matjusm

Ning natuke teine variant, mõõdud nagu esimesel 60x80cm pealmine osa, 110cm kõrgus 2) Plyo box B: Kaugelt vaade: image uploading Selle ehitus algaks siis sellest et ma panen kõigepealt kokku sellised laudadest seinad, nõnda: See pole küll nende põhiline tugisüsteem kuid lauad kinnitan kõigepealt üksteise külge puiduliimiga. Igal juhul sinna taha (kui ka ette, praegu eesmine sein välja jäetud et näidata) tuleb veel üks samasugune lauasein mis siis kruvitaks esimesele kahele külge: Sinna sisse tuleksid veidi toekamad postid, nendele kruvin väljastpoolt läbi lauadade kruvid sisse: Ja siis neljas sein ka koos oma postidega: Ja sinna siis lauad peale (nagu esimel pildil) ja ongi kast valmis. 3) Lihtne jooksutõke, laius kusagil meeter ja kõrguseid erinevaid, ma arvan et 50-80cm kandis: Ehk et treeningvahendite teadlased, on teil midagi soovitada mida ma saaksin siin paremini teha?

Ott vaatan et sinu numbrid ei jää ka väga kettaheitjatele alla, ehk saaks sinustki tõukaja/heitja. Rääkides aga Israeli katsest, siis siin on video sellest 180kg rinnalevõtust: http://globalthrowing.com/3269 Ma arvan et ta alahindab seda 190kg võimet sest kui vaadata videot, siis on näha kui tohutult kõrgelt ta selle kinni püüab. Kui ta langeks täiskükki, siis võtaks ta vabalt kõvasti üle 200kg rinnale. Ma arvan et temasugune mees ei näe oma kaalu välja sest ta on esiteks päris pikk ja teiseks tal koguneb see mass veidi teisti kui kulturistidel ehk et pigem suured reied kui suured käed.

Kas sellest netiülekannet ka tehakse?

Odaviskaja oleks jah huvitav, üldse võiks näidata kuidas erinevate spordialade tegijad oma treeningus jõutrenni kasutavad. See konkreetne mees seal videos pole aga ehk tehnika poole pealt kõigep arem näide. See rinnalt surumine on enam vähem aga kui sa vaatad ta rinnalevõtte siis need on küll lihtsalt jubedad (tõsi küll, mehel on rammu nagu Kalevipojal).

Sellised kükipukid on täiesti mõttetud. Ise olen 189cm pikk kuid minu jõusaalis oleval kükipukil (sarnane nagu sinu pildil) kükkides ma täiskükki ei saa teha sest kang läheb vastu kaitsmeid. Lühematel meestel on veel hullem. Õnneks on saalis ka taoline puur: http://uk.commercial.lifefitness.com/content.cfm/hdpr Lisaks muudetavale kükikõrgusele saab taolises puuris kõiki harjutusi ju tegelikult teha: viid reguleeritava pingi sisse ja saad rinnalt ja õlalt surutud, üleval veel lisaks lõuatõmbe käepidemed. Kõik kükipuurid võiksid sellised olla. Igal juhul vaatasin huvi pärast üle kuidas jõud on arenenud, viimati postitasin siia jaanuari alguses ehk et 4 kuud on möödas ja nüüd jõunäitajad: Rinnalt: 115 kg (+5kg) Täiskükk turjal: 155kg (+15kg) Täiskükk ees/rinnal: 130kg (+15-20kg, varem polnud 1 korra max'i proovinud nii et pole konkreetset numbrit panna) Rinnalevõtt: 120kg (+15kg kuid kui arvestada et ma õppisin tehnika täiesti uuesti selgeks ja nüüd teen harjutust korralikult, siis võrreldavus tegelikult puudub) Tõukamine: 110kg (+10kg, tehnika ümberõppimine taas seega võrreldavus varasemaga puudub) Rebimine: 70kg (+5-10kg, jällegi tehnika täiesti ümberõppimine seega võrreldavus varasema numbriga puudub) Jõutõmme: 200kg (ei ole pikka aega proovinud seda nii et ei tea kas on arenenud) Kehakaal samal ajal umbes +3-4kg

Raus oleks kindlalt väga põnev vaatepilt. Mina aga tahaks näha mõnda klassikalist tõstjat. Näiteks Lauri Nämi kes sel aastal Eesti meistriks tuli. Gerd Kanter on ka suur jõusaalimees nii et ehk võiks tema mõni kord kinni püüda. Tõsi küll kuulitõukaja trenni siin hiljuti näidati ning kettaheitjal on see üpris sarnane.

