Jump to content
Sign in to follow this  
rennosport

Süsivesikud VS rasvad

Recommended Posts

Alzheimeri vastu aitab päris hästi.

Ja selline väga sptetsiifiline nüanss jääb populaarmeediale mõistetamatuks suuremas pildis ning sellest muidu lihtsast lausest leiutatakse kohe artikkel, et "junk" food tekitab Alzheimeri tõbe ning KETO peal olles oled tervem jms. :D

how-science-reporting-works1.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Edit. Keto parandas uuringus kerges dementsuses mälu, nii et vähemalt dementsuse osas vähemalt mingi aja jooksul oled küll tervem.

http://www.ergo-log....arbsmemory.html

http://www.ncbi.nlm....pubmed/21130529

Aga teoreetiliselt peaks see ka ApoE geenist sõltuma.

Suur osa dementsusest on insuliiniresistentsus, aga seal on veel miljon tegurit.

Insuliin on ajule väga kasulik, aga ainult senikaua kuni ta toimib.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Edit. Keto parandas uuringus kerges dementsuses mälu, nii et vähemalt dementsuse osas vähemalt mingi aja jooksul oled küll tervem.

http://www.ergo-log....arbsmemory.html

http://www.ncbi.nlm....pubmed/21130529

Aga teoreetiliselt peaks see ka ApoE geenist sõltuma.

Suur osa dementsusest on insuliiniresistentsus, aga seal on veel miljon tegurit.

Insuliin on ajule väga kasulik, aga ainult senikaua kuni ta toimib.

Kahjuks on inimestel mingi tugev vajadus kõik kas heaks või halvaks liigitada ning piisab lendu lasta lause, et insuliin osaleb rasvade salvestamises ning ongi kohe kõigil insuliin "halva" alla lahterdatud ja istuvadki kõik keto peal. :D

Saadakse teada, et süsivesikud vallandavad insuliini ja kohe paanika lahti kuna keegi telekas väitis, et insuliin põhjustab rasvumist, lol.

Teadmata, et valgud on pea-aegu sama osavad insuliini vallandamises mida nad nüüd keto peal kindlasti rohkem endale sisse pressivad.

Siis kardetakse fruktoosi ja suhkrut nagu tuld - teadmata jällegi, et tavaline lauasuhkur või HFCS on suhteliselt madala GI numbriga, kui selline asi üldse huvitama peaks.

Aga millegi pärast sellised detailid ei jõua kunagi täpselt kohale.

Ma alati küsin, et kui suhkrut paaniliselt väldite siis puuvilju kardate ka nagu tuld või? Mõni hakkab kogelema, kui jõuab kohale, et puuviljad ka enamuses ainult suhkruhunnikud ongi - mõni aga ütleb, et jah - puuviljade söömist piirab äärmiselt palju, et pekki mitte minna. :D - Hahah.

Kummaline maailm ikka küll selle toitumise koha pealt.

Otsitakse optimaalselt kiireid ja effektiivseid lahendusi ning kokkuvõttes piirdutakse nende meetodite järgimisega mida kõige valjemalt populaarmeedias promotakse või kohalikud "Bro'd" soovitavad.

Seetõttu näed ikka aina enam, kui inimesed viitavad Dr. Oz'le või vaatavad youtubest Hodge Twinsi, lol. Või kuulavad Dr. Lustigi rante suhkrust. Targem oleks toitumisalast teavet saada lemmiklooma poe hamstrilt, kui neilt tegelinskitelt. :D

AlanBStard - sa muidu FoxO geeni kohta oled midagi uurinud? Peaks olema pm. terve keha tööd haldav geen mille erinevad variatsioonid võivad ulmeliselt elukvaliteeti mõjutada.

Geeni kõige haruldasem variant pm. garanteerib vist eluea 100+ aastat, kui õnnetused vahepeal elu ei võta. Ning inimesed jooksevad vaat, et maratone 100+ eluea juures, selle geeni abiga.

Tundub põnev.

FOXO_transcriptional_targets.jpg

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jah, täitsa meeldiv aeg oli kui tundsid ennast surematuna, võis liiter viina juua ja hommikul metsajooksule minna, süüa palju tahtsin ja mida tahtsin, energiat jagus kõigeks olenemata kas sai söödud burksi või kana ja pruuni riisi.

