Jump to content
Sign in to follow this  
peugeot

Eesti kulturismi ajalugu...

Recommended Posts

 

Einar Laigna: "Terviklik inimisiksus - see on Vaimu, Hinge ja Keha harmoonia. Tugeva tahte ja raske tööga saab isiksust üles ehitada.

Olulised on eeskujud - Georg Lurich, filosoofia vaimule ja Hingele Kirik."

 

 

EinarLaigna1.jpg

Edited by Arnold

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu juubeli teenetemärk
"50 aastat võistluskultrismi Eestis 1966 - 2016" autorid: Jüri Arrak; Ado Tuuga; Arnold Tokko
Omistatakse ajavahemikus 1966 - 2016 Eesti kulturismi ja fitnessi edendamise, propageerimise ja toetamisega silmapaistnud isikutele.

Screen Shot 2016-06-24 at 12.53.53.png

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eesti kulturismi pioneerid 50 aastat hiljem.

Einar Laigna, Alar Laev, Ervin Liebert, Mati Õun

03.06.2016 Nõmmel, Tallinnas

Nõmmelkad_50_aastat_hiljem.jpg

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ervin Liebert: Kulturismiga puutusin kokku kuskil 1958 aasta paiku. Mitu aastat sain vajalikku infot ainult ühest USA ajakirjast ning paarist kriitilisest artiklist vene ajakirjanduses. Kõik, mis oli keelatud oli ju õige! Aga ka tugevaks tahtsin saada. Neli, viis aastat hiljem tuli tuttavate abiga juba mass ajakirju ning tõdesid avastasin ka ise harjutades. Olin kulturismi usku. Kaasa sain aidata natuke hiljem. Lõputöö (1965) ülikoolis tegin juba sel teemal. Ning alates 1966 aasta esimesest Eesti konkursist olin üle veerand sajandi ikka tihti abiks nii kohtunikuna kui organisaatorina. Minult ilmus paar raamatut (esimene 1968), kaastöid teiste raamatutele, hulga artikleid ning sai antud ka intervjuusid. Kaksteist aastat (1979-91) olin Tallinna Atleetvõimlemise Klubi president.
Sellest kõigest olen saanud palju ka enesele ning oma lähedastele. Oskust oma kehalist tervist päev päevalt jälgida, õige toitumise ning liikumisharjumise väärtustamist.

ErvinLiebert1.jpg

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites
On 25.11.2007 at 21:02, Bonsuna ütles:

Teatud põhjusel ei tule sellist taset kunagi Eestis. Kahtlemata Oli O.Annus VÄGEV!!!

Aga ega see mees ka väga palju alla ei jää siin:

http://www.fitness.ee/rater/index.php?user...a&phid=2752

 

 

Tänaseks, 25.06.2016 on meie tiitlitvõitude seis järgmine: http://www.kulturism.ee/saavutused

Edited by Arnold

Share this post


Link to post
Share on other sites

EKFL teenetemärgiga"1966 - 2016" austatud:

Igor Liiv, Kalle Mihkels, Ülo Kurgpõld, Arnold Tokko ( teenetemärke üleandmas), Arvo Mere, Alar Laev, Einar Laigna

KSP_2328v (2).jpg

Edited by Arnold

Share this post


Link to post
Share on other sites

Alar Laev: perioodil 1958-1963 kasutasin kulturismi harjutusvara tõstmiseks vajalike lihasgruppide arendamiseks.

Kasu: tõusin kehakaaludes -67,5 kg ja -75 kg kiiresti Eesti NSV noorte ja juunioride paremikku, ka rekordiomanikuks. Tulin 1959.a Leedus Klaipedas NSVL Baltimaade noortemeistriks -67,5 kg klassis kogusummaga 300 kg. Olin selle tulemusega sakslase Werner Dietrichi järel Euroopas teisel kohal.

Kehakaalus -75 kg püstitasin ENSV noorterekordi kogusummaga 347,5 kg , mis püsis 7 aastat, kuni NSVL 10 parema hulka tõusnud Igor Algus selle ületas.

1963.a võistlesin Moskvas NSVL III rahvaste spartakiaadil.

Pärast 5-aastast vaheaega, kui alustasin taas tõstmise treeningutega. Olin aastail 1969-1971 kahel korral Eesti kulturistide esindajana kaasas võistlustel Leedus ja korra olin ka kohtunikuks Tallinnas.

 

Alar Laev on ka üks Eesti Jõutõsteliidu asutajaid ja aktiviste.

 

AlarLaev.jpg

Edited by Arnold

Share this post


Link to post
Share on other sites

EKFL teenetemärgiga "1966 - 2016" austatud Indrek Otsus, kolosaalse töö eest Eesti kulturismi edendamisel.

