Jump to content
Tragl

Doping vs trenn (dopingu osa tulemustes)?

Recommended Posts

Kas on võimalik kuidagi kokku võtta või määratleda, kui palju määrab tulemuse juures doping, kui palju trenn? Kui vaadata tippmehi, siis geneetiliselt peaks eeldatavasti tegemist olema inimestega, kelle lähtepositsioon ja eeldused on arengu seisukohalt ülimad. Treenimisel annavad nad kõik endast maksimumi. Kuidas on dopinguga? Kas mõni endine kulturist on avaldanud ka oma dopinguprogrammi? Kas dopingut tuleks tulemuse seisukohalt vaadelda kui kirssi koogil, st mingis aspektis otsustava faktorina?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Soovitan terve see intervjuu ara kuulata/vaadata. Victor Conte peaks olema mees, kes teab ja ta raagib avameelselt. Seal tapselt jutuks see palju tippsportlastel tulemused paranesid peale nn. keelatud ainete manustamist.

Edited by SKG

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma mõtlen ka seda, et trenniga on hästi lihtne - lähed saali, vaatad mida mees teeb. Dopingu kasutamist sa vaadata ei saa. Kas see on suur leiutamine või tuginetakse siin ka mingile universaalsele teabele, mis levib vastavates ringkondades?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huvitav teema, millel arutleda. Mitte propageerivas vaid üldharivas mõttes.

Kleebin lõigu Indrek Otsuse kulturismist ja Fitnessist:

"On selge, et kulturismis, kus võistlustulemus

sõltub otseselt rasvavabast lihasmassist, annab selliste

dopinguainete kasutamine suure eelise. Kui võrrelda

naturaalset ja “kunstlikku” võistluskaalu, julgeks

hinnata erinevuseks 5–15 kg.

See on loomulikult suur vahe, kuid ei maksa ennast

petta mõttega, et dopingu abil saaks kõigist

meistrid. Dopinguga on lagi (5–15 kg) kõrgem, kuid

andeka sportlase loomulik lihasmassi lagi võib

olla kõrgem kui andetu dopingusportlase lagi.

Pealegi ei sõltu võistlustulemus ainult lihasmassi

suurusest, vaid ka skeletiga määratud proportsioonidest ja kehakujust, mis on sünnipärane.

Kahjuks on elukutseliste kulturismis (üle)tähtsustatud lihasmassi osa. Seda soodustab (et mitte

öelda – põhjustab) kõigi peamiste dopinguainete

lubatavus. Testitakse vaid diureetikute kasutamist.

1990. aastate alguses üritati dopingukontrolli juurutada ka profi võistlustel, kuid sellest loobuti väga

ruttu, sest eetika taandus ärihuvide ees.

Seetõttu peab nõustuma nende arvamusega, kes

peavad profi kulturismi omamoodi tsirkuseks, aga

mitte tõsiseltvõetavaks spordiks."

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas on võimalik kuidagi kokku võtta või määratleda, kui palju määrab tulemuse juures doping, kui palju trenn? Kui vaadata tippmehi, siis geneetiliselt peaks eeldatavasti tegemist olema inimestega, kelle lähtepositsioon ja eeldused on arengu seisukohalt ülimad. Treenimisel annavad nad kõik endast maksimumi. Kuidas on dopinguga? Kas mõni endine kulturist on avaldanud ka oma dopinguprogrammi? Kas dopingut tuleks tulemuse seisukohalt vaadelda kui kirssi koogil, st mingis aspektis otsustava faktorina?

Lihtne, trenn määrab 100%. :)

Aga tegelt on seda umbes sama raske mõõta, kui toidulisandi antavat kasutegurit. Mis masinaga saab mõõta seda, palju nt 2 lisandunust kilost andis trenn ja palju mingi aine? Ega ei saagi.

Tipuks pürgides peabki olema midagi looduse poolt kaasa antud. Kulturismis kasvõi õlgade laius ja puusade kitsus. Mõned ei taha nagu aru saada, et kõigist ei saagi tippsportlaseid ja kui sa pole selle ala jaoks loodud, siis pole midagi teha. Tuleb leppida olukorraga. Nt Jari Mentula võib seda kasvuhormooni süüa palju tahab, temast ei saa kunagi Mr Olympiat, sest tal on lihtsalt nii robustne ja ebaesteetiline keha.

