Jump to content
Sign in to follow this  
Tragl

Kolmandik eestlastest rasvunud

Recommended Posts

Täna, 21. märtsil kell 14 kaitseb Tartu ülikoolis (Puusepa 8) oma doktoritöö „Rasvumine, glükoosiregulatsiooni häired, metaboolne sündroom ja nende seosed kõrgmolekulaarkaaluga adiponektiini tasemega“ Tartu ülikooli arstiteaduskonna doktorant, endokrinoloog Triin Eglit. Tema doktoritööst selgub, et eestlaste hulgas on rasvumise levimus palju kõrgem kui seni arvatud: enam kui kolmandik täiskasvanud eestlastest on rasvunud ehk kehamassiindeksiga üle 30 kg/m2.

Rasvumine, metaboolne sündroom ja 2. tüüpi diabeet on viimastel aastakümnetel kogu maailmas oluliselt sagenenud, omades tüsistuste kaudu märkimisväärset mõju elanikkonna tervisele. Kolmes Eesti maakonnas läbiviidud rahvastikupõhine läbilõikeuuring näitas, et rasvumise levimus Eesti täiskasvanuil oli 32%, mis on oluliselt kõrgem kui varasemalt hinnatud, kuid siiski võrreldav hiljuti avaldatud andmetega teistest Euroopa riikidest.

Rasvumisega seotud negatiivseid tervisenäitajaid selgus veelgi. „Tervelt viiendikul elanikkonnast esineb glükoosiregulatsiooni häire; sealhulgas 5%-l paastuglükoosi häire, 8%-l glükoositaluvuse häire ja 7%-l diabeet. Paastuglükoosi häire ja glükoositaluvuse häire puhul on tegemist nn. „eeldiabeediga”, millega on seotud suurenenud risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti. Eeldiabeedi faasis on elustiili muutus kehakaalu langetamise eesmärgil efektiivne, et 2. tüüpi diabeeti haigestumist vältida või edasi lükata,” selgitas Eglit.

Juhuvaliku meetodil leitud 495 isiku tulemusi analüüsides selgus ka, et metaboolse sündroomi ehk ainevahetussündroomi levimus Eesti täiskasvanud rahvastikus oli 26%, mis on sarnane teiste Euroopa riikide vastavate näitajatega. Nooremate meeste seas oli metaboolse sündroomi levimus nooremate naistega võrreldes oluliselt kõrgem, vastavalt 26% versus 13%.

Rasvumine on enamasti seotud häirunud rasvkoehormoonide tootmise ja kroonilise põletikuga, mis omakorda põhjustab insuliinresistentsuse, 2. tüüpi diabeedi ja metaboolse sündroomi kujunemist. Adiponektiin on rasvkoes toodetav positiivsete toimetega hormoon, mille tase on rasvumise ja sellega seotud seisundite puhul langenud. Uuringu tulemuste põhjal leiti, et kõrgmolekulaarkaaluga adiponektiini tase oli seotud erinevate metaboolsete riskifaktoritega nii meestel kui naistel, kuid täpsem analüüs tõi välja ka soolised erinevused. Samuti selgus, et 12%-l rasvunutest metaboolseid häireid ei esinenud ja nende kõrgmolekulaarkaaluga adiponektiini tase oli sama kõrge kui normaalkaalulistel uuritavatel.

Tutvu Triin Egliti doktoritööga TÜ raamatukogu DSpace keskkonnas. Doktoritöö juhendajad: Tartu ülikooli sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember ja Tarvo Rajasalu (1969-2012).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kurb aga tõsi , tõsi aga kurb. Ennetustööd tuleks teha koolides , vaadata üle mis toimub puhvetites ning leida õppejõude kes suudaks anda tunde teemal "Mida süüa , ning kuidas" . Meil oli koolis kunagi mingi söögitund aga seal tegime võileibu ja "lõputööks" oli küpsisetort. Aga samas kui inimesel pole tahet õppida ning muuta ennast siis jõuga ei tee midagi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kamoon. 3 eesti maakonda. 495 isikut.

Kui 495 inimest võiks öelda on eesti kohta ehk ok, siis kolm maakonda mitte. 3 maakonda pole terve Eesti.

Samahästi võiks teha keelelise uuringu 3 maakonnas. Võtad Narvapoolse otsa ja voila - 50% eesti rahvastikust on venekeelne.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kamoon. 3 eesti maakonda. 495 isikut.

Kui 495 inimest võiks öelda on eesti kohta ehk ok, siis kolm maakonda mitte. 3 maakonda pole terve Eesti.

Samahästi võiks teha keelelise uuringu 3 maakonnas. Võtad Narvapoolse otsa ja voila - 50% eesti rahvastikust on venekeelne.

Seda küll, aga kui ise vaadata pilti mis tänaval toimub siis laias laastus see uuring vägapalju mööda ei pane.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sellele probleemile oleks minumeelest üks lahendus. Valmistoidu tootjatele tuleb esitada kõrged nõuded võimalikult kvaliteetse valmistoidu tootmiseks. See muidugi tõstaks valmistoitude hinnad taevasse, aga hind reguleeriks üle tarbimist. Ärikasumid väheneksid ja see tekitaks paksu verd, kaoksid ju siis ära kõik karastusjoogid, suur osa komme, valmislihatooteid, aga rasvumine ongi tegelikult toiduäri põhjustatud. Aga selleks peab rasvumine võtma epideemia mõõtme, enne seda ei saa midagi muuta. Või siis suudetakse leiutada ravim, mis rasvumist aitab kontrolli alla võtta. Viimane võimalus ongi äkki lahendus mida ühiskond suudab valutult vastu võtta, kasumitest ei loobu kunagi keegi. Inimene jääbki tarbima ja seda mudelit on veel raskem muuta.

Ma absoluutselt ei usu mingitesse terviseõpetustesse, iga uue generatsiooniga lähevad asjad kuidagi veel rohkem balansist välja.

Edited by hipi

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tegelikult lugesin just paar nädalat tagasi uuringut, kus väideti, et 49 % on ülekaalulised.

Muidugi mõiste "rasvunud" ja "ülekaaluline" on ka natuke erinevad, aga mis seal ikka- tuleb muuta enda elustiili paljudel eestlastel, see on selge!

Just lõin sisse enda kehakaalu ja pikkuse, avastasin, et olen ka selgelt ülekaaluline :-)

Edited by renku

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×