Jump to content
Guest Nuub

Paksud lapsed/noored

Recommended Posts

Väga kahju sellest tüdrukust. Ei taha ette kujutadagi mis tast saab, kui ta teismeline on. Lõputud dieedit, viha enda vastu, narrimised, tervisehädad....

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma tean, et see fitness foorum on väga "kuulus" ja paljud "külalised" loevad siin foorumis.

(Ei tea, kas päris õige tegu aga):

Kallid lapsevanemad/vanavanemad/tädid/õed jne ma tean, et te soovite enda lastele/lastelastele/ ainult parimat.

Aga kui just sinu laps/õelaps on ülekaalus, siis palun anna endast kõik, et lapsele abiks olla. Soovita mingit trenni, räägi vanematega/elukaaslasega sellest probleemist. Alati leidub mingi lahendus. Lapsed pole tegelt laisad, nii palju erinevaid trenne on/ laagreid, et midagi ikka lapsele pakub huvi.

Mõni arvab, et see kallis lõbu. Raha mis läheb "halva" toidu peale on kokkuvõttes mitu korda kallim.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Väga kahju sellest tüdrukust. Ei taha ette kujutadagi mis tast saab, kui ta teismeline on. Lõputud dieedit, viha enda vastu, narrimised, tervisehädad....

Ajad on muutunud. Ei usu, et tänapäeval keegi sellise asja pärast koolis narrima hakkab.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ajad on muutunud. Ei usu, et tänapäeval keegi sellise asja pärast koolis narrima hakkab.

Anna andeks, ma olen siis päris vanamutt 21 aastasena, et nii ajast maas olen :o

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vb tõesti on ülekaal juba normaalne ja ei narrita selle pärast..

Nagu kunagi narriti neid, kes prille kandsid, siis nüüd on see normaalne(isegi moodne).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oh jumal, ma tänan, et Rakveres mingit maci pole. Käisin klassiga Tartus ja kui macis käisime, siis oli seal oli üks kamp mingeid väikseid lapsi, eks teises või kolmandas käivad. Noh, neid oli mingi 5-6 tükki ja nad oli kõik üpris tüsedad. Jube!! Rakveres ei ole küll selliseid pakse palju tähele pannud. Kuid nad saaksid sellest paksust kõhust kiiresti lahti noorena, mul oli ka enamvähem kolmandas klassis selline paksem kõht, sai kergejõustiku mindud, sain 3-4 kuuga lahti. Ja, kui ma olin pool aastat käinud kergejõustikus, olin veel ka klassi kiireim jooksja. Alguses, kui ma kergejõustiku läksin, oli see väga raske. Ma ei suutnud isegi staadioni ringi ära sörkida, kuid ma veidi pingutasin, kõndisin ja siis jälle jooksin. Lõpuks umbes 2 nädala pärast jooksingi vabalt 3 staadioni ringi soojendust ära(üks ring 400m). Kõik on enda tahtmise ja viitsimise taga kinni.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mad. Mis sind motiveeris minema kergejõustikku? Kas ennast hakkas kõht häirima või keegi solvas sind nt. vanemad/sõbrad/klassikaaslased?

Sa olid siis vist päris noor ikka, mingi 9ne.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kusjuures, mul ei olnudki mingit tahet ega midagi alguses. Ma läksin sinna niisama, kuna klassivend kutsus ja mõtlesin, et lahe, ma ei tahtnud midagi saavutada. Kahjuks lahkusin 3 kuud tagasi kergejõustikust, kuna mul on lampjalg olnud 2 aastat(2 aastat tagasi hakkasid jalad valutama joostes ja sain teada siis, et lampjalg) ja lihtsalt lõpuks kadus see tahtmine kergejõustikus ära, sest lihtsalt iga trenn on räme valu. Nüüd alustangi suve alguses jõusaaliga.

Edited by MadRound

Share this post


Link to post
Share on other sites

Iga kord, kui tahab arvutisse või lemmik saadet vaatada peab porgandi ära sööma :D

Kui mõni vanem lubab arvutisse/välja, kui tuba koristatud, siis sina lubad, kui porgand söödud.

Ei ole need juurikad midagi nii hullud :D isetehtud dipikastet juurde ja kõlbab kah.

Kui tõesti juurikaid ei salli siis puuvilju ikka sööb. Need magusad.

Muidu on sul õigus,et lapsed pirtsutavad.