Põhimõtteliselt seda tehakse küll kuid pigem profitasemel. Näiteks klassikalised tõstjad vahest treenivad mitu korda päevas kuid kas see sulle kui algajale (oletan et oled algaja?) ka sobiks ei ole nii kindel.

"Trenn" on väga üldine mõiste ja võib viidata tuhandele erinevale tegevusele. Mida täpsemalt sa silmas pead?

Minu tee fitnessi/spordivormi/jõusaalini algas ka jooksmisest. Alguses oli mu aeroobne vorm suhteliselt kehv ning joostavad vahemaad väikesed, tempo aeglane ja pärast olin omadega üpris läbi. Ma aga tegelesin sellega järjepidevalt, käisin pidevalt jooksmas (vahest kui aega palju oli lausa 2x päeavs- üks ots hommikul ja teine õhtul, tõsi küll mitte pikad) ning mu vorm paranes oluliselt. Enda kogemusele tuginedes oskan soovitada vaid järjepidevat tegutsemist ning üritada aegapisi koormust tõsta.

Tahaks veidi nõu küsida ning uurida kas ehk on kellegil veel olnud mingi sarnane kogemus: Hakkasin mõnda aega tagasi (6 kuud või nii) kasutama glükosamiini. Esimene purk mida endale hankisin oli Glükosamiin HCL (tootja MyProtein- selle firma tooteid Eestis ei müüda). Sellega oli kõik ilusti kuid siis veidi aja pärast hakkas purk otsa saama ja hankisin uue. Sellel uuel Glükosamiinil oli aga üks erinevus- ta oli tehtud koorikloomadest ja purgil oli hoiatus et võibolla ei sobi inimestele kellel on koorikloomade allergia. Kuna ma väga suur meretoidu sõber pole siis mul polnud õrna aimugi kas mul on see allergia või mitte. Igal juhul enne kui vana purk otsa sai otsustasin seda uut proovida ning mul hakkasid huultele tekkima rebendid ja nahk hakkas sealt maha kooruma. Lugesin netist et see pole küll tavaline allergia näht kuid see võib allergilisele reaktsioonile viidata. Igal juhul sel hetkel ma ei teinud veel seda järeldust, see tuli hiljem. Mõne aja pärast aga otsustasin vana purgi tühjaks süüa ja samal ajal ka huuleprobleemid taandusid. Kui vana purk oli tühjaks söödus läksin jälle uuele kooriklooma põhisele Glükosamiinile ja huuleprobleemid tulid tagasi, otsustasin sellega taas pausi teha ja jälle huuleprobleemid taandusid. Midagi muud minu dieedis või elustiilis pole samal ajal muutunud nii et ma ei oska siit muud järeldada kui et ma vist olen selles Glükosamiinis oleva kooriklooma vastu allergiline. Kas see võib olla põhjus kirjeldatud nähtusele ning kas keegi on veel midagi sarnast kogenud?

Täpselt nii. Olen päris palju videosid vaadanud sellest kuidas treenerid räägivad sportlaste jõutrennist ning üks asi mida rõhutatakse on see et sa treenid liigutust/harjutust mitte lihast.

Üks mu lemmik Youtube'i treeningvideosid on kettaheitja Dariusz Slowiki oma, siin on näha kuidas üks kettaheitja treenib mis peaks olema suhteliselt sarnane kuulitõukajale: Ehk lühidalt palju klassikalist tõstmist kui ka kükke ja muid vabaraskustega harjutusi ning ka rammumehe võtteid ja erinevaid hüppeid. Üks jõusaaliagregaat mida Eestis vist ei leidu on Jammer: Sportlaste jõusaalides on selline asi väga levinud, võimalik et ka kuulitõukaja saaks seda oma trennis rakendada. Käib see siis niimodi:

Kanter rinnalt surumas: Paistab et toorest jõudu on mehel tohutult, küll on aga see päris võimas põrge rinnakorvile mida ta teeb.

