Jump to content
Archangel

Archangel'i blogi

Recommended Posts

Mille poolest sinu toitumine erineb Ott Kiivikase toitumisest?

Hmmm. Sellest võib tulla pikk nimekiri. Kuid ega ma Oti toitumist täpselt ei teagi. Ott on ühte ja teist avalikult jaganud, kuid ilmselgelt igapäevane menüü ja võistluste ettevalmistus päris täies mahus avalik pole. Vähemalt pole silma hakanud. Aga ma mõtlen midagi:

  • Tarbin regulaarselt alkoholi - vähe, paar õlle nädalas, aga tarbin. Vahest suurem pralle ja korralikult uima. Kangemat kraami ei puutu.
  • Puuduvad toidud mida ma ei sööks ning ühe kuu jooksul olen arvatavasti igast toidupoe riiulist midagi toidukorvi pannud ja ära tarbinud.
  • Regulaarselt tarbin nö. "rämpstoitu" igas vormis.
  • Ei arvesta eriti aktiivsuse taset ja toidu hulka lühemas plaanis. Kui aktiivsus mõni päev läheb meeletusse kõikumisse võrreldes tavapärasega, siis vbl midagi muudan aga üldjuhul ei pööra lühiajalistele muudatustele tähelepanu.
  • Väiksem lisandite osakaal. Tarbin põhiliselt ainult tervist võimendavaid tooteid. Tavapärastest sportlaste lisanditest ainult valgupulber vahest (sheike ei joo) ja kreatiin.
  • Ei pööra erilist tähelepanu toidukordade arvule ega toidukordade ajastusele ega toitainete tarbimise ajastusele. Söön siis kui kõht tühi või tekib tahtmine ning söön mida tahan. Ilmselgelt on teatud asjad mida ma mingil ajal eelistan aga ma ei sea rangeid piiranguid. Pidevalt asjad muutuvad.
Edited by Archangel
  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Poseerimise koha pealt tundub, et käed veidi õlajoonest kõrgemale tõstes annab siiski parima efekti selja jaoks. Õlaga samal piiril muudab käed suuremaks, aga minu puhul ma arvan, et on mõtekam panustada selja detailsuse väljatoomisele. Käed jäävad igal juhul piisavalt suureks. :)

jrv1xl.jpg

Kui viitsid, võiksid võrdluseks teise pildi ka kõrvale panna.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tnx vastuse eest. Ma olen kunagi kah seda Aragoni ja iifym asju lugenud, aga mul jäi pidevalt arusaamatuks, mida nad täpsemalt esindavad. Rõhuti kahele kindlale asjale, need on toidukordade(valgu) ajastatuse mahategemine ja kuna lugesin põhiliselt paleo toitumisega seotud poste, siis ka suur vastumeelsus paleo toitumisele.

Minu arusaamine asjast on aga selline, et palju neid totaalseid friike ikka tänapäeval on, kes kuiva kana ja pruuni riisi kellaaegade järgi sisse ajavad? Bodybuilding foorumis on jah mingisugune menüü programm, mis iga blogi taha mingisuguse 8x päevas toitumiskava paneb, aga minuarust ei jälgi sellist asja ammu enam ükski tegija. Või jälgib?

Teiseks see paleo teema. Muidugi on mingeid friike, kes ainult lihast ja juurviljadest-puuviljadest-pähklitest toituvad, aga milleks üldistada seda kõikidele? Paleo(primal) toitumise propageerija Mark Sisson sööb iga päev sokolaadi ja joob veini, lisaks valgupulbrit, selline ongi 21 sajandi paleo toitumine vähegi terve mõistusega inimese hulgas.