Mingeid dopinguplaane on ikka avaldatud ja ega seal see nimekiri lühike ole. Selleks peab juba organite vastupidavus olema emapiimaga kaasa antud, et sellisele enesehävituslikule tegevuse vastu seista.

Teine aspekt on, kust kavatseb see "tulevane Mr Olympia" võtta selle a la pool miljonit krooni poolaastas, et üheks võistluseks keemiasahver täis osta. Pluss toit, toidulisandid, üür, kommunaalid... Selle peale nagu ei mõelda...

Kirss tordil? Kui meil oleks mingi perversne "inimkatsete" liiga, siis võiks seal proovida, kuhu jõuab oma naturaalse potentsiaalini jõudnud inimene, kui teda keemiliselt assisteerida. Ehk siis piiride nihutamiseks.

Mõnikord tuleb vaadata asju suures plaanis ja must-valgelt. Oma karjääri jooksul olen ju näinud igasuguseid tegelasi. Näen praegugi saalides vendi, kes on ilmselgelt keemia peal, aga mida ei ole, on arvestatavad tulemused. Jah, nad on suured ja jämedad, aga ei ole seal ei proportsioone, ei võistlusteks vajalikku kuivust... Mõni peab dieeti ja näeb 3 kuud hiljem ikka sama pehme välja, teine on aastaid majake kanajalgadel. Keemia ei asenda teadmisi toitumisest, treeningust...

Või on asi selles, et keemia poole vaatavad ikka need, kes loomu poolest harjunud kergema vastupanu teed minema, vähem pingutama. Ajutiselt küll ollakse suurem kui mõni Eesti tipp, kuid mõne aasta pärast pole mehest enam midagi kuulda. Puudub ka järjepidevus, kannatlikkus, mis viisidki algselt keemia juurde.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lihtne, trenn määrab 100%. :)

Aga tegelt on seda umbes sama raske mõõta, kui toidulisandi antavat kasutegurit. Mis masinaga saab mõõta seda, palju nt 2 lisandunust kilost andis trenn ja palju mingi aine? Ega ei saagi.

Tipuks pürgides peabki olema midagi looduse poolt kaasa antud. Kulturismis kasvõi õlgade laius ja puusade kitsus. Mõned ei taha nagu aru saada, et kõigist ei saagi tippsportlaseid ja kui sa pole selle ala jaoks loodud, siis pole midagi teha. Tuleb leppida olukorraga. Nt Jari Mentula võib seda kasvuhormooni süüa palju tahab, temast ei saa kunagi Mr Olympiat, sest tal on lihtsalt nii robustne ja ebaesteetiline keha.

Mingeid dopinguplaane on ikka avaldatud ja ega seal see nimekiri lühike ole. Selleks peab juba organite vastupidavus olema emapiimaga kaasa antud, et sellisele enesehävituslikule tegevuse vastu seista.

Teine aspekt on, kust kavatseb see "tulevane Mr Olympia" võtta selle a la pool miljonit krooni poolaastas, et üheks võistluseks keemiasahver täis osta. Pluss toit, toidulisandid, üür, kommunaalid... Selle peale nagu ei mõelda...

Kirss tordil? Kui meil oleks mingi perversne "inimkatsete" liiga, siis võiks seal proovida, kuhu jõuab oma naturaalse potentsiaalini jõudnud inimene, kui teda keemiliselt assisteerida. Ehk siis piiride nihutamiseks.

Mõnikord tuleb vaadata asju suures plaanis ja must-valgelt. Oma karjääri jooksul olen ju näinud igasuguseid tegelasi. Näen praegugi saalides vendi, kes on ilmselgelt keemia peal, aga mida ei ole, on arvestatavad tulemused. Jah, nad on suured ja jämedad, aga ei ole seal ei proportsioone, ei võistlusteks vajalikku kuivust... Mõni peab dieeti ja näeb 3 kuud hiljem ikka sama pehme välja, teine on aastaid majake kanajalgadel. Keemia ei asenda teadmisi toitumisest, treeningust...

Või on asi selles, et keemia poole vaatavad ikka need, kes loomu poolest harjunud kergema vastupanu teed minema, vähem pingutama. Ajutiselt küll ollakse suurem kui mõni Eesti tipp, kuid mõne aasta pärast pole mehest enam midagi kuulda. Puudub ka järjepidevus, kannatlikkus, mis viisidki algselt keemia juurde.