Kahjuks on see aeg möödas, nüüd on käes aeg, kus peale burgerit sööks 4 veel ja lisaks liitri jäätist, lõunasöögiks praadi süües jääd tööl magama, riista ei näe kõhu alt, mille tekkimine on täielik müstika kui mõelda sellele olematule energiale, mis päevi saadab. õlle joomisele järgneb peavalu ja virisemine kõige ja kõigi kallal, peale sokolaadi söömist tulevad kuumahood ja süda hakkab pekslema.

Need eelkirjeldatud jamad on nüüdseks enamsti seljataga tänu toitumise muutmisele, järgides Mark Sissonit, taubi ja Lustigit ja eirates Mai Maserit ja calories in-calories out teooriaid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei tasu luua seoseid asjade vahel, kus neid pole põhinedes ebatäiusliku informatsiooni olemasolule.

Olen kindel, et kui võtan 100 paksukest ja käsin kõigil suhkur menüüst välja jätta, junk foodi mitte süüa, palju valku, teha kergelt trenni siis on hiljem kasvõi pooliku tahtejõu puhul 100/100 kaalust alla võtnud, lihast kasvatanud ning on igati tervemad, tugevamad ja näevad paremad välja. :)

Samas võin ma võtta ka 100 paksukest, lubada neil iga päev jäätist süüa, lusikaga suhkrut otse suhkrupakist kõige muu hulgas ning tehes ka trenni ja jälgida juhtnööre siis olen kindel, et täpselt samamoodi 100/100 on kaalust alla võtnud ning näevad paremad välja ja on kordades paremate tervisenäitajatega.

Kõik on detailides kinni.

Kahjuks paljud meedias kajastatud isikud ei näe omaenda ninaesisest kaugemale ning suruvad peale oma tõekspidamisi mille kallal aastaid vaeva nähtud "cherry-pickides" uuringuid jms. Telekas ja raamatutega pappi taskud täis ning kuulsust rohkem, kui peale osatakse hakata.

Hui neist keegi tunnistab, et nad Eksisid minevikus. Võimatu. Täiesti lootusetu, et nad kunagi oma juttu muudavad. Võid iga nende arvamuse täiesti maatasa tõenditega teha, kuid neid ei huvita. On oma karbis kinni ja ajavad möga edasi.

Taub'i kohta paar arvamust:

Taube’s book is filled with half-truths, cherry picked data and is mostly crap. I will do a long review at some point but he starts with an incorrect starting point (The obese don’t eat any more than the lean, an old data set now known to be incorrect) and therefore draws totally incorrect conclusions (it’s not calories but insulin that are the culprit).

The problem I have with Taube’s book is this: after criticizing folks for cherry picking their data' date=' he does the exact same damn thing.[/i']

He starts with an incorrect/out of date 1980 paper (suggesting that the obese eat the same as the lean) and then goes looking for reasons why this is the case, concluding that it’s insulin.

He then carefully ignores all data that doesn’t agree with him including an enormous amount of data showing that the obese under-report their true food intake (which is why the 1980 survey is garbage

For someone who ‘spent 5 years raiding the research’, he mainly just selected data that agreed with his pre-formed conclusion, ignoring a tremendous amount of current research that did not.

And that a lot of people keep insisting on a metabolic advantage that NO study has ever been able to measure doesn’t change the fact that NO study has ever been able to measure it. I’d point you to the study by Brehm for example:

“The role of energy expenditure in the differential weight loss in obese women on low-fat and low-carbohydrate diets. J Clin Endocrinol Metab. 2005 Mar;90(3):1475-82.”

Which directly measured both resting energy expenditure and thermic effect of food after a low- and high-carb meal. Results? No difference in resting energy expenditure and a higher TEF after the carb-based test meal. If the metabolic advantage exists, it should be measurable with current technology. And no study has been able to find it EVER (it’s always inferred by changes in weight).

And bodybuilders have gotten to sub 10% for a couple of decades with carb-based diets so what Poliquin says doesn’t seem to be that relevant here.