Et siis mida Alan Aragon täpsemalt propageerib? Taimetoitlusest ma saan aru(meat is murder), paleost ma saan aru(inimene pole teravilja ja piimaga kohanenud), isegi toortoitujatest saan aru, korporatsioonidest saan aru ( Coca Cola on tervisliku toitumise osa mõõdukalt tarbides), aga ma ei saa aru, mida esindab Alan Aragon? Kõike mõõdukalt? Pole vaja 8 söögikorda päevas? Pole vaja midagi piirata, enne kui teaduslik uuring on selle halvaks tunnistanud?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Et siis mida Alan Aragon täpsemalt propageerib? Taimetoitlusest ma saan aru(meat is murder), paleost ma saan aru(inimene pole teravilja ja piimaga kohanenud), isegi toortoitujatest saan aru, korporatsioonidest saan aru ( Coca Cola on tervisliku toitumise osa mõõdukalt tarbides), aga ma ei saa aru, mida esindab Alan Aragon? Kõike mõõdukalt? Pole vaja 8 söögikorda päevas? Pole vaja midagi piirata, enne kui teaduslik uuring on selle halvaks tunnistanud?

Mõõdukus, paindlikkus sõltuvalt kontakstist. On toite, mis on teatud kontekstis otstarbekamad ning on toite, mis on vähem. Näiteks võistlusdieedi ajal pole lihtsalt enamasti jäätise söömine otstarbekas. Kaloreid palju, valku vähe, nälga eriti ei rahulda. Kehv toit dieedi ajal. Võib - aga enamasti muudab dieedi raskemaks. Nõme on näljas olla ning kui valku väheks jääb pole ka hea. Seega mõõdukus ja kontekstile tähelepanu pööramine. Näiteks, kes matsu jagab see võib-olla valibki dieedi ajal jäätise magustoiduks, aga mõistab, et menüü on vaja veidi mitmekülgsemaks muuta ning kohandada sobivaks. Seega jäätise kõrvale rohkem kiudaineid ning valgurikkaid toite, et rahuldada nälga ning tagada valkude piisav kogus. Eelnevatel ja järgnevatel päeval tõstetakse vbl puu- ja juurviljade kogust, et mikrotoitaineid oleksid pikemas plaanis hästi kaetud.

Sama kehtib ka kõige muu kohta. Mõne inimese jaoks on dieedi ajal tihe söömine hädavajalik, et nälga kontrolli all hoida - mõnel vastupidi. Mõni lihtsalt tunneb paremini, kui sööb harva, sest muidu on 24/7 näljas - pisikesed näkitsemised ei aita üldse. Mõni sööb hommikust, mõni mitte. Elustiil on erinev, maitsemeel erinev, meeldimised erinevad. Paindlikkus.

Enamik inimesi üritavad kõiki asju kategoriseerida. Lahterdada. Õige ja vale. Hea ja halb. Must ja valge. Tegelikult ei saa praktiliselt mitte kunagi selliseid absoluutseid väiteid kasutada. Pole asju, mis on nüüd ja igavesti igas kontekstis õige või vale, hea või halb, must või valge. Ei ole lihtsalt.

Alan soovitab kõigil olla paindlik oma tegevustes, oma arvamustes ja uskumustes. Ärge uskuge asju pimesi, vaid uurige, õppige, kasutage loogikat. Ning mõistke, et kontekst määrab kõik.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina, ilma olemata väga pädev, saan aru, kui IGF-1 tase on madal, ei toimu ka kehas "paranemisprotsessid" väga jõudsalt. Vt. ka usumeveerpalu juhtum - lähim näide.

Miks peaks kasvuhormooniga jamama, kui sel taastumisele- ja sooritusvõimele positiivset mõju ei oleks.

Subjektiivselt hinnates olid ka filmis esinenenud teadlased visuaalselt oluliselt kehvamas "vormis" kui murelik ja halbade näitajatega "ajakirjanik". Olles temast, sealjuures, nooremad.

Roos, su mõtted huvitavad vahel ikka aga see ei ole lahendus, et kaitsed iga kord oma *uut lähenemist* ilma igasuguse ratsionaalsuseta.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega ei juhtunud etv2 vaatama veel? Mis mõtted tekivad?

Vaatasin ära. Varem polnud näinud, aga kõik teemad olid tuttavad. Paastumise mõju tervisele on tõesti palju uuritud ning juba aastaid on see ka praktikas ümber kujundatud kulturismile ja spordile üldiselt: http://www.leangains.com/

Sarnaseid lehti on veel palju aga Martin oli peamine eestvedaja. Variatsioone on tekkinud palju, kes paastub iga päev natukene, kes üle päeva, kes paar päeva nädalas jne. Tulemusi on võimalik saada kõigiga nii sportlikus mõttes, kui ka tervise mõistes.

