Jump to content
Ansjuu-

Ansjuu- blogi

Recommended Posts

Ma pigem arvan, et see tänase päevaga seoses. Täna olen terve päev väga nõgusa seljaga ringi käinud.

Ma alles paar nädalat tagasi käisin röntgenis oma seljavalude tõttu ja arst ei öeldud küll midagi, et selg nõgus oleks või et üldse mingit probleemi oleks. Saadeti neuroloogi juurde. Homme panen sinna aja kirja, ilmselt järjekorrad on seal pikad, seega enne detsembrit ilmselt arsti juurde ei saa.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest lisett93

Mul on olnud ka probleeme seljaga, seega tean üsna täpselt mida sa tunned. Minu seljavalusid tekitasid/mõjutasid kindlasti skolioos ning varasema spordialaga tegeledes korduvad kukkumised (ka selja peale). Seljavalud olid vahest nii tugevad, et isegi pikali oli piin olla, rääkimata liigutamisest. Väga sagedased olid ka peavalud. Käisin erinevate arstide juures. Enamasti oli nende jutt selline - neiu, sa lõpetad ratastoolis.

Otsustasin probleemiga võidelda ning muutsin seljatreeninguid. Jätkasin jõusaalis muude lihasgruppide treenimist ettevaatlikult endiste raskustega, kuid seljalt võtsin koormuse maha. Unustasin igasugused jõutõmbed ja ketas käes keretõsted ning 3x nädalas keskendusin matil enda keharaskusega tehtavatele harjutustele. Harjutusi ei teinud ma mitte ainult seljale, vaid ka kõhule ja külgedele. Harjutused olid väga lihtsad ning minu jaoks äärmiselt tüütud. Harjutused pärinesid youtubest ning ka kooli kehalise kasvatuse õppejõu nõuannetest. Kuu ajaga olid minu selja- ja peavalud kadunud ning hakkasin väga vaikselt seljale lisama teisi harjutusi, kasutades raskuseid.

Selline tasapisi raskemaks muutuv treeningviis aitas mul igasugused valud võita ning praeguseks (üle 2 aasta hiljem) "laamendan" ma jõusaalis kohati enda kehakaalust suuremate raskustega. Muidugi ei ole ma loobunud matil tehtavatest seljaharjutustest, vaid teen neid endiselt 2-3x nädalas. Ning juhul, kui peaksin tundma seljas pingeid, suurt väsimust või mingit valu, siis kuulan oma keha ning vähendan raskuseid või teen pausi.

Muide, väga oluline on ka selja soojas hoidmine. Paaril korral on seljavalud tekkinud mul lihtsalt tuulest ja külmast, sest valisin halva riietuse. Praegu kannan näiteks särki praegusel sügisesel (ja ka talvisel) ajal väga tihti püksis (kui riietus sobib nii :D ) või kannan jope all sooja kampsunit.

Ma ei ole spetsialist, kuid minu puhul aitasid matil tehtavad harjutused seljavaludest lahti saada. Loodan, et need aitavad ka sind. Äkki ütleb ka mõni tark mees/naine mõne sõna sekka :) Aga igatahes, edu sulle! Ja muide, su blogi on äärmiselt hea. Pildid, videod ning su jutt on väga põnev ja ennastki motiveeriv. Keep going! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tahtmata öelda ühtegi halba sõna arstide kohta, aga olles ca 2 X kogenum kui sina.. arst vaatab (kui üldse) reeglina kitsalt oma eriala piires inimest kui tervikut. Mida saab öelda arsti kohta, kes ei lase sul riideidki seljast võtta, kuigi tegemist on probleemiga, mis seda eeldaks. See on lihtsalt üks näide.

RÖ ei näita peaaegu mitte midagi (kui nii üldistvalt öelda võiks). Ja olles ise kogenud perioodilisi alaselja valusid, võin sel teemal nii mõndagi arvata. Sul on võimalus mu tähelepanekuga arvestada või mitte. Ise vali.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lisetti jutust võtaks ma igal juhul koju kaasa : " Jätkasin jõusaalis muude lihasgruppide treenimist ettevaatlikult endiste raskustega, kuid seljalt võtsin koormuse maha. Unustasin igasugused jõutõmbed ja ketas käes keretõsted ning 3x nädalas keskendusin matil enda keharaskusega tehtavatele harjutustele. Ma ei ole spetsialist, kuid minu puhul aitasid matil tehtavad harjutused seljavaludest lahti saada. ".