Which isn’t to say that lowcarb diets don’t work for a lot of people. But they work because people eat less, not because of any metabolic magic.

Understand? I’m not anti-lowcarb diets (my first book is about nothing but them), but I am against people preaching magic voodoo that doesn’t exist.

Lyle

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen kindel, et kui võtan 100 paksukest ja käsin kõigil suhkur menüüst välja jätta, junk foodi mitte süüa, palju valku, teha kergelt trenni siis on hiljem kasvõi pooliku tahtejõu puhul 100/100 kaalust alla võtnud, lihast kasvatanud ning on igati tervemad, tugevamad ja näevad paremad välja. :)

Samas võin ma võtta ka 100 paksukest, lubada neil iga päev jäätist süüa, lusikaga suhkrut otse suhkrupakist kõige muu hulgas ning tehes ka trenni ja jälgida juhtnööre siis olen kindel, et täpselt samamoodi 100/100 on kaalust alla võtnud ning näevad paremad välja ja on kordades paremate tervisenäitajatega.

Kõik on detailides kinni.

Kui kihla vedada, sa kaotaksid, :D

Su väljapakutu on umbes sama, kui lubada joodikul juua nii palju kui tahab, et küll ta isu täis joob, B)

Tahaks kangesti näha seda imepaksukest, kes suudab jäätist, suhkrut etc kiireid süsikaid tarbida mõõdukalt või toda tarbimist kontrolli all hoida, et kaalu alandada.

Vata, inimesed, kes seda suudavad, ei ole paksud ega ka lähe paksuks - nagu ka inimesed, kes alkoholitarbimise kontrolli all hoiavad, ei ole alkohoolikud.

  • Downvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma olen päris kindel, et kui sa lubad mul iga päev jäätist süüa ja lusikaga otse suhkrupakist, siis ma järgmisel päeval peavalu tõttu trenni ei tee ja jaga mis juhtnööre tahes, ma söön stabiilselt 5000kcal päevas. Mind paneb tõsiselt imestama, et see tegur sellest probleemist sulle üldse kohale ei jõua. Korraks nagu jõuab ja siis jälle uuesti sama jutt.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jäägem ikka kestvalt normaalseteks sööjateks!

Lugege üks korralik raamat läbi ehk saate targemaks!

"Normaalne söömine" Mihkel Zilmer

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jäägem ikka kestvalt normaalseteks sööjateks!

Lugege üks korralik raamat läbi ehk saate targemaks!

"Normaalne söömine" Mihkel Zilmer

Kui ma ei eksi, siis härra Zilmeri raamatu järgi peaks süsivesikute osakaal olema umbes 50% üldkaloraažist (või vähemalt).

Samas sinu blogis lugesin z3nka, et muudad/muutsid süskarid ~35 peale. Miks siis nii?

Edited by Mansel

Share this post


Link to post
Share on other sites

HEa tähelepanek!

Mida kauem oled toitumisega tegelenud seda paremini hakkad sa oma keha tundma.

Esialgu kui ma kasutasin 50%Sv - 30%valk-25%. Kaal kukkus, pilt oli hea,lihase tunnetus hea, kuid tekkis see probleem, et ma ei saanud hakkama isude ja ärevusega. Piinas närvilisus ja ärritusin kergelt - enesetunne SITT.

Kui vähendasin sv ja lisasin rasvu paranes enesetunne kaal langes, olin rahulikum, elasin toidukorrast-toidukorrani ja tõusis seksuaalsus

Tekkis probleem, et lihase täitvus ei olnud nii hea, kuid samas võis asi olla selles, et dieet venis nii pikaks ja keha oli niivõrd väsinud.

Mõelmad dieedit töötavad nii sv rikkad kui ka vaesed. Kõik sõltub kuidas keegi kannatab.

Panen oma menüü ja vormipildi mis saavutasin kõrgema sv rotatsiooniga.

post-13285-0-57224300-1340133144.jpgpost-13285-0-35130400-1340133158.jpg

Edited by z3nka
  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üritan!

4xnädlas trenni, söön kui kõht tühi. Taimset kraami võiks rohkem süüa.