Üks huvitav uuring kulturistide jaoks, mis võiski olla see sama uuring mida seal videos mainiti:

Obes Rev. 2011 Mar 17. doi: 10.1111/j.1467-789X.2011.00873.x. [Epub ahead of print]

Intermittent versus daily calorie restriction: which diet regimen is more effective for weight loss?

Varady KA.

Department of Kinesiology and Nutrition, University of Illinois at Chicago, Chicago, IL, USA.

Abstract

Dietary restriction is an effective strategy for weight loss in obese individuals. The most common form of dietary restriction implemented is daily calorie restriction (CR), which involves reducing energy by 15-60% of usual caloric intake every day. Another form of dietary restriction employed is intermittent CR, which involves 24 h of ad libitum food consumption alternated with 24 h of complete or partial food restriction. Although both diets are effective for weight loss, it remains unknown whether one of these interventions produces superior changes in body weight and body composition when compared to the other. Accordingly, this review examines the effects of daily CR versus intermittent CR on weight loss, fat mass loss and lean mass retention in overweight and obese adults. Results reveal similar weight loss and fat mass loss with 3 to 12 weeks' intermittent CR (4-8%, 11-16%, respectively) and daily CR (5-8%, 10-20%, respectively). In contrast, less fat free mass was lost in response to intermittent CR versus daily CR. These findings suggest that these diets are equally as effective in decreasing body weight and fat mass, although intermittent CR may be more effective for the retention of lean mass.

Ehk, ülepäeva paastumine aitas lihasmassi paremini säilitada, kui igapäevane kaloraaži vähendamine. Mis enamikele kulturistidele on pigem shokk, kuna paljud usuvad siiani, et niipea, kui toidukordade vahele jääb rohkem, kui 3 tundi, siis lihased kukuvad küljest. Praktikas võib aga asi olla vastupidine ning dieedi ajal iga päev kaloraaži vähendades võib hoopis suurema lihaskao kaasa tuua.

See selleks.

Minu lähenemine on kujunenud sarnaseks, kuigi ma otseselt ühtegi sellist uuringut niiöelda eeskujuks ei võtnud. Ma lihtsalt leidsin, et igapäev kaloreid vähendada on tüütu. Iga päev olla nö. dieedil, kus saad vähem toitu, kui harjunud, on tüütu. Seevastu kaloreid piirata osadel päevadel ja osadel mitte, on lihtsam, tunduvalt lihtsam. Seetõttu hetkel ongi ca. 4-5x nädalas kaloraaž korralikus defitsiidis ning 2-3x üle keskmise. See on vaimselt palju paremini talutav ning tulemuste üle ei saa samuti kurta.

Tervise kohta ei oska kommenteerida kuni uuringutel pole käinud aga mingeid kaebuseid ei ole.

Viimasel ajal on minu teada saanud suhteliselt selgeks, et kaloraaži piiramine ja tõesti ka valkude piiramine aitab vananemist edasi lükata. Mõnes mõttes on ta loogiline ka siis, kui teaduslik jutt kõrvale heita. Loogiline selles suhtes, et nagu selles videos see auto näite puhul - pidevalt palju süües, palju valku, lisaks palju trenni, ongi nagu auto gaasipedaali põhja surumine ja lihtsalt täiega rallitamine. Võtad kehast mis võtta annab. Kuid nö. kõik, mis liigub - kulub. Ning kehal tundub olevat piiratud maht, kui palju ta suudab energiat läbi töödata, kui palju ta suudab oma kudesid uuendada kuni hakkavad tekkima häireid. See on kihutamine ja kihutamise riskid on suuremad, olgugi, et jõuad kaugemale ja kiiremini.

