www.youtube.com/watch?v=HQQf6x7uY3c&feature=related Kuid tuleb välja et temast on pärismaailmas ka versioon olemas, seda siis Ameerika kettaheitja Jarred Romme'i näol (kuulake kuidas ta röögib pärast seda kui on selle raskuse üles tõstnud mis iseenesest ka väga võimas sooritus):

Siin kõiksugused erinevad harjutused välja toodud lihasgruppide kaupa: http://www.exrx.net/Lists/Directory.html Teiseks, kui sa oled algaja (paranda mind kui sa ei ole) siis sellistele pisidetailidele nagu mis õla osa sa mingil päeval teed pole küll vaja keskenduda. Pigem tee peamisi baasharjutusi nagu kükid/tõmbed/surumised.

Egle, vabandan et su teemasse selle panen aga ei leidnud siin foorumis paremat kohta: kas sa ehk osaksid öelda millist jõutrenni teeb sinu olümpiasangar ning mis on ta parimad tulemused peamistes baasharjutustes?

Selline küsimus Ott: milliste jalanõudega sa tavaliselt rasket kükitrenni teed? Kas mingid spetsiaalsed tõstmisjalanõud või tavalised jooksu/spordi jalatsid? Küsin seetõttu et rääkisin kord ühe endise jõutõstjaga kes ütles et kui raskused seal 200kg ja ülegi siis selline pehme tallaga spordijalats lihtsalt pressitakse nii suure raskuse all kokku ja on üpris ebastabiilne nii et tahaks teada kuidas Eesti parim kulturist on selle asja lahendanud.

Sõjaväes olles hakkas hommikupuder lõpuks nii ära tüütama: 8 kuud järjest pea iga hommik on mingisugune vedel lurr iga kord enam vähem sama maitselise moosiga. Kõik pudrud ei olnud hullud: manna ja kaerahelves olid päris head kuid tatrahelbed ja hirss olid küll veidi kehvemad. Hirss minu meelest üldse ei ole moosi ehk "magus" puder vaid ta on või puder ehk "soolane". Muide tartaga on hea nipp ta eelneval õhtul vette panna: hommikuks on ta end ilusti vett täis imenud ja siis vaja vaid ta soojaks ajada, mitte ei pea pikalt keetma.

Leidsin temast kükivideo, ta Youtube'i kanalil on neid veel: Täissügavus see pole kuid mitte ka mingi poolkükk, igal juhul väga võimaste jalgadega mees. Ning vaadake ka tõstmist Olümpiamängudel: seal on kõikidel väga uhked reielihased.

Mulle meeldib väga selline variant: 2-3 muna (+vahest peekonit ka mõni viil) ning kauss kaerahelbe putru või müslit jogurtiga. Niimodi on üheaegselt nii valgud kui süsivesikud kaetud.

Kui on plaanis teha selliseid harjutusi kus on vaja kahe jalaga kindlalt maa peal seista siis ei ole paremat kui korralik tõstespordi jalats: Ise ei uskunud et jalats teeb vahet kuni selle ajani kui esimest korda endale tõstekinga jalga sain ning vahe on meeletu. Ei kujutaks enam absoluutselt ette et mõne teise jalanõuga trenni teeks.

Sa mõtled ikka 4-3 seeriat, mitte kordust harjutustes. Igal juhul rinna harjutused kus sa surud on ka triitsepsi harjutused nii et see on täiesti normaalne kui sul pärast rinna trenni kasutad triitsepsi isoleerivate harjutuste juures väiksemaid raskusi kui siis kui teeksid triitsepsit "värskena". Ma ei näe milles siin probleem on sest mida sa kirjeldad on ju täiesti normaalne.