Lisan oma kogemuse : (mis suures pildis ei loe midagi n=1, aga midagi siiski) NO Good Mornings, No Bent-over-rows, No Deadlift. Kui , siis väga kergete raskustega. Ja kohe kui neid teinud, annab tunda. Kui ei tee - ptüi ptüi ptüi - parem kui kunagi varem. Samas - subjektiivselt: mõõdukas jala/tuharatrenn - kükid, väljaasted, bridges - töötab hästi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Selle pärast ma lükkasingi arsti juurde minekut umbes 7 aastat edasi, et mul ei ole arstidesse eriti usku ja arvasin, et nagunii nad midagi tarka ei räägi mulle. Aga seekord otsustasin puhtalt uudishimust sinna minna ja ka seetõttu, et see seljavalu siiski segab mind, kui pean pikalt püsti seisma või samas asendis istuma. Ehk siis enamasti kuskil kontsertitel või üritustel, kus istuda ei saa või samas ka sellistel üritustel, kus saab küll istuda, aga suhteliselt samas asendis terve aja.

Mäletan, et kui alustasin jõusaalitreeningutega ja peale seda veel umbes 5-6 kuud oli alati seljatrenni tehes suured valud, eriti kui alaselga treenisin ja muidugi ka jõutõmmet tegin. Kuid mingil hetkel kadus see valu ära. Ja kui varem pidin kodus olles raskeid asju tõstma ja pärast olin pool tundi voodis valude käes pikali, siis nüüd suvel töötasin lühikest aega laos, kus tõstsin päevast päeva neid 40 kg kotte ja seljaga polnud mingeid probleeme.

Keharaskustega treenimise võtan kindlasti päevakavasse. Suured tänud! :)

Eks sellega ongi nii, et tuleb leida moodus, mis sobib kõige paremini konkreetsele inimesele. Mis aitab ühele, ei pruugi aidata teisel ja nii see on. Võtan kindlasti kõiki soovitusi arvesse.

Suur tänu ka Lisettile motiveerivate sõnade eest! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

mapo nõuandeid võtaks ma siin küll kuulda.

ja kindlasti otsiksin hea füsio. neuroloog vaatab ka asja oma vaatenurgast, võib sulle isegi öelda, et närv pitsub kusagile, aga ta ei pruugi üldse osata öelda, kus ja milles on algpõhjus. alaseljavalud võivad olla põhjustatud väga erinevatest asjadest - näiteks pinges puusapainutaja koos nõrkade tuhara- ja alaseljalihastega võib selleni viia. ka probleemid ülaseljas võivad fastsialiinide kaudu väljenduda lõppeks hoopis alaseljas.

rõntgen ei näita pehmete kudede probleeme nagunii.

igal juhul kui su keha mingi konkreetse asja peale märku annab, et see talle ei sobi, siis kõige targem oleks seda kuulda võtta. ja jätta välja need harjutused, mis otseselt haiget teevad. ka mingi piirkonna korduv valuaisting võib viia närvisüsteemi sind kaitsma, s.t. tekitab mingit kohta koormates ebaproportsionaalse valu... ja ka siis tuleb sealt ennast targalt välja aidata. see tähendab omakorda koormuste vähendamist ja osadest harjutustest loobumist, vähemalt ajutiselt.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Selle pärast ma lükkasingi arsti juurde minekut umbes 7 aastat edasi, et mul ei ole arstidesse eriti usku ja arvasin, et nagunii nad midagi tarka ei räägi mulle. Aga seekord otsustasin puhtalt uudishimust sinna minna ja ka seetõttu, et see seljavalu siiski segab mind, kui pean pikalt püsti seisma või samas asendis istuma. Ehk siis enamasti kuskil kontsertitel või üritustel, kus istuda ei saa või samas ka sellistel üritustel, kus saab küll istuda, aga suhteliselt samas asendis terve aja.