P6290017.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

I Georg Tenno Meomoriaaliks valmistatud osavõtja märk.

Screen Shot 2016-07-09 at 14.32.41.png

 

Palun, kui kellelgi juhtub olema märke, medaleid või muud sarnast museaali Eesti kulturimi ajaloost 

andeke endast märku, kui midagi muud siis foto esemest oleks ka väga tänuväärt panus!

Edited by Arnold

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

MatiÕun.jpg

 

Mati Õun, Eesti kulturistide, jõutõstjate ja sõjaajaloolaste aupresident, on sündinud II

maailmasõja haripunktil, 17. juulil 1942. Nagu siinsest loendistki näha on ta püsimatu

tegelane, kes üheainsa asjaga tegeleda ei suuda.

Õun sattus Eesti võistluskulturismi juurde selle algaastal 1966, hakkas ka ise usinalt

treenima, kuid siis selgus, et keegi ei korralda enam kulturistide konkursse. Tuli see

korraldustöö tal endal ette võtta, kuid siis tuli välja, et nii kange mees ta ei ole, kes võistlusi

korraldab ja ka ise samal ajal tippvormis püsib. Aga valikuid Õunal ei olnud, sest mis mõte

on olla kõva mees, kui teised seda ei tea. Õun jäi konkursside organisaatoriks, sõites eesti

meestega mitmel korral ka Leedus korraldatud võistlustele. Lätlased võistluskulturismiga

veel ei tegelenud ja Nõukogude Liidu piiridest välja võistlema saada oli lootusetu üritus. Ka

naistele ei saanud tollal konkursse korraldada, sest nn Kremli vanadekodu vaatevinklist olid

saledad musklis naised ebaesteetilised; ilusad naised olid parajalt paksukesed.

1972. aastal andis Õun Eesti kulturismi juhtimise üle Innar Mardole, pannes 1979.

Aastal siinmail käima jõutõstmise ja 1988. Aastal Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi.

Õun on lõpetanud Tartu ülikooli sõjaajaloolasena, aastail 1992-2005 on ta ise

õpetanud sõjaajalugu pooles tosinas kõrgkoolis.

Õuna esimene raamat ilmus 1994. Aastal, tänaseks on tal neid (osalt sõprade

osalusega) ilmunud 87. Valdavalt on need sõjaajaloost ja sõjatehnika ajaloost, aga ka

“Jõutõstmine Eestis” koos Alar Laeva, Raimo Kaasiku ja Rain Suurkiviga; soolona

“Kuningate raamat, ehk keisrid, kuningad, vürstid ja hertsogid 20. sajandi Euroopas” ning

ulmelugu “Unerändur”.

Lõpetuseks ütleb ta uhkelt, et on teinud tubli panuse ka Eesti Vabariigi tulevikule —

tal on 5 last ja tänu neile veel kümme lapselast.

Edited by Arnold

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ants Roosenbaum tuntud rohkem, kui tõstmise ja jõutõstmise kohtunik, 

viib tänaseni läbi noorte kulturismi ja jõutõstmise treeniguid Järveotsa Gümnaasiumis ja 

RAM koolis.

Oma 75. sünnipäeval tõmbas puhtalt 14 kordust lõuga, väärib järletegemist!

AntsRoosenbaum1.jpg

Edited by Arnold

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vitali Ivuts: mitmekordne Eesti meister kulturismis 80'nendatel,

täna David Fitness spordiklubi omanik ja üks suuremaid spetsialiste jõusaali seadmete 

remondi ja hoolduse alal.

Vitali_Ivuts.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arne Heinlaid Eesti esimene absoluutne meister kulturismis aastal 1966.

Kultrismi juurde tõi teda vigastus mis ei lubanud tollel hetkel tõstmises võistelda.

Tõstesportlase ja treenerina on Arne nimi rohkem tuntutud, kui kulturstina.

IMG_3838.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oleg Andla: Atleetvõimlemise treenerina alustasin tööd Tartu Riikliku Ülikooli raskejõustiku ja veespordi

kateedris alates 1.09.1985.a. ja töötasin Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi

jõusaalitreenerina kuni 1.09.2011. Algatasin Eesti Karikavõistluste korraldamise Tartus

18.05.1985. Karikavõistlusi sai korraldatud kuni 1990-aastani igal aastal, hiljem üle aasta kuni

1999, millal hakati karikavõistlusi korraldama jälle igal aastal. 2000. aastatel sai mõni aeg

täidetud EKFL peasekretäri funktsioone (alustades nii treenerite kui ka kohtunike

atesteerimisega). Kulturismikohtunikuna alustasin tegevust juba Innar Mardo ajal ja kohtunikuna

sai tegutsetud kuni 2015.aastani. Ise olen võistelnud I Eesti Karikavõistlustel 1985 ja hiljem

Tartu Atleetvõimlemise klubi ning Kääriku Cup võistlustel.