Tegelt, üritan jälgida tavainimese seisukohti ja söömist ,kuid mängin toidu kogusega.

Protsendid on kõigil samad kui kogused on erinevad. Loomulikult ka eesmärgid.

Normaalsel inimesel jääb lihtsalt teadmistest natuke puudu, kuid kõik on õpitav.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üritan!

4xnädlas trenni, söön kui kõht tühi. Taimset kraami võiks rohkem süüa.

Tegelt, üritan jälgida tavainimese seisukohti ja söömist ,kuid mängin toidu kogusega.

Protsendid on kõigil samad kui kogused on erinevad. Loomulikult ka eesmärgid.

Normaalsel inimesel jääb lihtsalt teadmistest natuke puudu, kuid kõik on õpitav.

Pead rohkem pingutama...tavainimene ei söö isegi 5x päevas, rääkimatta 7x, neid näiteid on veel palju mis on sinu ja normaalse inimese vahe ning sinulgi on veel palju õppida :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pead rohkem pingutama...tavainimene ei söö isegi 5x päevas, rääkimatta 7x, neid näiteid on veel palju mis on sinu ja normaalse inimese vahe ning sinulgi on veel palju õppida :)

Loomulikult on palju õppida!

Elu on näidanud, et igalt inimeselt on midagi õppida.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Miski spetsiifiline toitaine ei tee otseselt paksuks. Kui kaloraaž on liiga kõrge võid kasvõi porganditest end paksuks süüa.

Paksuks võid end süüa kas ainult rasvast, ainult süskaritest või kasvõi valgupulbrist. Keha salvestab pikema aja vältel rasvavarusid juurde sõltuvalt sellest milline on kaloraaz.

Kui oled alakaloraažis võid süüa kasvõi paljast suhkrut hommikust õhtuni ja paksuks sa ei läheks. Mingi aja pärast kaoksid vast lihased küll ära.. :D

Tundub, et rasvadepõletamine ei ole siiski ainult kalorite teema. Sama kaloraažiga kuid erinevaid toite süües on tulemus erinev.

http://shine.yahoo.c...-232800194.html

Vaata slaidi 2.

Edited by urmasg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tundub, et rasvadepõletamine ei ole siiski ainult kalorite teema. Sama kaloraažiga kuid erinevaid toite süües on tulemus erinev.

http://shine.yahoo.c...-232800194.html

Vaata slaidi 2.

Nüansse on kindlasti palju... aga...

Mingi kommerts-artikli üks slaid nüüd küll eriline tõendusmaterjal ei ole. Lihtsalt mainimiseks :D

Paljud unustavad selle, et erinevate toitude seedimiseks kulub erinev hulk kaloreid isegi kui "Loetav" kaloraaž on sama. Ehk kui üks inimene sööb 1000kcal süsivesikuid ja teine inimene 1000kcal valke, siis valgusööja reaalselt tarbib 10-15% kaloreid vähem, kuna valkude seedimine on energiakulukas ettevõtmine. ;) - Ja seega võtab tema kaalus alla, samas kui teine inimene seda ei tee näiteks.

Samuti on kiudainete rikkad toidud kalorivaesemad kuna reaalselt saab kiudainetest endist vaid ca. 2kcal kätte, tavapärase 4kcal asemel.

Lisaks omavad erinevad toidud ja erinavate toitainete kombinatsioonid väga erinevaid mõjusid inimeste energiatunnetustele ja meeleolule. (Läbi erinevate hormoonide töö) Kõik see aga mõjutab päeva jooksul kulutatavat energiahulka.

Kui tarbitav toit annab sulle energialaengu siis on reaalne, et kulutad alateadvuslikult rohkem energiat.

Samuti on energiline inimene tihti stressivabam ning stress teadagi vallandab kortisooli, mis võimendab keharasva salvestamist kõhupiirkonda ja pärsib selle põletamist. Kui stressi pole siis põleb ka pekk kõhult paremini.

Ehk:

Toitumine peaks olema selline, mis mitte ainult ei taga sobiliku arvu kaloreid vaid ka vajalikke toitaineid, mis omakorda tagavad energilisuse ning stressivaba olemine ja edukad treeningud.

