Jump to content
F.Gump

Jooksmine

Recommended Posts

Pinnas, millel jooksed, ei pruugi üldse seda mõjutada.

Lisaks - mõlemad jungatrolli PS.-id on kahtlased. Esimese osas : kui sa teed lühemalt ja intensiivsemalt, võib just nimelt see kaloraazikulu (läbi järgneva , mitte kohese kulu) olla oluliselt suurem. Nagu ka lihastreeningu efekt, kus nn rasvapõletus jätkub ka pikalt peale treeningu enda lõppu.

Öelda, teadmata, missuguse tempoga tehakse 7 km, et see on 3 viilu leiba.. mina küll sellist julgust ei võtaks. Kust see 7 km 3-4 korda nädalas üldse tuli hetkel - "kirjeldatud... " ? Äkki võiksid distantse vähendada ja taimse kõrvale veits loomset ka ikka haugata ;)

Edited by MaPo

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pinnas, millel jooksed, ei pruugi üldse seda mõjutada.

Lisaks - mõlemad jungatrolli PS.-id on kahtlased. Esimese osas : kui sa teed lühemalt ja intensiivsemalt, võib just nimelt see kaloraazikulu (läbi järgneva , mitte kohese kulu) olla oluliselt suurem. Nagu ka lihastreeningu efekt, kus nn rasvapõletus jätkub ka pikalt peale treeningu enda lõppu.

Öelda, teadmata, missuguse tempoga tehakse 7 km, et see on 3 viilu leiba.. mina küll sellist julgust ei võtaks. Kust see 7 km 3-4 korda nädalas üldse tuli hetkel - "kirjeldatud... " ? Äkki võiksid distantse vähendada ja taimse kõrvale veits loomset ka ikka haugata ;)

Ma arvan, et see 3 leivaviilu asi on kaloraasi arvust(200 lisaks päevas) ning selle täpnearvestus on pärit endomondo laadsest tipptehnoloogiast. Ise jooksin mere ääres liivas, kivide vahel, metsas, trepil ja siledal asfaldil ning ring oli 13,25km pikk, aega läks tund ja 4minutit ning endomondo väitel kulus 880kcal. Endomondo väitel tund jõutrenni kuluitab 400kcal(või alla sellegi). Minul õigeid mõõtevahendeid pole, neid andmeid tõepähe ei võta. Minu söömise juures peaks ma olema suur nagu emalaev(reaalselt ei saa kuidagi üle 70kg ja seda 174cm juures)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvan, et see 3 leivaviilu asi on kaloraasi arvust(200 lisaks päevas) ning selle täpnearvestus on pärit endomondo laadsest tipptehnoloogiast. Ise jooksin mere ääres liivas, kivide vahel, metsas, trepil ja siledal asfaldil ning ring oli 13,25km pikk, aega läks tund ja 4minutit ning endomondo väitel kulus 880kcal. Endomondo väitel tund jõutrenni kuluitab 400kcal(või alla sellegi). Minul õigeid mõõtevahendeid pole, neid andmeid tõepähe ei võta. Minu söömise juures peaks ma olema suur nagu emalaev(reaalselt ei saa kuidagi üle 70kg ja seda 174cm juures)

Samas, kas ongi kaalu juurde vaja? Mina tunnen ennast väiksema kaalu juures oluliselt paremini. :) Need kcal arvutajad on minu arust kõik mööda.

Eks kaalu saab alati juurde, aga aks sellel ka mõtet on. Rasva arvelt veel eriti lihtsalt...

Endal jooksulint näitab ühte kcal ja pulsikell hoopis teist. Ise usun, et rahulik jooksmine ei põleta nii palju, kui jõutrenn. Jõutrenn peaks ka pärast trenni veel edasi ka põletama...