Siiski, siiski... Mu küsimus lähtus Olümpiast. Ma eeldan, et Olümpia finaali saavad mehed, kellel on tõesti parimad kehalised eeldused selle ala seisukohalt. Kui eeldada, et esimese ja teise koha mehed on võrdväärsete kehadega (mõlemad on oma isiku eripärast lähtuvalt teinud maksimaalselt trenni), siis kas esimese mehe tulemuslikum dopingu kasutamine saab osutuda otsustavaks? Eeldame nt, et esimesel mehel on mingitel põhjustel rohkem raha kui teisel mehel ja ta saab lubada endale kallimat kraami. Või et tal on asjatundlikumad nõuandjad. Kui trenn määrab 100 %, siis pole ju dopingut üldse mõtet kasutadagi. Samas on ju inimkehal piirid ja ilmselgelt tippmeeste kehad nendesse piiridesse ei jää. Kuidagi peab see erinevus ju olema määratletav?

Ma arvan, et tipptaseme ja tavataseme dopingukasutus on üsna erinevad nähtused nii nagu ka tippmehe ja tavamehe eesmärgid. Aga kas Olümpia siis polegi üle vindi keeratud inimkatsete liiga, klounaad, kus ohvreid on rohkem kui võitjaid?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Siiski, siiski... Mu küsimus lähtus Olümpiast. Ma eeldan, et Olümpia finaali saavad mehed, kellel on tõesti parimad kehalised eeldused selle ala seisukohalt. Kui eeldada, et esimese ja teise koha mehed on võrdväärsete kehadega (mõlemad on oma isiku eripärast lähtuvalt teinud maksimaalselt trenni), siis kas esimese mehe tulemuslikum dopingu kasutamine saab osutuda otsustavaks? Eeldame nt, et esimesel mehel on mingitel põhjustel rohkem raha kui teisel mehel ja ta saab lubada endale kallimat kraami. Või et tal on asjatundlikumad nõuandjad. Kui trenn määrab 100 %, siis pole ju dopingut üldse mõtet kasutadagi. Samas on ju inimkehal piirid ja ilmselgelt tippmeeste kehad nendesse piiridesse ei jää. Kuidagi peab see erinevus ju olema määratletav?

Ma arvan, et tipptaseme ja tavataseme dopingukasutus on üsna erinevad nähtused nii nagu ka tippmehe ja tavamehe eesmärgid. Aga kas Olümpia siis polegi üle vindi keeratud inimkatsete liiga, klounaad, kus ohvreid on rohkem kui võitjaid?

Lühidalt vastates eks võib otsustavaks saada jah. Kui doping tulemust ei antaks(midagi ei muudaks), ega siis ju ei kasutataks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tragl, vaata see video ara, saad oma paljudele kysimustele vastuse (+ hea huumor). Conte varustas mitmeid kergejoustiklasi "letialuse kraamiga". Edu oli ikka markimisvaarne - hiljem ainult voeti medalid ara. Tema jutu jargi on pea koik tipus olevad mingi "hot sauce" peal.

Edited by SKG

Share this post


Link to post
Share on other sites

Niipalju, kui Zyzzi stackidest räägitud on, olid need kuulujuttude järgi enamvähem võrdsed Yates'i omadega päris mitmes punktis. Zyzz aga trenni teha ei osanud, toitumisest ei teadnud ka muhvigi. Mis on tulemuseks, kui MR. O'ga sarnaselt kemmi panna aga toitumisest ja trennist suurt mitte midagi teada.

Muidugi see pole päris õige võrdlus aga midagi umbes sellist reaalselt võiks ta olla. Zyzz'i stack oli metsik harrastus-sportlase jaoks ning tema vorm samas selline, et enamik kohalikke naturaalseid klassikuid näitaks talle koha kätte massi osas.

65146_442898812225_351749002225_5052141_5165690_n.jpgVS54+Dorian+Yates+picture.jpg

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tragl, vaata see video ara, saad oma paljudele kysimustele vastuse (+ hea huumor). Conte varustas mitmeid kergejoustiklasi "letialuse kraamiga". Edu oli ikka markimisvaarne - hiljem ainult voeti medalid ara. Tema jutu jargi on pea koik tipus olevad mingi "hot sauce" peal.