Seega ma usun 100%, et toiduenergia tarbimist piirates, üleliigset aktiivsust piirates, megakoguseid valke piirates, lisades juurde paastumist on võimalik elada tunduvalt kauem ja tervemalt. Hetke teaduse põhjal tundub see igati loogiline, põhjendatud ja tõestatud.

AGA, küsimus on - kas selline elustiil on miski, mida sa naudiksid? Selles ongi küsimus. Elamine - lihtsalt elamise nimel ei ole alati seda ju väärt. Kui kauem elamine tähendab, et pead loobuma või piirama liiga paljusid endale meeldivaid tegevusi või asju, siis kas sa üldse tahaksidki kauem elada?

Enamik meist mõistab, et tipp-sport on tervisele kahjulik aga paljud teevad seda sellegi poolest. Miks inimene teadlikult otsustab oma elu ja tervisega riskida. Miks tehakse tipp-sporti, kui on praktiliselt garanteeritud madalam eluiga ning kehvem elukvaliteet tulevikus? Miks inimesed seda teevad?

Siinkohal peaksid sõna võtma pigem psühholoogid.

Teema on huvitav, väga huvitav. Hetkel tundub, et Intermittent Fasting on üks parimaid meetoteid praktiseerida suhteliselt kõrgel tasemel näiteks men's physique'i/klassikalise kulturismi ning muidugi harrastajana vormis olla ja samas hoolitseda oma tervise eest.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega ei peagi ühtemoodi aru saama. Ja mina saan aru, et keha sees pole eriti midagi mida parandada, tegu on valmis ehitatud tugeva majaga. Kui isegi üks milligramm kudet parandamist vajab, siis harutatakse see kude osakesteks ja nendesamade osakestega ehitatakse kokku taas, mõni üksik osake võetakse lisaks väljavähetamise eesmärgil. See protsess ei vaja mingit IGF-i ega muud, tegu on rutiinse ja vähekuluka protsessiga.

Suuresti õige. Aga kui pidevalt toimub kadu, siis on selge, et peame saame valku, et neid kadusid tasa teha. Ning see kadu on tegelikult päris suur, kui pidada silmas füüsilise koormuse mõjusid. Seega kui suuremas koguses valku ei tarbi, siis ei saa ka loota kuigi head arengut. Ning kui arengut toetavad hormoonid samuti maksimaalsel tasemel ei ole, siis on areng veel kesisem. Kindlasti ei saa rääkida optimaalsest arengust mida enamik taga ajavad. Selles ongi küsimus - kas tahad olla terve ja elada maksimaalselt kaua või sa tahad realiseerida oma keha füüsilisi võimeid täies mahus ja midagi spordis saavutada.

Nagu vanemad vormeli mootorid, mis pidasidki ühe võistluse ainult vastu, kuid see-eest oli võimsus meeletu. Oligi valik, kas lühiajaliselt teed ulme tulemusi, või siis piirad lühiajalist potentsiaali, et tagada pikem eluiga.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Võtame kokku, hetkel, siis nii:

ära aja mingeid max'e taga, ole lihtsalt heas vormis. Igas mõttes.

Kui eesmärk on võimalikult pikk, kuid samas kvaliteetne elu, siis tundub, et jah.

Kuid nagu ennist ütlesin, siis mõne inimese jaoks tähendab elu nautimine ekstreemseid tegevusi. Tundub, et nii mõnigi on nõus oma eluea pikkuse kasvõi pooleks lõikama ja igasugu kannatusi tulevikus taluma, kui saaks kasvõi võimaluse, et lühiajaliselt olla millegis "parim" või kogeda midagi mida enamik ei koge kunagi.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui eesmärk on võimalikult pikk, kuid samas kvaliteetne elu, siis tundub, et jah.

Kuid nagu ennist ütlesin, siis mõne inimese jaoks tähendab elu nautimine ekstreemseid tegevusi. Tundub, et nii mõnigi on nõus oma eluea pikkuse kasvõi pooleks lõikama ja igasugu kannatusi tulevikus taluma, kui saaks kasvõi võimaluse, et lühiajaliselt olla millegis "parim" või kogeda midagi mida enamik ei koge kunagi.