Share this post


Link to post
Share on other sites

eks endomondo arvestab umbes täpselt teekonna pikkuse ja kiiruse pealt,seda kas sa jooksed liival,asfaldil või mudas ta tõesti arvesse ei suuda võtta.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kaalun 110kg ringis ja jooksen 2x nädalas minimaalselt 5km. Ka edasijõudnud treenijad kahjuks oma säärtele tähelepanu ei pööra(jäme üldistus), kuid vaadeldes sealseid biomehhaanilisi jõude siis peaks säär hoopis esmase prioriteediga olema. Milles tavaliselt eksitakse ning mis ka üldse tähelepanuta jääb on sääre eesmised lihased. Nende venitamine võib tagumistega võrreldes olla pisut problemaatilisem, mille tõttu tuleb appi foamroller. Korralik venitus ja rollimis engagement säärtele võttis neilt minu puhul väikseimadki ebamugavusaistingud.

Ühtlasi on ka väga suur roll ka jalatsitel. Ei soovita kohe üldse neid tavalisi meeletu kõrgendusega jalavarjusid(subjektiivne, aga disain on ka lihtsalt rõve). Pikalt jooksin vibramitega, mis ka võib mitte kõige ratsionaalsem valik olla. Siis leidsingi enda jaoks parimad jalatsid jooksmiseks (https://myrunningaddiction.files.wordpress.com/2011/09/new-balance-minimus-trail-nz-no-2.jpg). Jällegi biomehhaaniliselt on siiski väike kõrgendus vajalik, mis liigutab raskuskeskme täpselt õigesse kohta ning mis omakorda tasakaalustab pingeid või jõudusid.

Esoteerikast veel ka nii palju, et kui vibramid tekitavad kohe kohutavalt hästi "ühenduse maapinnaga", siis õnneks ka new balancidega see täiesti ära ei kao.

Edited by modus

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga mis rollimisse, venitamisse, muusse "voodoosse" puutub - on inimesi, kes lihtsalt jooksevad, ilma igasuguse eel/järelehoolduseta, ja neil ei teki neid probleeme. Ning on neid, kes ei jookse üldse - zero - ja kannatavad sääretundlikkuse käes.

Share this post


Link to post
Share on other sites

PS. Jooksmise puhul ei määra põletatud energia kogust mitte tempo vaid distants. Jookse maad, ära jookse aega.

See on ikka täiesti viltu .

Mis tempost alates algab "jooksmine" ? Kas kõndides 10km 2 tunniga, kulutad sama koguse energiat, kui joostes seda distantsi 1 tunniga? Kui distanst jääb samaks, aga selle läbimiseks kulutatud aeg väheneb (kiirus suureneb) - energiakulu jääb samaks? Või lausa väheneb - selle jutu põhjal.

Share this post


Link to post
Share on other sites

hahahha, seda vibrami nalja ei olegi kuulda olnud.

Ühendus maaga...

Seda on paljud täheldanud, kui oled neid kandnud peaks teadma millele viitan. Vibramitega liikudes tunned maapinnal iga väikest ja suurt mügarikku, selles see "ühendus maapinnaga" väljendubki.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga mis rollimisse, venitamisse, muusse "voodoosse" puutub - on inimesi, kes lihtsalt jooksevad, ilma igasuguse eel/järelehoolduseta, ja neil ei teki neid probleeme. Ning on neid, kes ei jookse üldse - zero - ja kannatavad sääretundlikkuse käes.

Ühtlasi tuleb ju mängu ka keha mass, läbi mille on ju ka säärtes avalduvad jõud vähe teised. Paljudes kohtades oma tekstis väljendasin ennast üsna selgelt: "minu puhul". Ei olnudki soovi luua mingeid universaalseid tõdesid, lihtsalt inimestel, kellel jooks problemaatilisem, on tendents mitte piisavalt süveneda oma säärte heaolusse.

Edited by modus

Share this post


Link to post
Share on other sites

see säärevalu võib ju olla ka liigselt varvaste peal jooksimsest,ehk kogu pinge lähebki sel juhul selle sääre eesmise lihase peale.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vibramid antigi minu arust sellepärast kohtusse, et need ei olnud mõeldud jooksmiseks ehk rikkusid jalgu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vibramid antigi minu arust sellepärast kohtusse, et need ei olnud mõeldud jooksmiseks ehk rikkusid jalgu.

Peaaegu, nende statement'del ei olnud lihtsalt teaduslikku alust.

Share this post


Link to post
Share on other sites

See on ikka täiesti viltu .