Vaatan, vaatan. Tänan lingi eest!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Niipalju, kui Zyzzi stackidest räägitud on, olid need kuulujuttude järgi enamvähem võrdsed Yates'i omadega päris mitmes punktis. Zyzz aga trenni teha ei osanud, toitumisest ei teadnud ka muhvigi. Mis on tulemuseks, kui MR. O'ga sarnaselt kemmi panna aga toitumisest ja trennist suurt mitte midagi teada.

Muidugi see pole päris õige võrdlus aga midagi umbes sellist reaalselt võiks ta olla. Zyzz'i stack oli metsik harrastus-sportlase jaoks ning tema vorm samas selline, et enamik kohalikke naturaalseid klassikuid näitaks talle koha kätte massi osas.

Ilus mees jah, aga me ju teame, kuidas kurikuulusa Zyzzi "kulturismikarjäär" lõppes.

R.I.P.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ilus mees jah, aga me ju teame, kuidas kurikuulusa Zyzzi "kulturismikarjäär" lõppes.

R.I.P.

Just. Kuna ta trennist ega toitumisest eriti midagi ei teadnud siis üritas vormi forseerida läbi dopingu. Aga nagu näha siis ega sellist nalja ei maksa uisapäisa teha. Ning kas see oli siis seda väärt? Kas poleks mitte parem olnud end veidi harida ja rohkem saalis ja köögis vaeva näha ning saada sama või parem tulemus ohutult ja kindlasti ka odavamalt?

Aga noh, mis nüüd enam muidugi. Hilja juba. :unsure:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Just. Kuna ta trennist ega toitumisest eriti midagi ei teadnud siis üritas vormi forseerida läbi dopingu. Aga nagu näha siis ega sellist nalja ei maksa uisapäisa teha. Ning kas see oli siis seda väärt? Kas poleks mitte parem olnud end veidi harida ja rohkem saalis ja köögis vaeva näha ning saada sama või parem tulemus ohutult ja kindlasti ka odavamalt?

Aga noh, mis nüüd enam muidugi. Hilja juba. :unsure:

Võib-olla oli seda väärt? Juhul kui mees tegigi kuni lõpuni seda mida tõeliselt armastas.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Võib-olla oli seda väärt? Juhul kui mees tegigi kuni lõpuni seda mida tõeliselt armastas.

Surnutest halba on häbi rääkida, aga see mees oli vaid armunud iseendasse & pidutsemisesse...Austraalias kõik need kehad panevad meeletult effekat, tais on eriti hull, sattusin pidutsema yhe AU kambaga ja iga päevaga olid tyybid kuivemad, siis selgus et Tais saab seda retseptita osta!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huvitav teema väga huvitavate faktidega. Kirp on siin paljud küsimused väga korralikult lahti seletanud, aga eks iga mees teeb oma otsused ise. Noortele meestele teadmiseks, et 90-datel oli Eesti jõusaalides tänapäeva mõistes ikka päris suuri monstrumeid, kelledest osad kahjuks ka suurtest keemiakogustest surid ning väga paljudel on terviseprobleeme tänase päevani, aga kahjuks keegi ei tule siin foorumis kirjutama, et talle on nooruses tehtud lolluste pärast saba kasvanud, naise rinnad või nad ei saa kunagi lapsi...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huvitav teema väga huvitavate faktidega. Kirp on siin paljud küsimused väga korralikult lahti seletanud, aga eks iga mees teeb oma otsused ise. Noortele meestele teadmiseks, et 90-datel oli Eesti jõusaalides tänapäeva mõistes ikka päris suuri monstrumeid, kelledest osad kahjuks ka suurtest keemiakogustest surid ning väga paljudel on terviseprobleeme tänase päevani, aga kahjuks keegi ei tule siin foorumis kirjutama, et talle on nooruses tehtud lolluste pärast saba kasvanud, naise rinnad või nad ei saa kunagi lapsi...

Ma mäletan, et Revalis oli üks selline punkarisoenguga jämedik, hirmus mees oli, huvitav, huvitav kas on ka surnud. Rein Matt oli ka paras jämedik, nüüd nagu silguniisk. Aga nagu keegi tark mees ütles, "hetkel oleme me lihtsalt need surnud, kes on veel elus. Ükskord sureme kõik ja veedame surnuna paraku enamuse oma ajast. Tõenäoliselt igavesti."