Tõesti nagu Pärsiakassid, kes pirtsutavad. Mul vanaema kass oli selline oiii kui valiv, aga need pärslased ongi printsessid, kui ei saa midagi head siis võib terve päev näljane ka olla :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Käib ronib kausi ümber ja siis kui krõbinad on seisnud mõni aeg või anda talle kas toorest kala/liha vaatab otsa sellise näoga nagu : "Tahad mind ära tappa vää" :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

See on keeruline teema mitmest vaatenurgast. Maadlen sellega isega ka oma laste puhul.

Esiteks toitumine. Nagu keegi kirjutas, lapsed on pirtsakad. Jah, koolieelikul määrad mingi vanuseni ise, mida ja millal ta sööb. Hiljemalt koolieast aga kujunevad välja oma maitse- ja valikueelistused. Kui sellele lisandub taskuraha, siis on väga keeruline kontrollida, mida reaalselt süüakse. Minu omad nt ei söögi ühtegi töödeldud köögivilja peale kartuli, kuigi imikutena sõid kõiksugu isevaaritatud püreesid kahe suupoolega. Põhiliselt võiks toit nende arvates koosneda pastast, pelmeenidest, riisist, pitsast ja kartulist. Limonaadi hangitakse endale taskuraha eest mitu korda nädalas. Söögitegemise isu on mul ammu kadunud, sest lapsed minu valmistatud mitmekülgset toitu ei soovi ja ma ei viitsi mitut eri sööki pidevalt vaaritada. Pigem näksin ise mingit salatit või puuvilja ning teen lastele midagi söödavat.
Samal ajal kummitab mind hirm, et kui ma pööran laste tähelepanu pidevalt söögile ja liigsele magusale ja suhkrule ning nende mõjule kehakaalule, on tulemus äraspidine. Lastele muutub kehale liigse tähelepanu pööramine varakult elu osaks ning toitumishäired võivad seetõttu kergesti ligi hiilida. Anoreksia on paraku ohtlikum haigus kui rasvumine.

Teiseks liikumine. Seda on ka eespool mainitud, et kahjuks on paljudel tänapäeva lastel loomulik liikumine väga väheseks jäänud. Kooli ja koolist koju tõukerattaga, vahel meelitamise peale tõukerattaga ka niisama ringi sõitma, aga üldiselt on neil palju lihtsam ja huvitavam telefoni või arvutit vahtida või lugeda. Trennidega on ka nii ja naa. Üks laps on sportlik ja käib 5-6 korda nädalas trennis ning saab seal kenasti hakkama. Teine aga nii sportlik ei ole, käib küll kergejõustikus, aga paraku pööratakse trennides suuremat tähelepanu võimekamatele lastele ning ta ei tunne seal end hästi. Minu arust on laste tervisesport organiseeritud kujul olematu, kõik on suunatud võistlejate kasvatamisele. VÕi pole mina vähemalt õiget kohta leidnud.

Kokkuvõttes ootaks pigem häid soovitusi selle kohta, kuidas teemaalgatuses kirjeldatud probleeme siis lahendada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Siiski algab kõik endast. Mul on samuti kogemus enda lapsega. Väiksena käisime samuti koos ujumas, jalutamas, jne. Sõime samuti korralikke asju sest lapsele oli siis lihtne dikteerida - ise ju süüa ta teha ei saanud. Ja mingil hetkel ei viitsinud ta enam kaasas käia ja taskuraha olemasolul sõi sodi. Siit võiks ma jätkata aga samamoodi nagu ülal kirjutaja, Rosaalie. Anda alla ja hakata siis süüdistama olusid ("ma ei viitsi mitut eri sööki pidevalt vaaritada") ja teisi ("laste tervisesport organiseeritud kujul olematu"). Ehk siis, elu igatpidi raske, keegi ei aita kah. Veel parem, riik ja õpetajad võiks midagi ju teha - harida ja organiseerida.

Ja kui selline suhtumine võtta, siis kõik nii jääbki. Laps liigub järjest vähem, sööb järjest rohkem ise sodi. Ja lapsevanemad halavad järjest rohkem.