Mis tempost alates algab "jooksmine" ?

Siis, kui tekib lennufaas e mõlemad jalad on õhus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Scott L. Robinson , John Hattersley , Gary S. Frost , Edward S. Chambers , Gareth A. Wallis. "Maximal Fat Oxidation during Exercise is Positively Associated with 24-Hour Fat Oxidation and Insulin Sensitivity in Young, Healthy Men." Journal of Applied Physiology Published 26 March 2015 Vol. no. , DOI: 10.1152/japplphysiol.00058.2015

" Another Reason to do Something for Your Fitness -HIIT-ing it hard or doing other forms of cardio to increase your VO2max will also increase the amount of fat you burn at rest - In fact, the positive associations between maximal fat oxidation and 24 h fat oxidation, and maximal fat oxidation and insulin sensitivity, researchers found in healthy young men clearly suggests that a high capacity to oxidize fat whilst physically active could be advantageous for the maintenance of metabolic health.

Share this post


Link to post
Share on other sites

See on ikka täiesti viltu .

Mis tempost alates algab "jooksmine" ? Kas kõndides 10km 2 tunniga, kulutad sama koguse energiat, kui joostes seda distantsi 1 tunniga? Kui distanst jääb samaks, aga selle läbimiseks kulutatud aeg väheneb (kiirus suureneb) - energiakulu jääb samaks? Või lausa väheneb - selle jutu põhjal.

Kusjuures nii ongi. Energiakulu jooksmisel on üsna lineaarne, üks lineaarsemaid füüsiliste tegevuste puhul. Kuid ta ei vähene siiski, Tempo kasvades energiakulu kilomeetri kohta mõnevõrra kasvab, kuid üsna vähe.

http://en.wikipedia.org/wiki/Running_energetics

Ja ärge ajage segi ega võrrelge jooksmist erinevates tingimustes ja eri inimeste vahel. Inimeste jooksmise biomehhaanika on veidi erinev, kehamass, pinnas samuti. Kuid SAMA inimese poolt samal pinnasel samades tingimustes jooksmise puhul pole energiakulu mõttes tõesti vahet, kui kiiresti joosta. Loeb distants.

Ja ärge ajage samuti segi energiakulu summaarselt ja treenivat efekti. See, kust erineva tempo puhul energia võetakse on tõesti veidi varieeruv ja sellest tulenevalt ka treeniv efekt. Kuid ka see väga erinevate tempode puhul. Ehk kui joosta täielikult anaeroobses tsoonis vs. pulsiga 110-120 näiteks. Siiski energiakulu on jällegi sama.

Uurige, lugege enne kui esitate "intuitsiooni" vastuväitena.

Share this post


Link to post
Share on other sites

" PS. Jooksmise puhul ei määra põletatud energia kogust mitte tempo vaid distants. Jookse maad, ära jookse aega.
PS. Kirjeldatud 3-4x ndl 7 km joosta tõesti kehakaalule mingit nähtavat mõju ei avalda. See teeb keskmiseks päeva lisakuluks vaid 200-300kcal. Kolm viilu leiba. "

Küsin seda veel kord - ja ikka selle käest, kes selle kirjutas :

Mis 7 km on jutt , mida kuskil olevat kirjeldatud?

" Ja ärge ajage samuti segi energiakulu summaarselt ja treenivat efekti. See, kust erineva tempo puhul energia võetakse on tõesti veidi varieeruv ja sellest tulenevalt ka treeniv efekt. Kuid ka see väga erinevate tempode puhul. Ehk kui joosta täielikult anaeroobses tsoonis vs. pulsiga 110-120 näiteks. Siiski energiakulu on jällegi sama. "

Kuidas on seotud need laused algse teemaga? Kus me oleme rääkinud energia võtmise erinevatest "allikatest"? Energiakulu on energiakulu - see, kust selle kulutamise tõttu kulunu kompenseerimine tuleb - mis see asjasse puutub (hetkel, kui sellest juttu ei ole olnud)? / mingist "treenimise efektist" seda enam../

Edited by MaPo

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja veelgi enam, kui räägime " uurimisest, lugemisest " - " Jookse maad, ära jookse aega. " - kust ma loeks midagi selle kohta ? Tingimus - see ei peaks olema ühe samasuguse " aga mulle mõjub see nii " - "praktiku" "tõde".