Kirjeldad just mind siin. Seetõttu võingi veidi üldistades nõu anda. Analoogsed probleemid. Aga tead seda targutust : tark õpib teiste vigades - võiks inimesed ka reaalselt rakendada, mitte oodata ja olla kindlad "mis mina, ma olen kõva mees ja võin igasuguseid eksperimente oma kehaga ette võtta". See ei ole mitte tugevuse, vaid lolluse tunnus. (jutt ei ole sinust)

Hetkel lõpetaks sellega, et jälgi oma nõgusust ja kui teed neid harjutusi (ja ka enamikke teisi) - aktiveeri core-regioon ning tuharalihased, ehk abiks. Hoia pealagi võimalikult taevasse sirutatud - kael pingevaba, rinda ette ajamata alaselg neutraalne.

Edited by MaPo

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eks ma alles üritangi õppida oma keha kuulama. Aga no, loll ei õpi enda vigadest ka, eks. :D Olen varem ühel korral ennast niimoodi üle treeninud, et 4-5 kuud ei suutnud mingit trenni teha, aga ikka mõned kuud tagasi maadlesin jälle selle probleemiga, et treeningkoormus oli liiga suur ja sel korral võtsin kõigest 2ks nädalaks aja maha.

Õnneks nüüdseks olen oma treeningkoormust ikka kordades maha tõmmanud. Ja üritan rohkem oma keha kuulata, et kui ikka valutab, siis annan puhkust või teen harjutusi, mis ei tee haiget.

Aga aitäh kõigile, kes nõu annavad. Sel põhjusel otsustasingi just siia foorumisse blogi teha, et asjalikku nõu saada :).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Niisiis,

Täna tegin õlga ja triitsepsit:

Õlapress: 3x10x8 kg

Tõsted ette hantlitega: 3x7x5 kg

Õla tagaosa masinal: 4x8x32 kg

+ 6 seeriat triitsepsit

Lõppu tegin 15 minutit areoobset, et oma jalgu veidikene liigutada. Vaevlen jälle siin lihasvalu käes :P.

Kuna ma nüüd pean sellest munavalgest kuidagi lahti saama, mille ostsin, siis tegin banaani pannkooke peale trenni ja sõin neid koduse kreegimoosiga:

DSC_0800.jpg

Ja lõunaks sai tehtud pruuni riisi, kana-hakkliha ja tomatiga:

DSC_0809.jpg

Meeldivat õhtu jätku!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täiesti oleneb. Ma ise käin enamasti hommikuti, sel ajal seal pole eriti palju rahvast. Aga olen ka õhtuti käinud ja sellist asja pole veel näinud, et päris järjekorrad oleks. Alati saab enda asjad ära teha. Ja seal on jõusaal kolmel korrusel, seega trenn tegemata ei jää, isegi kui ühel korrusel on rahvast palju. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eile puhkasin trennist ja ravisin selga. Olukord on veidikene paremaks läinud, saan end öösiti juba voodis ringi keerata ilma, et valu pärast üles ärkaks, kuid kummardamine ei kuulu küll mu meelistegevuste hulka hetkel :P.

Täna käisin trennis:

Rinnalt surumine kangiga: 5x5x kang+15 kg ( Tegin kindluse mõttes smithi kangiga)

Rinnalt surumine hantlitega: 3x 8x10 kg

Triitseps blokil: 4x12

Biitseps: 4x9x10 kg+ z-kang

Blokil tõmbed ülevalt alla kitsa althaardega. 4x10x 40 kg ( Minu uus lemmikharjutus vist)

Lisaks tegin ka peale trenni 13 minutit HIIT'i ratta peal.(1 min rahulikult, 30 sek max)

Selg valu ei teinud seni, kuni kummardamist ei olnud. Õnneks siis, kui hakkasin pinki Smithi kangi alla viima, tuli üks tubli mees appi, seega ei pidanud eriti kummardama.

Alaselga ja kõhtu ma enne treenima ei hakka, kui seljavalust vaba olen. Pühapäevane jalatrenn on ka küsimärgi all. Või siis pean leidma mõne harjutuse, mis selga ei koorma.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Can you downshift your workout to address your bodily issues as they appear from day to day? The ultimate purpose of fitness is to make you more fit for your daily activities. If you're in more pain, with more injuries, FROM your exercise, you are, by definition, becoming unfit from your exercise choices.

Intensity is not the only variable which can be adjusted. Movements can be performed more shallowly and more slowly... And still have an exercise intensity benefit. The incremental restoration of mobility to tight areas, decreases pain, by allowing the threatened areas to return to stability.