Kõik käib aga spiraalidena. Ei ole mõtet lapsele rääkida liikumise olulisusest ja toitumisest. ISE tuleb seda kõike teha. ISE tuleb pidevalt liikuda, ISE ei tohi midagi "niisama näksida". Kui laps näeb REAALSELT, et vanemad lähevad igal õhtul peale tööd välja veel trenni, jooksma, jalutama ja söövad ise iga päev juurikaid, siis see muudab siiski pikapeale mõtlemist. Kindel on aga see, et lapsele rääkida ja ise mitte teha on mõttetu. Asju ei saa korda kampaania või projekti korras "homsest sööme korralikult", "homsest hakkame sporti tegema". Laps peab nägema, et see mida vanemad teevad, ongi VIIS ELADA, mitte projekt "suveks saledaks". Küll ta hakkab ise siis ka liigutama. Minu laps hakkas. Igaõhtused rattasõidud on uuesti tagasi. Naati ja nõgest veel ei sööda, kuid tehtud on oma valik juurikatest, mida süüakse. Kõik ei pea tegema sama, sööma samu asju kuid põhimõtted peaks olema samad. Põhimõtted, et üldse tehakse ja süüakse.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina loen välja, et probleem on hetkel see, et lapsel on taskuraha ja selle eest ostab endale sodi. Lihtne - võta lapselt taskuraha ära! Anna kord nädalas ehk siis saab teha patupäeva vms. Või siis tutvusta lapsele tervislikke magustoite, sest lastele meeldib magus. Puuviljakokteilid kohupiimaga, murakamoosiga kodujuust, smoothie'd jms. Soolastest toitudest kodus tehtud wrapid, hamburgerid, pitsad jne. Kui on piisavalt teadmisi tervislikust toitumisest, siis saab neid asju väga edukalt õiges vahekorras valmistada endale ja lapsele.

Lastele ei ole harrastustreeninguid. Selleks on hea lahendus. Võta oma sõbrad ja sõprade lapsed ning minge jalgpalli vms mängima. Ma mäletan küll, et pidevalt sai enda vanematega või siis sõprade vanematega õues mängitud. Enamus ajast mängisime sõpradega ise, aga meil ei olnud siis arvuteid ka.

Edited by Sarge

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina tegin täna oma 2 aastasele pojale hakkliha-kapsa hautist, peale koort ja kõrvale keedukartulit. Algul pirtsutas ei taha ja ei taha, ok võtsin eest ära . Sõin oma portsu lõpuni ja siis laps avastas oma isu :D . Sõi kõik ära ja küsis juurdegi :rolleyes: .

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rosaalie. Sa kirjutasid, et lapsed söövad riisi ja keedukartulit. Seegi on hea. Riis kanaga on väga maitsev ja tervislik. Saab väga palju toite teha riisist.

Juurikaid nad ei söö, aga äkki söövad puuvilju või marju? Suvel on nii suur valik: õunad/pirnid/kirsid/ploomid/maasikad/vaarikad jne jne...

Kui lastele meeldib pitsa, siis tehke ise kodus tervislik ja maitsev pitsa. Burgerit tehke ka ise. Magustoidust saab teha igasugu smuutisi/kohupiima maiuseid, on nii suur valik mida teha tervislikku. Ja võta lapsed ka appi..ma usun, et neile pakub ka huvi

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina tegin täna oma 2 aastasele pojale hakkliha-kapsa hautist, peale koort ja kõrvale keedukartulit. Algul pirtsutas ei taha ja ei taha, ok võtsin eest ära . Sõin oma portsu lõpuni ja siis laps avastas oma isu :D . Sõi kõik ära ja küsis juurdegi :rolleyes: .

Lapsed on tegelt väga targad.

Ise tegin oma kuue kuusele lillkapsa püreed. Ta ei tahtnud seda eriti. Ajas suust välja ja lükkas lusika keelega koguaeg välja. Siis ma mõtlesin, et olgu sa oled kaval aga ma veel kavalam :D

sõin siis ise seda püreed "maitsvalt" ja laps vaatas nii huvitavalt mind ja kui andsin siis talle uuesti,hakkas natuke limpsima lusika otsast :)

Edited by Nuub

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvan, et igaüks peaks muretsema ennekõike oma isiklike laste kasvatamise pärast. See, et rannas kohtad algkooli last kelle jalad põlvest kokku ei mahu käima või ehk siis näed hilisõhtul kaubanduskeskuses gümnaasiumieas mullikat kartulikrõpse ja energiajooki lindile ladumas, on küll väga kahetsusväärne, aga ega sellega midagi ette ei saa võtta. Meil on demokraatia ja inimestel on õigus ja vabadus (paljudel kahjuks vist lausa soov) oma lapsed elevantideks toita. Maalima parandamist alustatakse iseendast.

Oma laste kasvatamisel on võtmesõnadeks: järjepidevus, endas mitte kahtlemine ja isiklik eeskuju (a'la Jungatroll). Kui isiklik eeskuju on teleka ees õlle joomine, eks lapsed võtavad sellest õppust.