Jah see on tõde. Reljeef=suurem lihas ja vähem rasva. Lihast kasvatad ja rasva vähendad ikka tavameetoditel, mitte mingite eriliste "reljeefharjutustega".

Te vist ei saanud minu pointist päris täpselt aru. Mida ma väidan on see et sõltumata sinu kaldest teeb triitseps täpselt sama töö ära sest mingi lihas ju peab käsivarre õlavarre suhtes sirgeks tõmbama ja triitseps on see. See lihas mis sul üleval pool õlavart ülakeha suhtes alla surub ei tohiks mingit vahet triitsepsi tööle teha. Ainus asi mida sa oma keha kaldega mõjutad on see kas õlavarre liigutamisel on rohkem koormust rinnal või seljal, triitsepsi seisukohalt on ikka täpselt sama töö vaja ära teha.

Ma nüüd ei saa sinust täpselt aru, ütled ei tee rohkem ega vähem aga ometi suunab sirge olemine rohkem tunde triitsepsile?

Vot see on üks asi mida ma pidevalt kuuled kuid millest ma pole kunagi aru saanud. Mis moodi peaks rööbaspuudel surumine ette kallutatult triitsepsit "vähem tegema"? Igal juhul teeb tema ju sama palju tööd, oma keha nurga muutmisega muudad sa vaid seda kas õlavart liigutab rohkem selg või rind, käsivarre tõmbab sirgeks mõlemal juhul triitseps.

Ei ole olemas selliseid asju nagu massi ja mitte-massi harjutused. Kõikide harjutustega on võimalik massi saada. Ning kui massi ei tule siis teine põhjus (kui mitte peamine) on ebapiisav toitumine. See ühe harjutuse valimine mõne teise üle pole kaugeltki niii tähtis kui õige toitumine.

5 söögikorda+ trennipäevadel trennijärgne šeik. Sellise jaotusega ma saan süüa selle koguse toitu mida soovin ning ajaliselt on selline ülesehitus (ligikaudu eine iga 3h tagant) ka mulle sobiv. Olen nüüd ka nii kaua sellise jaotuse peal olnud et 3h tagant lähebki mul kõht tühjaks ehk et keha on ära harjunud vist.

Jälgin seda võistlust ja vaatan et alade vahel pannakse alati kangile 1-2 ketast ja jäetakse istuma kuigi keegi sellist raskust ei hakka tõstma. Mis põhjusel seda tehakse?

Minu pea üht asja ei võta: mis moodi on võimalik et -105kg mehel Vadym Dovganyuk'il on kükk jõutõmbest 87,5kg parem ehk et enam kui 25%'e vahe? Mul endal on jõutõmme ikka (täis)kükist oma 30% suurem ja see mida ma olen jõusaalis näinud (tõsi küll, profi jõutõstjaid pole ma treenimas näinud) kinnitab ka et jõutõmme on ikka kükist enamus inimestel oluliselt tugevam. Nüüd kui ma tulemusi vaatan siis seal -105kg meestel on kõigil kükid jõutõmbest paremad mis on täiesti vastuolus minu (tõsi küll piiratud) tõstmiskogemusega. Oskab keegi sellele mingit seletust anda?

See võib ka ülekande puudujääk olla kus kaamera framerate ei pruugi peale saada kogu küki faasi ja seega võib tunduda vaatajale et kükk oli kõrge kuid seda vaid seetõttu et kaamera ei suutnud seda jäädvustada. Kuigi üldiselt olen nõus et mõned kükid olid veidi kahtlaste kõrgustega.

Tänud, seda otsisingi! Miks Marguse vooru mehed vaid 2x kükkisid? Ning mida tähendab see "#" Marguse kolmanda katse all?

Kaks küsimust: 1) Kas kusagil on üleval võistlejate nimekiri ja võistlusajad? Otsisin sealt EPF kodulehelt aga ei leidnud. 2) Kas mul jäi midagi vaatamisel vahele või tõepoolest kükkisid Silbaumi vooru mehed vaid 2x?

Ma ei saanudki aru, kas teine katse tuli Silbaumil ära? Üks kohtunik nagu tõstis punase kaardi kuid minu silmade järgi oli tal sügavust küll. EDIT: Juba vastus olemas. Hea töö Margus!