Mis puudutab zyzzi, siis tundub, et oli ilus noormees ja sellega kogu tema panus lõppeski.

Edited by IVARK

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma mäletan, et Revalis oli üks selline punkarisoenguga jämedik, hirmus mees oli, huvitav, huvitav kas on ka surnud. Rein Matt oli ka paras jämedik, nüüd nagu silguniisk. Aga nagu keegi tark mees ütles, "hetkel oleme me lihtsalt need surnud, kes on veel elus. Ükskord sureme kõik ja veedame surnuna paraku enamuse oma ajast. Tõenäoliselt igavesti."

Mis puudutab zyzzi, siis tundub, et oli ilus noormees ja sellega kogu tema panus lõppeski.

"Panus" oli suurem nagu Wikipediast lugeda võite.

He had established his own protein label, "Protein of the Gods", released in June 2011;[5] a clothing line[20] and on 17 May 2011, Zyzz's Bodybuilding Bible was released, based on a compilation of bodybuilding knowledge he acquired over the four years of training.[9][21] He asserted that the internet helped build up his brand, and it was ultimately made possible through the use of social media.[22]

Tuleb muidugi kiita tema ärivaistu, et "oskas end niimoodi müüa", aga kui 4 aastase staaži järel raamat kirjutada, siis mina peaksin kirjutama juba kaks. :P

Mitte et ma sellega hakkama ei saaks, aga usun, et see oleks omal kohal pärast paarikümmet aastat treenimist ja millegi saavutamist. Mitte siis, kui tegelik "tulemus" on saavutatud abivahenditega.

Aga see on vaid minu arvamus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Loodan, et Archangel on nende ööklubi turvamehe aastatega enesekaitset õppinud, sest siin läheb vist ladumiseks... :D

Viimati nägin sellist riidu põhikoolis, aga siis kakeldi tüdrukute pärast. :D

Heheh. No see Zyzzi armastus on päris tõsine teema. Tegemist on teismeliste poiste kiindumusega mida võiks võrrelda teismeliste tüdrukute ja Justin Bieberi armastusega.

Zyzz on/oli jõusaali-noorte Bieber. Zyzz'i eeskuju on muidugi kõike muud, kui innustav IMO. Treenis ta enda heaks vbl küll, aga tema fännid võiksid küsida, miks tundis ta vajadust niivõrd kesise vormi saavutamise jaoks endasse toppida Mr. O tasemetel keemiat. Kui lugeda Zyzzi toitumise ja treeningu kohta bb.com foorumitest siis tuleb masendus peale.

Zyzz tarbis päevas mingi 10g rasvu heal juhul. (No kui keha kemmi täis siis polegi vaja) aga paljud tema fännid üritavad ka naturaalselt nii toituda. Keeravad oma tervise korralikult pekki.

Tema vorm oli lihtsalt öeldes selline. Võta tänavalt suvaline tüüp, lao talle 10kg liha selga ning võta 10-15kg pekki vähemaks. Ongi Zyzz. Naturaali jaoks nii umbes 1-2a vaeva. Ma ei tea kaua Zyzz vaeva nägi aga ilmselgelt ei ole sellise vormi tegemise jaoks isegi jõusaali eriti vaja astuda kuna 3-5x kõrgem testo annab sulle juba mingi 5g liha vabalt selga isegi diivanil pikutades. Samamoodi teiste kemmidega põleb see 15kg pekki nagu kevadine lumi, samal ajal kui liha veel juurde tiksub.

Oeh jah.

Need kes ütlevad, et Zyzz tegi trenni - siis te pole kunagi vist trennis käinudki. :D

Edited by Archangel
  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

zyzz, tema vend chestbrah ja terve nende aesthetic crew põhiline osa, mis kõigile meeldis:

suurem osa neist kasutas dopinguaineid, tänu nendele ei pidanud nad elama nii range režiimi järgi

kõik tahavad ilusat keha, vähesed viitsivad selle nimel 24/7 vaeva näha

zyzzi kamp aga pidevalt pidutses ja sõi valimatult toitu - sellise elustiili juures sellise välimuse saamine meeldiski kõigile

tagajärjeks on aga keha täielik kurnamine ja lõpuks "katki minemine" - eks igal asjal omad plussid ja miinused

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×