1. Side lunges increase hip flexion on the bending leg, and abduction on the extended leg, which restores stabilization to the lower back through increased hip mobility.
2. Pike presses focus on preparation for handstand push-ups from hip flexion, offering upper body strength, with some of the benefits of a downward facing dog in the lower body,
3. Ring rows increase pelvic rotation and glute activation which relieves the perceived threat of tension to the lower back
4. Floor shrimps increase internal rotation on the hips in both extended and flexed legs, which also restores stabilization to the lower back.
5. Dummy carries involve full hip extension, again, relieving contraction of the thoracolumbar fascia.
6. Like dummy carries, Kettlebell Push Presses, concentrate on hip flexion and on pelvic rotation (tuck), alleviating tension across the lower back.
7. Medball floor shot ###### are executed from the athletic split stance, with downward explosion of thoracic rotation and arm extension. Restoring thoracic or mid back mobility also aids in allowing the lower back to regain stability.

Restoring mobility to the hips and mid back allows the lower back to no longer substitute the mobility lacking in the hips and mid back, so lower back no longer feels threatened, and therefore, pain disappears.

Every exercise selected can help you, if an exercise system is designed with the focus on making you a more fit, pain-free performer, rather than forcing you to perform more pain-inducing exercise.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hei!

Väike võrdluspilt. Vasakpoolne dieedi lõpp (30.08.2014) ja parempoolne täna (1.11.2014)

IMG_9145.jpg

Tegi tuju heaks. Asi ikka areneb õiges suunas. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Praeguseks eesmärgiks on kuni uue aasta alguseni veidikene massi juurde kasvatada ning seejärel 1-2 kuu jooksul kaloraaži madalamaks lasta, et näha, mis sinna rasva alla siis kogunenud on. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sihiks on võimalikult palju lihast kasvatada enne järgmise suve saabumist. Olen alati endale nähtavaid lihaseid tahtnud. :).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ilusat nädala algust kõigile!

Terve nädalavahetus kulus vaimsele õppetööle, seega füüsiline töö oli väga minimaalne. Laupäeval natuke ainult võimlesin põrandal, et natuke selga liikuvamaks saada. Valu hakkab vaikselt järele andma, kuid kummardada ikka ei saa.

Täna tegin jalatrenni ning natuke kõhtu:

Kükid: 4x7x50 kg

jalasirutus ette: 5x6x35 kg

jalgade kõverdamine kõhuli: 3x15x25 kg

Säär püsti: 4x15x50 kg+ Smithi kang

Lisaks tegin ka 6 seeriat kõhtu.

Trennis oli jubedalt energiat, mistõttu pidin end ikka korralikult tagasi hoidma, et mitte üle pingutada.

Täna viimase kükiseeria ajal lõpuks mõistsin, et ei tohiks ikka oma tervisega niimoodi mängida. Seega jätan alaselja seniks kavast välja kuni täiesti ära paranenud olen. Jalgade treenimisega olen ka edaspidi ettevaatlikum.

Homme lähen ujuma. Ehk teeb olukorda veidi paremaks.

Veidi positiivsemalt jätkates nüüd, proovisin täna sellist huvitavat leiutist nagu punastest ubadest tehtud brownie. Kogusin pikalt julgust, et seda valmistada, sest olgem ausad.. Ega see eriti maitsvalt ei kõla :D.

Brownie jaoks on vaja: Punased oad 230 grammi( ostsin 1 konservipurgi ning loputasin vee alt läbi), munavalge 110 g, kakaopulber 28 g, õli/või 10 g, piim 20 g, küpsetuspulber 2 g. Magustamiseks kasutasin Huxolit.

DSC_0804.jpgDSC_0805.jpg

Sõin seda koos vanilli-kohupiimakreemiga. See oli väga maitsev ning täitis hästi kõhtu. Minusugusele kakaosõltlasele on see ikka väga vajalik leiutis.

DSC_0812.jpg

Koogi toiteväärtus 100 g kohta:

Energia: 140 kcal

Süsivesikud: 18 g

Valgud: 9,81 g

Rasvad: 3,21 g

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hei!

Ujuma täna ei jõudnudki, kuid saalis käisin ikka ja sai kergelt üleselg läbi töötatud ning biitsepsit ka tehtud. Mõne harjutuse puhul kasutasin kergeid raskuseid ning tegin rohkem korduseid.