Ekstreem on hea. Mulle meeldib kõrgelt vette hüpata ja lumelauaga sõita. Lisaks siis kaklus trennis vastu vahtimist saada :D

Statistikat vaadates, aga on autosse istumine ka ohtlikum...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Viimasel ajal on minu teada saanud suhteliselt selgeks, et kaloraaži piiramine ja tõesti ka valkude piiramine aitab vananemist edasi lükata. Mõnes mõttes on ta loogiline ka siis, kui teaduslik jutt kõrvale heita. Loogiline selles suhtes, et nagu selles videos see auto näite puhul - pidevalt palju süües, palju valku, lisaks palju trenni, ongi nagu auto gaasipedaali põhja surumine ja lihtsalt täiega rallitamine. Võtad kehast mis võtta annab. Kuid nö. kõik, mis liigub - kulub. Ning kehal tundub olevat piiratud maht, kui palju ta suudab energiat läbi töödata, kui palju ta suudab oma kudesid uuendada kuni hakkavad tekkima häireid. See on kihutamine ja kihutamise riskid on suuremad, olgugi, et jõuad kaugemale ja kiiremini.

Seega ma usun 100%, et toiduenergia tarbimist piirates, üleliigset aktiivsust piirates, megakoguseid valke piirates, lisades juurde paastumist on võimalik elada tunduvalt kauem ja tervemalt. Hetke teaduse põhjal tundub see igati loogiline, põhjendatud ja tõestatud.

New evidence shows that older adults need more dietary protein than do younger adults to support good health, promote recovery from illness, and maintain functionality.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23867520

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

New evidence shows that older adults need more dietary protein than do younger adults to support good health, promote recovery from illness, and maintain functionality.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23867520

Ma ei ütleks, et see on kuigi "new evidence". Vanuritel tekib leutsiini resistentus, mis tähendab, et keha ei reageeri enam adekvaatselt valkude tarbimisele ja seega valgusüntees ei tõuse einejärgselt nii nagu nooremates. Seetõttu lihasmass kipub atrofeeruma ning see toob teadagi suure hulga probleeme.

On muidugi küsitav, kas vaja on otseselt rohkem valku süüa. Pigem on alternatiiv süüa harvem aga korraga rohkem, et ületada leutsiini resistentsuse piir või hoopiski tarbida lisanditena kontsentreeritud EAA-sid näiteks, et valgusünteesi tase üles ajada, mis siis ülejäänud tavatoidust saadavad valgud oskaks paremini ära kasutada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ekstreem on hea. Mulle meeldib kõrgelt vette hüpata ja lumelauaga sõita. Lisaks siis kaklus trennis vastu vahtimist saada :D

Statistikat vaadates, aga on autosse istumine ka ohtlikum...

Jah, aga tuleb arvestada, et oma ekstreemsete tegevustega sa enamasti ei välista teisi riske vaid pigem lisad ekstreemtegevuste riskid muudele asjadele veel otsa. :D

See, et sa lumelauaga sõidad ei tähenda ju seda, et sa kunagi enam autoga ei sõidaks. Seega autoõnnetuse risk on sinu jaoks endiselt olemas, nüüd lisad veel ekstreemspordiala riski sinna otsa.

See on minu suhtumine ka kanapi legaliseerimise kohta näiteks, või üldse narkode legaliseerimise kohta. Inimesed väidavad, et ah-oh, alko ja suits on lubatud, kuigi statistiliselt tapavad kordades rohkem. Jah tõsi muidugi - aga narkootikumide legaliseerimine ei vähenda ju alko ja suitsetamise riske, nüüd lihtsalt lisad alko ja suitsu probleemile narko ka veel otsa. :D

Usun, et see on ka paljudes riikides üks põhjuseid, miks legaliseerimisi üritatakse vältida. Ideeliselt on loogiline, et pigem võiks olla legaliseeritud statistiliselt vähem ohtlikum kraam, kuid samas selge see, et kuskile võiks piiri tõmmata. Meil on ebatervislikke asju niigi palju liikvel, et kanep oma väga madala ohtlikkusega võib olla tegelikult sulg, mis murrab nö. kaameli selja.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Selles suhtes on sul õigus. A kodus arvuti taga istudes on ka infarkti oht olemas... Reaalselt kõiki riske enam vältida ei õnnestugi...