Nii on keha kõige edukam rasva põletama nii hormonaalse, kui ka puhtalt kalorikao tõttu. :)

Aga bottom line on siiski see, et negatiivne kaloraaž toob kaasa keharasva languse. Lihtsalt väljaspool meditsiinilaboreid pole tavainimestel võimalik adekvaatselt jälgida oma kehasiseseid protsesse sellisel tasemel, et näha kuidas meie keha kaloreid töötleb ning neid põletab.

Kui oleks näha siis oleks ka pilt asjadest kõigil palju selgem. ;)

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Miski spetsiifiline toitaine ei tee otseselt paksuks. Kui kaloraaž on liiga kõrge võid kasvõi porganditest end paksuks süüa.

Paksuks võid end süüa kas ainult rasvast, ainult süskaritest või kasvõi valgupulbrist. Keha salvestab pikema aja vältel rasvavarusid juurde sõltuvalt sellest milline on kaloraaz.

Kui oled alakaloraažis võid süüa kasvõi paljast suhkrut hommikust õhtuni ja paksuks sa ei läheks. Mingi aja pärast kaoksid vast lihased küll ära.. :D

Aga kui kaloraaž on plussis ja ma söön ainult suhkrut, siis lähen paksuks ja lihased kaovad ka ära?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga kui kaloraaž on plussis ja ma söön ainult suhkrut, siis lähen paksuks ja lihased kaovad ka ära?

Teatud aja pärast küll jah. :P

Lihaste ülalpidamiseks on siiski vaja nii piisavalt valke, kui ka piisavalt koormust. Kui kumbagi pole siis asub keha üsna usinalt lihaseid lõhkuma, sest valke on on stabiilselt keha ülalpidamiseks vaja ning kui neid sisse ei söö siis tuleb võtta sealt, kus vähem vaja ja kasutada seal, kus rohkem nõudlus. Ehk üleliigsed lihased lõhutakse ära.

Positiivne kaloraaž ja suur kogus süsivesikuid teatud osas kaitseb lihaste lagundamist kuna kehal on garanteeritud ülekülluses energiat, seega valke energiavajaduste rahuldamiseks ei lõhuta. Samuti omab kõrgenenud insuliin lihaslagundamist pärssivat toimet. (Kõik head põhjused dieedi ajal korralikult süskareid süüa - kergem lihast säilitada)

Paksuks läheb üldjuhul mistahes märgatavas ülekaloraažis toitumises olles. Isegi ideaalse pluss kaloraaži toitumise ja treeninguga tuleb tasapisi pekki juurde. Lihaskasv lõpuks aeglustub märkamatuks, aga pekitulek mitte - ja inimene lähebki aina ümaramaks ja ümaramaks. :D

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga bottom line on siiski see, et negatiivne kaloraaž toob kaasa keharasva languse. Lihtsalt väljaspool meditsiinilaboreid pole tavainimestel võimalik adekvaatselt jälgida oma kehasiseseid protsesse sellisel tasemel, et näha kuidas meie keha kaloreid töötleb ning neid põletab.

Üldiselt väga nõus sinu postitusega:) Aga siis muutub ka tegelikult jutt sellest, et võin süüa mida tahes ja püsida kaalus vms üsna mõttetuks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üldiselt väga nõus sinu postitusega:) Aga siis muutub ka tegelikult jutt sellest, et võin süüa mida tahes ja püsida kaalus vms üsna mõttetuks.

No, kas just nii...

Kui sind huvitab siis mine näiteks Bonsuna foorumisse ja vaata Jokeri blogi, mees on ka aastatega aina enam minu hetke-toitumise radapidi läinud. Pea iga päev pitsat ja burksi ning samas vorm on karm. Kõhu peal veresoonterägastik ja lihas punnis. Sest Joker teab väga hästi, et toidu nimetus ei määra arengut vaid piisava soovi ja teadmiste puhul võib ikka mõistuse piires lubada. ;)

Aga point selles, et Kõike võib küll süüa, aga tavainimesel puuduvad lihtsalt vajalikud teadmised, et edukalt nüansidega arvestada ja toime tulla. :(

See selleks. Lihtsalt mind isiklikult häirib see, kui väidetakse, et see või too toit ei võimalda vormi teha või see ja too asi on paha jne. Et jätke aga suhkur menüüst välja muidu vormi ei tee, või et kes saia sööb see jääbki pekiseks vms jura jutt.