Blokil tõmbed alla kitsa althaardega: 3x8x40 kg

Blokil tõmbed kukla taha: 3x15x25 kg

Õlakehitused hantlitega: 3x20x12,5 kg

Blokil tõmbed vastu kõhtu laia haardega: 3x15x35 kg

Blokil biitseps nööriga: 3x10x25 kg

Biitseps hantlitega: 1x 10x 7 kg, 1x9x7,5 kg, 1x8x8 kg

Mõnus oli vahelduseks väikeseid raskuseid katsuda :P.

Trenni lõpus sai 15 min. jälle intervalli tehtud rattal. Viimasel ajal on kaal hakanud liiga kiirelt tõusma, kuigi kaloraaž on ikka 2300 juures püsinud. Seega vähendasin veidi kalorite hulka ja teen 1-2 x siis lisaks jõutrennile ka intervalli juurde.

Mõtlesin, et panen enda tänase menüü siia kirja. Siis on näha, mis mulle suhu rändab.

Hommikusöök: Kaerahelbepuder + õun 508 kcal

Vahepala: vanilli-kohupiimakreem 345 kcal

Lõunasöök: Riisinuudlid kanafilee ja tomatiga 475 kcal

Vahepala: Õun+ kohupiimakreem 304 kcal

Õhtusöök: Täisteramakaronid sea-hakklihaga 472 kcal

Kokku: 2100 kcal

Süsivesikud: 276 g

Rasvad: 44,3 g

Valgud: 151 g

Tänane menüü:

DSC_0819.jpgDSC_0823.jpg

DSC_0836.jpgDSC_0841.jpg

Õhtusööki unustasin pildistada :D.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täna õlatrenn:

Õlapress: 5x9x8 kg

Hantlitõsted ette: 3x12x4 kg

Õla tagaosa masinal: 2x10x25 kg; 2x8x32 kg

Hantlitõsted kõrvale: 3x12x2,5 kg

Lisaks tegin kerelihastele matil harjutusi+ käisin ujumas.

Edited by Ansjuu-

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täna rind/triitseps:

Rinnalt surumine kangiga Smithil: 5x5x15 kg+kang

Rinnalt surumine hantlitega: 4x10x10 kg

Triitseps blokil köiega: 4x9x25 kg

Kitsa haardega rinnalt surumine Smithil: 3x12

+ 11 min intervalltrenni.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tervitus!

Kuna mul tekkis korraks vaba aega lõputöö kirjutamise kõrvalt, siis teen ammu plaanis olnud postituse enda senisest teekonnast treeningute ja toitumise kohta.

Olen väiksest saati olnud väga aktiivne tüdruk. Lapsepõlv möödus onupojaga metsas onne ehitades ja puude otsas ronides. Juba põhikooli esimestes klassides saadeti mind alati spordivõistlustele ning ka kooliüritustel kogusin alati väga palju diplomeid. 11. aastaselt hakkasin tegelema ratsutamisega ning sellega tegelesin umbes 3,5 aastat enne, kui pidin seljavalude tõttu loobuma. Igatsen ratsutamist siiamaani. Ülikooli esimesel aastal proovisin uuesti alustada, kuid peale esimesi trenne mõistsin, et sellest ei tule enam midagi välja.

Mõned pildid ajast, kui olin ehk 14.-15. aastane:

03495973708c91.jpg

034262131c5386.jpg

Nagu näha, siis ülekaaluline pole ka kunagi olnud, kuid kehaehituselt olen alati olnud suuremapoolne. Pigem jätsin sellise.. skinny-fat mulje. Muidugi selleks ajaks olin kindlasti natukene peenem, kui varajasemas lapsepõlves.

Need pildid peaks olema ajast, kui olin 12. Selline punnpõskne lapsuke :D :

04695245a5a89.jpg

294852_231062146941646_1400518709_n.jpg

Senikaua, kui mäletan, olen alati vabal ajal jooksmas käinud ning oma toitumisel silma peal hoidnud. Isegi varajases puberteedieas. Kuid sellegipoolest pole ma kunagi ideaalses vormis olnud. Alati kadestasin sõpru, kes üldse spordiga ei tegelenud ning toitusid nii nagu tahtsid, olles samal ajal suurepärases vormis. Ma olin küll sportlikus mõttes alati teistest üle oma jõu ja vastupidavusega, kuid tol ajal ei osanud seda hinnata. Ainukeseks eesmärgiks oli ka "peenikeseks" saada. Seega tulid mingil hetkel käiku erinevad dieedid ning pidev jo-jo efekt.