IMG_3830.jpg

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere! Käisin selle teema siin oma korda kolm läbi ent ei märganud, et oleks varem seda linki jagatud: История отечественного ББ в фото и видео

Meeletus koguses fotosid ja veidi ka liikuvat pilti alates Tsaari Venemaast läbi nõuka impeeriumi kuni uusajani. Palju infot ka Eesti, Läti ja Leedu legendide kohta. Vanemates postitustest on kahjuks osade fotode lingid juba aegunud... niiet kiirustage, seltsimehed unetud!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Väärib eraldi väljatoomist! Kvaliteet on kohutav, aga mulje üritusest kui sellisest seda uhkem. Loeks huviga teadjate kommentaare!

 

Edited by Glebsky

Share this post


Link to post
Share on other sites

Veidi äratundmisrõõmu. Jagaks teiega veidi materjali meie endistest tegijatest.

 

Alustuseks väike video 1985 aasta maailmamängudest. Poodiumi madalaimal astmel ei keegi muu, kui Olev Annus. Võitjaks legendaarne Berry DeMay kes 1988 tuli Mr.Olympial kolmandale kohale. 

Tasub mainida, et selle võistluse 6 koha omanik oli Dorian Yates.

 

Veel mõned pildid Olev Annusest. Pildil legendaarse Danny Padillaga.

44e8938d01a4.jpg

 

Tähistamas turniirivõitu Leedus 1979

f5d70152e631.jpg

 

Veel mõned veidi haruldasemad

28143588359d.jpg

d1f7f8e25107.jpg

 

Valik meie teisest vanameistrist Indrek Otsusest

CCCR meistrivõislused -80 kg

89a.cccr 80.jpg

 

Turniirivõit Ungaris 1979

096f6eebbbd3.jpg1e1371d14a5c.jpgfe74c83a60c9.jpg

 

Minu jaoks tundmatute meestega. Eestis.

909c25c505cd.jpg186055f3a43c.jpg

 

Ain Paavo- Mees kes algselt oli tõstja.

6d5489595e21.jpg

 

Hiljem juba Euroopa meister kulturismis

9749aca3bb4b.jpg

 

Merike Madar jõudu katsumas.

48aaa6950e58.jpg

 

Siis kui maailm värvilisemaks muutus. Paremal Indrek Otsus. Vasakult teine Ain Paavo.

74070174.jpg

Edited by Reinart

Share this post


Link to post
Share on other sites

EKFL teenetemärgiga "1966 - 2016"  austatud Ott Kiivikas. Juba panustatud ja tulevaste panuste eest Eesti kulturismi arengusse. 

 

139 võistlust

17 - kordne Eesti absoluutne meister

Euroopa meister

Maailmakarika võitja 

3 - kordne EM hobe 

EM pronks 

3 - kordne Põhjamaade absoluutne võitja 

4 - kordne maailmameistrivõistluste TOP 6 

 

IMG_1473.JPG

 

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

EKFL teenetemärgiga "1966 - 2016"  austatud K.P Ourama.  Soome/Põhjamaade kulturismiliidu president.

P9080014.jpg

P9080003.jpg

Edited by Reinart

Share this post


Link to post
Share on other sites

EKFL teenetemärgiga "1966 - 2016"  austatud Ergo Metsla. 

Kulturismiliidu asepresident ja juhatuse liige aastast 2002.

IMG_1481.JPG

 

EKFL teenetemärgiga "1966 - 2016"  austatud Jüri Vilo. 

Kulturismiliidu juhatuse liige aastast 2009

IMG_1486.JPG

Share this post


Link to post
Share on other sites

EKFL teenetemärgiga "1966 - 2016"  austatud Timo Majuri

Alates, aastast 2003 on asutanud ja avanud mitmeid jõusaale (HC GYM). Andes sellega suure panuse Eesti kulturismi arengusse.

 

Screen Shot 2016-09-28 at 11.04.02 copy.jpg

Edited by Arnold

Share this post


Link to post
Share on other sites

EKFL teenetemärgiga "1966 - 2016"  austatud Mart Kajari. Sparta Spordiklubi juhatuse liige. 

Kulturismi edendamise eest. Pakkudes sportlastele suurepäraseid treeningtingimusi. 

14593324_10154580256132498_1087677304_n.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×