Share this post


Link to post
Share on other sites

Palun:

"the net kilocalories per kilogram per kilometer values seem to be independent of speed and related only to the incline"
Energetics of Walking and Running
Vt. lk 36 - Metabolic cost of running
Erinevus jooksmise ja kõndimise vahel
"In other words, regardless of how fast you run, you use more or less the same volume of oxygen to run 1 kilometer!"

Share this post


Link to post
Share on other sites

Panin täna siis jooksmise ajaks pulsikella peale,pulss on jooksmise ajal 175-185. Veidi palju või mitte.Niigi ma ju põhimõtteliselt sörgin.Ise olen 30,st max pulss peaks olema u 190.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sörkimise kohta tõesti kõrge. Kunagi kui mul oli ka vorm veel väga hull, jooksin ka pidevalt 180 pulsiga, samas ei saanud ise arugi, et midagi valesti. Mingit erilist tunnet teistmoodi ei olnud, vähemalt ei mäleta. Arvasin, et nii peabki olema ja ju mul on siis "loomulikult" kõrge pulss. Tegelikult aga vormi paraneded on rahuoleku pulss langenud 40 peale ja joostes ka keskmisest kiirema tempoga 140. Nii et sellele peaks tähelepanu pöörama küll.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Asi väga hull vist ei ole,tasapisi nagu langeb pulss,viimane jooks oli pulss keskmiselt 168,distants 9.2 ja keskmine kiirus 10,3km/h

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jooksimsega nüüd pahasti,oktoobri alguses hakkas jooksu pealt parem põlv tuikama,jooksin lõpuni,pärast ei saanud mitu päeva normaalselt käiagi,siis kadus ära,kuskilt tunda polnud,et miskit häda oleks,kahe nädala pärast proovisin uuesti joosta,paar kilomeetrin jooksin ära,hakkas uuesti tuikama,siis olin juba targem,edasi ei jooksnud vaid jalutasin koju tagasi,peale seda polnud kõndimisega mingit häda,ootasin veel pea 3 nädalat ja proovisin uuesti,panin jalasideme ka ümber põlve,aga ei midagi,2 km saab ilusti joosta,siis juba tunned,et hakkab põlv valutama jälle.Ei tea kas tahab pikemat puhkust saada või peaks arsti juures käima muret kurtmas.Põlved ei tohiks väga hullu koormust saada ju,kaalun ainult 73kg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jooksimsega nüüd pahasti,oktoobri alguses hakkas jooksu pealt parem põlv tuikama,jooksin lõpuni,pärast ei saanud mitu päeva normaalselt käiagi,siis kadus ära,kuskilt tunda polnud,et miskit häda oleks,kahe nädala pärast proovisin uuesti joosta,paar kilomeetrin jooksin ära,hakkas uuesti tuikama,siis olin juba targem,edasi ei jooksnud vaid jalutasin koju tagasi,peale seda polnud kõndimisega mingit häda,ootasin veel pea 3 nädalat ja proovisin uuesti,panin jalasideme ka ümber põlve,aga ei midagi,2 km saab ilusti joosta,siis juba tunned,et hakkab põlv valutama jälle.Ei tea kas tahab pikemat puhkust saada või peaks arsti juures käima muret kurtmas.Põlved ei tohiks väga hullu koormust saada ju,kaalun ainult 73kg

Ortopeed ja füsio :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen siin vähe uurinud ning ilmselt põlvevalu tekkis valesti jooksmisest.Ehk siis üle kanna,vaatasin oma jooksutosse ka,ning parema talla kanna välimine serv on oluliselt rohkem kulunud kui muu tald ja ka rohkem kui teise jala kand.Olen kaks kuud jalgadel puhata lasknud,kannan ka põlvesidet igapäevaselt paremal jalal.Varsti peaks hakkama uuesti jooksmist proovima ja üritada ikka päka peal jooksma.Ehk saab see aasta ikka asja käima jälle.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×