Ma arvan, et tuleb süüa ja vähemalt mingid trennid nädalas teha koos lastega. See, et ema sööb ühtmoodi (nagu kukk, kes nokib tatti), isa "mehe"moodi ja lapsed kolmandat moodi, on täielik jura. Siis jääb lastele mulje, et toitumine pole oluline, kõik on lubatud ja ei tekigi arusaamist, mis see päris õige toitumine on.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täiesti õiget juttu räägid ----

Peab olema eeskujuks lapsele. Mitte nii, et ema sööb tervislikult, isa rämpsu ja siis imestatakse miks laps ei taha süüa tervislikult.

Ma ei süüdista kedagi. Ja tõesti võin mulje jätta, et targutan, aga see pole nii.

Ma usun, et see on raske. Mul see kõik veel ees. Enda laps on veel nii väike.

Share this post


Link to post
Share on other sites

See teema tekitab väga muret. Kuidas ja mis...

Niikaua kuni laps on väike, saab teda tõesti toita nii nagu tahad(keegi eespool juba mainis seda) aga terve elu ei saa last ka kontrollida.

Mul vanem sugulane keelas rangelt igasugu rämpsu lastel ära. Iga hommik keetis putru. Aga näe, nüüd plika sööb tal salaja krõpse ja cocacolat väljas.

Väga palju mõjutavad ümbritsevad inimesed kaa, mitte ainult vanemad.

Kui lapse sõbrad/tädid/sugulased söövad "halba toitu" lapse ees see mõjutab ka. Laps hakkab arvama, et miks mu sõbrad võivad süüa rämpstoitu ja mina ei või. Ja kui vanemad korrutavad koguaeg, et ei tohi ei tohi ei tohi siis laps just tahab rohkem. Me kõik teame ju, et mis meil rangelt ära keelatakse tekib suurem kiusatus. ( endast räägin näite : kui dieedil olin ei tohtinud sokolaadi süüa. Aga nii suur isu oli, koguaeg mõtlesin kui väga tahan, aga teadsin et ei tohi. Nüüd kui ütlesin "head aega" dieetidele ja kui suur isu tuleb siis võtan tüki sokolaadi. Külmkapis vedeleb juba 2 sokolaadi kuu aega ja ei tõmba mind selle poole, kuna tean, et saan alati võtta kui tahan.

Kõik lapsed/täiskasvanud on väga erinevad. Mõnele aitab, kui midagi rangelt ära keelata/mõnele piisab vaid lühikesest selgitusest, et miks see või too halb on/ja mõnele ei aita kohe üldse midagi..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eeskuju on lapsele kõige tähtsam. Ega niisama ei öelda, et laps on kodu peegel. Meie naisega sööme "tervislikult" (mida kõike see sõna tähendab :D ) ja tüdruk 3a sööb ikka samu asju. Muidugi kui poes käime siis laps tahab jäätist ja kommi. Ostame ja samas ostame endalegi. Aga kui kodus on tavalisteks asjadeks krõpsud, magusad joogid, vanematel peod järjestikku (lastega koos) siis palju õnne. Ega laps loll ei ole. Ta sööb kõike seda, mis teisedki.

Lapsel tuleb lihtsalt leida see TEMA variant. Nt minu tütar võib süüa korraga terve paprika ära. Banaane sööb nii et vähe ei ole. Hommikuse pudrupealt ei puudu värsked külmutatud marjad. Ei soovi putru selge, saab midagi muud. Mis issi sööb, 6 muna - ma tahan ka muna ;)

Kui te tahate, et teie laps oleks/teeks/tahaks siis olge/tehke/tahtke ka seda ise. Mõlemad vanemad peavad sööma nii nagu nad tahavad, et nende laps sööks, muidu ei ole asjal mõtet. Kui ema sööb üübertervislikult, aga isa lajatab kõigele tonni majoneesi peale ja pärast sööb teleka ees veel paki pähklit koos mõne õllega, mis te siis arvate, et lapsed ei taha pähklit??

Muidugi võib lapsele kui ka endale kõike lubada kui jäädakse inimlikuks. Ei pea kõiki asju sööma paki haaval. Minu tütar 3a teab, et päevas peab sööma 5-10 pähklit. Rohkem ta ei tahagi (näitab peopesa peale, et tahab ainult nii palju), sest nii mina kui ka naine sööma päevas ainult nii palju. Ei söö korraga tervet pakki ära. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest
You are commenting as a guest. If you have an account, please sign in.
Reply to this topic...

×   Pasted as rich text.   Paste as plain text instead

  Only 75 emoticons maximum are allowed.

×   Your link has been automatically embedded.   Display as a link instead

×   Your previous content has been restored.   Clear editor

×   You cannot paste images directly. Upload or insert images from URL.


  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×