Aga ju vist tavainimene just väga hästi ei ole nõus aksepteerima nii segast soovitust, kui et "Võid kõike süüa mida tahad, aga loe enne need 5 raamatut läbi ja istu 3 kuud pubmedis uuringuid lugedes ja siis oskad asja tööle saada". :lol:

Tahad hallollust kurnamata vormi teha siis tulebki vist järgida üldlevinud soovitusi ja lihtsalt "piinelda" veidi toidupoes jalutades. Ning unustada väljas söömised jms. :P

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Teatud aja pärast küll jah. :P

Lihaste ülalpidamiseks on siiski vaja nii piisavalt valke, kui ka piisavalt koormust. Kui kumbagi pole siis asub keha üsna usinalt lihaseid lõhkuma, sest valke on on stabiilselt keha ülalpidamiseks vaja ning kui neid sisse ei söö siis tuleb võtta sealt, kus vähem vaja ja kasutada seal, kus rohkem nõudlus. Ehk üleliigsed lihased lõhutakse ära.

Valguvaegus mõjutab ikka kogu organismi - nõrgendab immuunsust, põhjustab väsimust, kahvatust, juuste kasvu vähenemist, seedeensüümide vähesust, kehvveresust jne.

Valguvaegusest tingitud haigust nim. kwashiorkor:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0002571/

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Valguvaegus mõjutab ikka kogu organismi - nõrgendab immuunsust, põhjustab väsimust, kahvatust, juuste kasvu vähenemist, seedeensüümide vähesust, kehvveresust jne.

Valguvaegusest tingitud haigust nim. kwashiorkor:

http://www.ncbi.nlm....lth/PMH0002571/

Jah, ma pidasingi kõike üldiselt silmas "Keha ülalpidamise all". :) Valgud kehale vajalikud ja kui sisse ei söö siis peab keha mitte-vajalikke lihaseid lõhkuma, et muid protsesse varustada ning hing sees hoida.

AGA.

Stabiilselt valgupuuduses olevatel inimestel tekib kiiresti kohanemisprotsess, kus keha valguvajadus langeb järsult väga-väga alla. See on aegade jooksul välja kujunenud ellujäämisprotsess, sest näljaperioodide ajal, kus keha kasutab valke ka energiaks, tühjendaksime keha valgureservid väga kiiresti ja sureksime valgupuuduse kätte. (Muidugi ülalväljatoodud haigus on siiski väga tõenäoline, kuid surm läbi valgupuuduse võtab arvatavasti siiski väga kaua aega)

Kes tahab lugeda, kuidas lihastest ilmajäämine käib siis palun. Pange tähele, et piisava kaloraaži puhul toimub suhteliselt kiire kohanemine lihaste säilitamiseks. Valgud nulli aga kaloraaž süskarite ja rasvade arvelt kõrgeks ning üldjuhul lihasmassi langus võtab ikka omajagu aega.:

http://jn.nutrition....129/1/227S.full

CONSERVATION OF MUSCLE CELL PROTEIN BY SUPPRESSION OF THE UB-PROTEASOME PATHWAY

While many physiological and disease processes can stimulate the breakdown of proteins and amino acids in muscle, mammals also have adaptive mechanisms that conserve cell protein and essential amino acids. For example, when there is an inadequate intake of amino acids in the diet but adequate caloric intake, there are very different series of biochemical adaptations than are seen in catabolic states. Rats fed protein-deficient diets fail to grow normally, but they exhibit little or no loss of muscle mass for extended periods, in sharp contrast to fasted, acidotic or tumor-bearing rats (Baracos et al. 1995, May et al. 1986 and 1991,Medina et al. 1995, Tawa and Goldberg 1992). In such rats or humans, protein turnover in muscle (and presumably in other tissues) is suppressed, as is the degradation of amino acids (May et al. 1991, Tawa and Goldberg 1992, Young 1986). Muscles of protein-deficient rats have a reduced capacity to degrade proteins, to synthesize new proteins and to oxidize branched-chain amino acids (May et al. 1991, Tawa and Goldberg 1992, 1994). This reduced proteolysis is associated with a suppression in muscle of the ATP-dependent proteolytic pathway, a decrease in the proteasome content, as well as a reduction in content of lysosomal hydrolases (Tawa and Goldberg submitted). These metabolic responses appear to involve a suppression of thyroid function, and are similar to changes seen in experimentally induced hypothyroidism (Tawa and Goldberg submitted).