Ohte saab vähendada, sageli väga lihtsalt, kuid enamik meist on laisad.

Näiteks kui paljud inimesed reaalselt enne autosse istumist kõik auto tuled üle kontrollivad? Rehvide seisukorra? Tulekustuti olemasolu, muu varustuse ja üldise auto seisukorra? Pakun, et väga vähesed, kuigi seda peaks enne igat sõitu tegema. :P

Arvuti taga istudes suudaks igaüks mitmeid terviseohte vähendada, kui õiget rühti hoitaks, regulaarselt püsti tõustaks, liigutataks, silmade eest hoolitsemiseks kaugustesse vaadataks jne. Enamik ei viitsi. Mina ka ei viitsi. Tean, et need on nii pisikesed asjad mida on nii lihtne teha ja mille kasutegur on väga suur. Aga ei viitsi.

Peaks psühhiaatri jutule minema. :D

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ohte saab vähendada, sageli väga lihtsalt, kuid enamik meist on laisad.

Näiteks kui paljud inimesed reaalselt enne autosse istumist kõik auto tuled üle kontrollivad? Rehvide seisukorra? Tulekustuti olemasolu, muu varustuse ja üldise auto seisukorra? Pakun, et väga vähesed, kuigi seda peaks enne igat sõitu tegema. :P

Ja siis kaldub keegi rullnox maanteel vastassuuna vööndisse ja läinud sa oledki. :(

Share this post


Link to post
Share on other sites

Selles suhtes on sul õigus. A kodus arvuti taga istudes on ka infarkti oht olemas... Reaalselt kõiki riske enam vältida ei õnnestugi...

Jah, mehe jaoks on häbiasi surra omas voodis! B)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja siis kaldub keegi rullnox maanteel vastassuuna vööndisse ja läinud sa oledki. :(

Jah, on ohte mida mõjutada ise praktiliselt ei saa. Samas, kui su auto on tip-top seisukorras siis võib iga väiksemgi asi aidata. Ning kui suhtumine, kui selline, levib rohkemate inimeste seas, siis on lootust, et ka see rullnox kihutab väga korras autoga mis ei lähe vbl päris nii kergesti käest ära, kui need romud millega vahest sõidetakse.

Elus on kõik asjad läbipõimuvad ning asjad, mis otseselt midagi ei mõjuta, võivad teha seda kaudselt väga pika ajaperioodi peale. Kahjuks on inimestel väga kehv aju selles suhtes. Meil on raske vaadata objektiivselt tulevikku, näha seoseid ning panustada tänaste tegevustega aastakümnete kaugusesse ellu. Me kipume ikka tänapäevas elama ning väga loomuvastane on tegutseda tuleviku huvides.

Aga loodame, et ajapikku suudame õppida kaugemale ette mõtlema. :)

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jah, on ohte mida mõjutada ise praktiliselt ei saa. Samas, kui su auto on tip-top seisukorras siis võib iga väiksemgi asi aidata. Ning kui suhtumine, kui selline, levib rohkemate inimeste seas, siis on lootust, et ka see rullnox kihutab väga korras autoga mis ei lähe vbl päris nii kergesti käest ära, kui need romud millega vahest sõidetakse.

Selle koha peal peaks juba vaatama, milline on olukord auto ülevaatustel.

Tsirku, selle nimi on tsirkus :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kanepit, tundub, ei maksa siia patta panna, vähemalt seda osa tema legaliseerimisest, mis puudutab meditsiinivaldkonnas kasutamist.

Liiga detailirohke teema.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja siis kaldub keegi rullnox maanteel vastassuuna vööndisse ja läinud sa oledki. :(

Vastasuunda kaldumine on ise asi aga kui vaadata inimeste juhtimis võtteid on asi ikka maru hull.

Sama ju ka saalis, vahel on inimeste tehnika ikka maru S..t ja siis imestatakse kui kuskilt laguneb. Asi on suhteline.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×