Olen tegelenud väga paljude erinevate spordialadega. Välja võib tuua ratsaspordi, jalgpalli, võrkpalli, tennise, taipoksi ning kickpoksi. Lisaks eelnimetatutele käisin pidevalt jooksmas ja rattaga sõitmas. Tegelikult ei ole ma ennast kunagi võistkondlikes alades hästi tundnud, sest ma ise ei ole väga seltskondlik inimene. Pigem meeldib mulle kõike omaette teha. Lisaks ei meeldi mulle absoluutselt võistlused. Põhikoolis saadeti mind pidevalt võistlema, kuid head tulemust sealt ei tulnud. Võistlustel olen ma alati nii närvis ja tekivad hingamisraskused.

Gümnaasiumi esimese aasta lõpus käisin kurgumandlite operatsioonil. Selle tagajärjel tekkis väga palju tüsistusi. Peale operatsiooni tõusis kõrge palavik. Lisaks ei saanud ma ei süüa ega ka juua. Nädal peale operatsiooni lasti mind haiglast välja ning seejärel olin nädal aega täiesti söömata-joomata. Tarbisin kõigest 100 grammi vett päevas, et antibiootikume võtta. Võtsin 7 päevaga 10 kg alla ning kaalusin seega oma 176 cm pikkuse juures kõigest 52 kg. Nägin sel hetkel üsna õudne välja. Luud paistsid igalt poolt välja ning üldse olin väga räsitud ilmega. Samal ajal tekkisid mul kurgust korduvad verejooksud, mistõttu kirjutati mind taaskord haiglasse sisse. Sel ajal sain juba natuke vedelamaid toite tarbida, kuid minu puhul läks aega pool aastat enne, kui sain hakata normaalselt rääkima, sööma ning jooma.

See pilt peaks olema tehtud peale operatsiooni:

R2qwSmO73QOcV5IoKXO8EKnBTsd464xbDfRys419

Sama aasta sügisel hakkasin käima taipoksi trennis. See oli üle pika aja esimene trenn, mida ma väga nautisin. Pean kiitma ka väga head treenerit, kelle trennid olid ikka parajalt rasked ning intensiivsed. Seetõttu ma neid trenne nautisingi. Trennid toimusid 3x nädalas ning lisaks käisin iga päev, kaasa arvatud trennipäevadel jooksmas 7 km pikkuseid distantse ning samal ajal sõin üsna vähe. Sellegipoolest tuli kaotatud kaal küllaltki ruttu tagasi. Jätkasin sellist eluviisi umbes pool aastat, kui ühel päeval enam ei suutnud trenni teha, ei vaimselt ega ka füüsiliselt. Lihtsalt ei suutnud. Sellele järgnes 4 kuud, kui ma ei teinud üldse trenni. Igal korral, kui tahtsin trenni teha, tuli vaimne blokk ette ning jätsin pooleli.

Ülikooli astudes ning teise linna kolides proovisin sealseid taipoksi ja kikkpoksi trenne, kuid kumbki mulle eriti ei sobinud. Trennide intensiivsus oli võrreldes eelneva treeneri poolt juhendatud trennidega liiga madal. Samal aastal proovisin ratsutamist, mille pidin ka pooleli jätma. Järgnevad pool aastat tegin ise kodus trenni. Võtsin ette sellise treeningprogrammi nagu Insanity. Kui see sai läbi tehtud, siis käisin niisama jooksmas ja rattaga sõitmas.

Ülikooli teisel aastal proovisin uuesti kikkpoksi trenni ja käisin seal umbes pool aastat, kui detsembris esimest korda jõusaali sattusin. Sel hetkel jäingi jõusaalile truuks. Sain seal üksi tegutseda ning hakkasin ka lõpuks tulemusi nägema. Samal hetkel muutsin päeva pealt oma toitumist ning sedamoodi ma siiamaani olengi hakkama saanud. Tunnen, et olen leidnud tegevuse, mis mulle tõesti meeldib ning saaliskäik muudab alati päeva ilusamaks.

DSC_0725insta.jpg

Selline siis on minu lugu.

Kena nädalavahetust kõigile! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×