These adaptations to protein deficiency resemble ones seen in humans in prolonged starvation or malnutrition. Humans have evolved physiological mechanisms that enable us to withstand little or no calorie intake for prolonged periods, primarily because there are large reserves of triglycerides in adipose tissue, which are an excellent source of energy. However, since continued loss of cell proteins is lethal, the capacity to mobilize protein from cells as a source of energy is quite limited and would be quickly reached in fasting if proteolysis were continued at an accelerated level. In the initial days of a fast or catabolic illness, protein reserves are mobilized and amino acids are metabolized for energy. After several days of food deprivation, this catabolic response ceases, and other mechanisms are activated to suppress muscle protein breakdown and amino acid oxidation, just as occurs with amino acid-deficient diets. In both prolonged fasting and protein deficiency, muscle protein conservation occurs concomitantly with a reduction in oxygen consumption and metabolic rate (Tawa and Goldberg 1994). Thus, the biochemical and physiological adaptations that suppress muscle protein degradation contrast sharply with those leading to protein loss and mobilization of amino acids in an acute fast or catabolic disease.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jah, ma pidasingi kõike üldiselt silmas "Keha ülalpidamise all". :) Valgud kehale vajalikud ja kui sisse ei söö siis peab keha mitte-vajalikke lihaseid lõhkuma, et muid protsesse varustada ning hing sees hoida.

AGA.

Stabiilselt valgupuuduses olevatel inimestel tekib kiiresti kohanemisprotsess, kus keha valguvajadus langeb järsult väga-väga alla. See on aegade jooksul välja kujunenud ellujäämisprotsess, sest näljaperioodide ajal, kus keha kasutab valke ka energiaks, tühjendaksime keha valgureservid väga kiiresti ja sureksime valgupuuduse kätte. (Muidugi ülalväljatoodud haigus on siiski väga tõenäoline, kuid surm läbi valgupuuduse võtab arvatavasti siiski väga kaua aega)

Kuna kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, siis toimub kaks üheaegset protsessi - valkude lammutamine aminohapeteks (katabolism) ja uute valkude süntees (anabolism). Selline valkude asendumine toimub erinevates kudedes erineva kiirusega. Kiiresti kulgeb see näiteks soolestiku limaskestas, maksas, pankreases, neerudes, vereplasmas. Suhteliselt aeglaselt lihaskoes, ajus, nahas ja väga aeglaselt kõhres.

Ja miks sa arvad, et ühel hetkel otsustab aju, et juukseid on rohkem vaja kui lihaseid ja hakkab selleks rohkem lihaseid (milliseid eelkõige) lammutama?

Share this post


Link to post
Share on other sites
This reduced proteolysis is associated with a suppression in muscle of the ATP-dependent proteolytic pathway, a decrease in the proteasome content, as well as a reduction in content of lysosomal hydrolases (Tawa and Goldberg submitted).

Proteasoomi ja lüsosoomi lammutustegevuse pidurdamine VÕIB siis osutuda igasuguste katkiste valkude alleshoidmiseks.

Funktsionaalsel kujul valguosake pole kuigi kaua säiliv ja sellepärast on nende eluiga üsna lühike.

Katkised ensüümid võivad hulga jama kokku keerata.

These metabolic responses appear to involve a suppression of thyroid function, and are similar to changes seen in experimentally induced hypothyroidism (Tawa and Goldberg submitted).

Nii et valguvaene dieet paneb ka energiakulutuse korralikult kinni.

Ja hüpotüroidismi korral tervis, enesetunne ja väljanägemine head pole.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×